Tórtinshi ındýstrıalyq revolúsıa: 2025 jyldan ne kútemiz?

Tórtinshi ındýstrıalyq revolúsıa: 2025 jyldan ne kútemiz?
ⒸIandeks

Adamzat balasy tórtinshi ındýstrıalyq revolúsıa zamanyna kóshkeli beri kompúterlik tehnologıalardyń da damý qarqyny arta tústi. Al qazirgi ýaqyt deńgeıinde kompúterlerdiń bıik dárejege kóterilýi men adam sanasyn almastyratyn robottardyń paıda bolýy básekelestikti múlde basqa baǵytqa bastady.

"Rýhanı jańǵyrý" kezeńinde de halyqtan birinshi suralatyn mindettemelerdiń biri – básekege qabilettilik. Al ǵalamtor jaýlaǵan, sıfrly qoǵamda básekege qabiletti azamat bolý úshin, eń aldymen, jańa sandyq tehnologıalardy erkin meńgergen azamat bolýyń shart.

Kompúterge kúlli adamzat balasyn májbúr etken tórtinshi ındýstrıalyq revolúsıa zamanynyń baǵyt-baǵdaryn, maqsat-múddesin, tarıhy men qazirgi ahýalyn tolyq zerttegen ǵalymdardyń biri – profesor Klaýs Shvab. Ǵalymnyń "Tórtinshi ındýstrıalyq revolúsıa" atty kitaby "Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq" baǵyty boıynsha qazaq tiline tárjimalanǵan.

Tórtinshi ındýstrıalyq revolúsıa degenimiz ne?

Jalpy adamzat tarıhynda ındýstrıalyq revolúsıanyń tórt kezeńi bar. Bulardyń barlyǵy jańa tehnologıalardyń jaryqqa shyǵýymen nemese belgili bir deńgeıdegi damý belesin baǵyndyrýymen esepteledi.

Alǵashqy ındýstrıalyq revolúsıa – HVIII ǵasyrdyń ortasynan HİH ǵasyrdyń ortasyna deıin sozyldy. Birinshi ındýstrıalyq revolúsıa kezeńindegi negizgi ashylýlar qataryna temir joldyń salynýy men uly mehanıkalyq óndiristiń qaınar kózi bolǵan bý mashınasynyń jaryqqa shyǵýyn qosýǵa bolady.

Ekinshi ındýstrıalyq revolúsıa kezeńi – HİH ǵasyrdyń sońynan HH ǵasyrdyń basyna deıin jalǵasty. Bul kezeńniń basty jańalyǵy – jalpyǵa ortaq úlken óndiristerdiń birizdilikke qoıylýy men elektr energıasynyń paıda bolýy, konveıerdiń taralýy.

Úshinshi ındýstrıalyq revolúsıa kezeńi – jer betinde kompúter óndirisi beleń ala bastaǵan mezgilmen tuspa-tus. Bul ýaqyt 1960 jyldarmen qatar keledi. Ǵylymda osy ýaqyt aralyǵyn kopúterlik (sıfrlyq) revolúsıa dep atap ketken.

Mine, joǵaryda ındýstrıalyq revolúsıanyń úsh kezeńi týraly aqparat berdik. Olardyń shyǵý tarıhy nemen baılanysatyny týraly aıttyq.

Al tórtinshi ındýstrıalyq revolúsıanyń bastalar tusy qazirgi ýaqytpen sáıkes keledi. Demek, bizdiń zamandastarymyz, bizdiń býyn tórtinshi ındýstrıalyq revolúsıa kezeńiniń qurdastary. Atalmysh kezeńniń negizgi erekshelikteri: ushqyr ǵalamtor jáne adam sanasymen básekege túsýge talpynys jasap kele jatqan jasandy ıntellekt, aqyldy elektrondy mashınalar.

Klaýs Shvab óziniń kitabynyń alǵashqy taraýlarynda búkil álemniń áli kúnge deıin tórtinshi ındýstrıalyq revolúsıa zamanynyń deńgeıine jetpegenin aıtady. Avtordyń aıtýynsha, kúlli jer júzindegi halyqtyń jartysyna jýyǵy áli úshinshi ındýstrıalyq revolúsıany kútip otyrǵanyn alǵa tartady. Al ǵalam halqynyń 17 paıyzy, tipti, ekinshi ındýstrıalyq revolúsıa dárejesine jetpegen.

Biz sıfrly dáýirdi qalaı túsinemiz?

Sandyq dáýirdiń ýaqyty keldi degendi árkim árqalaı túsinedi. Kópshilik sanasynda sıfrly zaman beınesi túrli smartfondar, ozyq tehnologıa úlgisimen jasalǵan kompúterler keıpinde ómir súredi.

Ras, bulardyń barlyǵy osy tórtinshi ındýstrıalyq revolúsıanyń asosıasıalaryna kiredi. Degenmen, naǵyz tórtinshi ındjýstrıalyq revolúsıanyń beınesin motorsyz kólikter (Tesla), dızrýptıvtik platformalar (Airbnb, Alibaba, Uber), júrgizýshini qajet etpeıtin avtomobılder (Google kompanıasy 2010 jyly jarıa etti), adam kúshin almastyratyn robottar bere alady.

Álemdegi tehnologıalyq óndiris deńgeıi sekýnd sanap ósýde. Bul qarqynǵa ilesý úshin halyqtyń tehnologıalyq bilim deńgeıi hám osy úderiske turmystyq jaǵdaıda ilesý dárejesi sáıkes bolýy tıis.

Qazaqstanda dızrýptıvtik platformalardy qoldaný deńgeıi taıaý aradaǵy eki jyl merziminde ǵana qarqyn ala bastady. Alyp elektrondy saýda núkteleri tursa da, bazar aralaıtyn halyq qarasy qalyń. Taksıdi kósheden qol kóterip toqtatatyn jáne ushaqqa nemese poıyzǵa bılet alý úshin qalanyń arǵy shetindegi bılet satatyn núktege barýdy durys dep esepteıtin adamdardyń sany basym qoǵamda.

Jańalyqtardyń qoldanysqa ený deńgeıi

Álemge belgili brendti kompanıalar óz óndiisteriniń tıimdiligi men qarapaıymdylyǵyn kórsetý úshin jarnamanyń túr-túrin jasaıdy. Ómirlik qaǵıdalardy joddyń shetine ysyryp tastaıtyn megaqolaıly dúnıelerin jyldam turmystyq qoldanysqa engizýge tyrysady.

Klaýs Shvab: "Barlyq jańa jetistikterge tán ortaq erekshelik mynadaı: olar qandaı salaǵa bolmasyn tereńdeı enip jatqan sıfrlyq jáne aqparattyq tehnologıalardy tıimdi paıdalanady. Bul taraýda keltiriletin ınovasıalardyń barlyǵy – kompúetrlengen esepteý qýatynyń arqasynda qamtamasyz etilip, jetildirilgen tehnologıalar. Mysaly, gendik dáıektilik «sequencing» tek qana esepteý qýaty men maǵlumattardy saralaý nátıjesinde ǵana júzege asty. Sol sıaqty keleshek óristi jumystardyń barlyǵy jasandy ıntellektsiz alǵa basa almaıdy, al ol kóp jaǵdaıda kompúetrlengen esepteý qýatyna baılanysty. Tórtinshi ınovasıalyq revolúsıanyń megatrendterin anyqtap, tehnologıalyq draıyerlerdiń aýqymyn keńirek ashyp kórsetý úshin bul trendterdi: fızıkalyq, sıfrlyq jáne bıologıalyq dep úshke bóldim. Olar ishteı bir-birimen tyǵyz baılanysta. Bql oraıda ártúrli tehnologıalar ónertapqyshtyq pen árqaısysynyń ishteı damýynyń negizinde bir-biriniń artyqshylyqtaryn almasa paıdalanyp otyrady", - deıdi kitabynda.

Demek, osy megatrendterdiń qalpyn ózgertip, tıimdiligin arttyrý úshin úsh baǵytta jumys jasamaq kerek.

Fızıkalyq baǵyttaǵy 3D basyp shyǵarý men robottardy qoldaný, jańa materıaldardy qoldanysqa engizý, beıimdelgishtik deńgeıin arttyrý qajet. Óndiristegi "robottar tek alyp óndiristerde jumys jasaıdy. Mysaly, avtozaýyttarda" degen kereǵar pikirlerdi teriske shyǵaryp, sanaly "temir adamdardy" barlyq salada qoldaný múmkin ekendigin túsindirý shart.

Sıfrlyq baǵyttyń maqsaty túsinikti bolar. Árıne, kompúetrlik esepteý qýatyn paıdalana otyryp, qajetti aqparattar men qyzmetterdi tıimdi paıdalaný osy baǵytty ńenshisinde.

Al bıologıalyq baǵyttyń basty artyqshylyǵy – gendik dáıektilikti anyqtaý. Genetıkany túbegeıli zertteý nátıjesinde sozylmaly aýrýlar men obyrdyń emdeý joldaryn ashý jáne sıntetıkalyq ıýıologıany damytý – bul baǵyttyń alǵa qoıǵan maqsaty.

4D basyp shyǵarý tehnologıasy qandaı qyzmetterge qaýqarly?

Bıologıalyq ınjenerıa da kún ótken saıyn kompúetrlengen esepteý qýatynyń qarqynyna erip damyp kele jatyr. Qazirgi tańda ósimdikter men janýarlardyń, tipti, adam denesiniń keıbir múshelerin 4D basyp shyǵarý qyzmeti arqyly kóshirip alyp, tiri talshyqtar jasaýdy qolǵa alýda.

Adam aýrýlarynyń basym bóligi genetıkalyq tarıhyna qatysty bolatyny júzdegen jyl buryn anyqtalǵan. Degenmen, adam genetıkasyn túbegeıli zertteýdi birneshe mınýt ishinde júzege asyrý búginge deıin múmkin emes edi. Qazir osy qyzmetti kompúterlik saraptama jasaý arqyly tez arada jasaýǵa bolady.

Bıologıalyq ınjenerıanyń damyǵany sonsha, túrli aýa-raıyna tez beıimdeletin ósimdikter ósirýdi, adam qanynyń tez uıýyn retteıtin sút beretin sıyrlardy dúnıege ákelýi adamzatty tań-tamasha etpeı qoımaıdy.

2025 jyldan ne kútemiz?

Halyqaralyq sarapshylar qyzmeti zertteýshileri saýalnama júrgizý arqyly 2025 jylǵa deıin oryn alýy múmkin ózgerister tizimin jasaǵan. Bul ózgerister tómendegi kesetde beınelengen.

Ǵalymdardyń aıtýynsha, 2030 jylǵa qaraı bıologıalyq ınjenerıanyń damý qarqynyna sáıkes Jer betindegi halyq sany 9 mıllıardqa jetýi múmkin. Ekonomıkasy ozyq elderdegi qartaıý úderisi báseńdep, ortasha ómir súrý jasy 100 jasqa deıin jetýi kútiledi.

Álem sıfrlanǵan ýaqyta bizdiń el de bul uly betburystan tysqary qalmaý kerek. Turmystyq jaǵdaıǵa qolaıly múmkindikterdi engizý men jastardyń tehnologıalyq bilimi, álemdik óndiristegi jańalyqtan habardar bolýy bul oraıda úlken ról oınaıdy.

Elbasynyń jastarǵa bilim berý baǵytynda tehnıkalyq mamandyqtarǵa erekshe kóńil bólip, jaǵdaı jasaýynyń da sebebi – osy.

Álem halqy tórtinshi ındýstrıalyq revolúsıaǵa kirisip ketken ýaqytta áli kúnge deıin ekinshi nemese úshinshi ındýstrıalyq revolúsıany kútip otyrǵan elder qatarynda qalyp qoıý – damýdyń belgisi emes.

«Qamshy» silteıdi

Pikir aıtý

Pikir qaldyrýshynyń tirkelýi mindetti. KİRÝ / TİRKELÝ


    1
    Tramp erekshe tabynýshysymen kezdesti
    22/05 03:58 0 86
    2
    10 jyl: "Muhtar Jákishev óz balalaryna qajet..."
    22/05 03:23 0 111
    3
    "Qurbaqa jegizý" tásili: ózińe unamaıtyn isten qalaı nátıje shyǵarýǵa bolady?
    22/05 02:07 0 98
    Orta eseppen 2,5 mln teńge jalaqy tóleıtin qalany bilesiz be?
    22/05 01:48 0 153
    Zelenskıı Reseımen birge referendým ótkizýge daıyn
    22/05 01:47 0 249

    Tanystyrylǵandar

    Toqaev vs Qosanov: Marǵulan Seısembaı tańdaýdyń 4 jolyn aıtty
    Toqaev vs Qosanov: Marǵulan Seısembaı tańdaýdyń 4 jolyn aıtty
    Toqaev vs Qosanov: Marǵulan Seısembaı tańdaýdyń 4 jolyn aıtty
    Dostar, kóptegen adamdardyń suraqtaryna jaýap berý úshin men myna saılaý naýqany jóninde kishigirim taldaý jasadym.
    Aýdıo tyńdaý
    17/05/2019 15:00 0 2976
    Mańǵystaýda 2 mıllıard dollar kólemindegi jańa ınvestısıalyq jobalar júzege aspaq
    Mańǵystaýda 2 mıllıard dollar kólemindegi jańa ınvestısıalyq jobalar júzege aspaq
    Mańǵystaýda 2 mıllıard dollar kólemindegi jańa ınvestısıalyq jobalar júzege aspaq
    Mańǵystaýda 2 mıllıard dollar kólemindegi jańa ınvestısıalyq jobalar júzege aspaq
    Aýdıo tyńdaý
    17/05/2019 15:50 0 282
    Ýádesinde turý úshin lombardqa dúnıe-múlkin salǵan kandıdat kim?
    Ýádesinde turý úshin lombardqa dúnıe-múlkin salǵan kandıdat kim?
    Ýádesinde turý úshin lombardqa dúnıe-múlkin salǵan kandıdat kim?
    Qazir "kandıdat qatarly" úgit-nasıhat naýqanynda jumys jasaýda.
    Aýdıo tyńdaý
    18/05/2019 02:54 0 1505
    Adamdar, bir-birimizge kún bolmasa da, kúnniń sáýlesin syılaıyqshy...
    Adamdar, bir-birimizge kún bolmasa da, kúnniń sáýlesin syılaıyqshy...
    Adamdar, bir-birimizge kún bolmasa da, kúnniń sáýlesin syılaıyqshy...
    Adamdar, biz nege qatygez bolyp baramyz?
    Aýdıo tyńdaý
    18/05/2019 17:45 0 214
    8 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrylǵan ǵalym aqtalyp shyqty
    8 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrylǵan ǵalym aqtalyp shyqty
    8 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrylǵan ǵalym aqtalyp shyqty
    Jazyqsyz túrmege jabylǵan ǵalym ol kezde 50 jasta bolǵan.
    Aýdıo tyńdaý
    18/05/2019 23:51 0 398
    Zelenskıı búgin ulyqtalmaq
    Zelenskıı búgin ulyqtalmaq
    Zelenskıı búgin ulyqtalmaq
    Jańa prezıdenttik ulyqtaý rásimi saǵat 10.00-de (Nur-Sýltan ýaqytymen saǵat 13.00) Parlament ǵımaratynda  bastalýy tıis.
    Aýdıo tyńdaý
    20/05/2019 11:12 0 259
    Armenıada ekinshi revolúsıa. Armándar nege búlindi?
    Armenıada ekinshi revolúsıa. Armándar nege búlindi?
    Armenıada ekinshi revolúsıa. Armándar nege búlindi?
    Erevanda turǵyndar sot ǵımarattaryn qorshap aldy
    Aýdıo tyńdaý
    20/05/2019 15:55 0 2184
    Termınaldyń sory  bolǵan qaraqshylar qolǵa tústi (vıdeo)
    Termınaldyń sory bolǵan qaraqshylar qolǵa tústi (vıdeo)
    Termınaldyń sory bolǵan qaraqshylar qolǵa tústi (vıdeo)
    Almaty oblysynda qaraqshylyqpen aınalasqan qylmystyq top ustaldy
    Aýdıo tyńdaý
    20/05/2019 16:53 0 289
    Aqtóbelik jumysshynyń jalqaýlyǵy qoldanýshylardy kúlkige qaryq qyldy (Vıdeo)
    Aqtóbelik jumysshynyń jalqaýlyǵy qoldanýshylardy kúlkige qaryq qyldy (Vıdeo)
    Aqtóbelik jumysshynyń jalqaýlyǵy qoldanýshylardy kúlkige qaryq qyldy (Vıdeo)
    Beınematerıalda jol jıeginde aǵash dińiniń kóshege qaraıtyn beti boıalyp, qalǵan beti sol qalpy qalǵany kórinedi.
    Aýdıo tyńdaý
    21/05/2019 11:40 0 1973
    Lázzat Súıindik jańa qyzmetke taǵaıyndaldy
    Lázzat Súıindik jańa qyzmetke taǵaıyndaldy
    Lázzat Súıindik jańa qyzmetke taǵaıyndaldy
    QR aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstriniń buıryǵymen Lázzat Keńesqyzy Súıindik QR AQDM Aqparat komıtetiniń tóraıymy laýazymyna taǵaıyndaldy.
    Aýdıo tyńdaý
    21/05/2019 11:47 0 201
    Túrkistan oblysynda taksı júrgizýshisin óltirip ketti
    Túrkistan oblysynda taksı júrgizýshisin óltirip ketti
    Túrkistan oblysynda taksı júrgizýshisin óltirip ketti
    Áıel jol boıynda denesi qanǵa boıalǵan er adamdy kórgen...
    Aýdıo tyńdaý
    21/05/2019 13:18 0 110
    Toqaev: "Qazaqstan men AQSH arasyndaǵy strategıalyq áriptestiktiń máni bar ma?"
    Toqaev: "Qazaqstan men AQSH arasyndaǵy strategıalyq áriptestiktiń máni bar ma?"
    Toqaev: "Qazaqstan men AQSH arasyndaǵy strategıalyq áriptestiktiń máni bar ma?"
    Qasym-Jomart Toqaevtyń biz sol kezde bilmegen qyrlary onyń álemdik deńgeıdegi saıası salmaǵy men bedelin burynǵydan da arttyra túsken bolatyn.
    Aýdıo tyńdaý
    21/05/2019 13:39 0 166
    "Zelenskıı Toqaevtan úlgi aldy" degen vıdeo tarady
    "Zelenskıı Toqaevtan úlgi aldy" degen vıdeo tarady
    "Zelenskıı Toqaevtan úlgi aldy" degen vıdeo tarady
    Barlyǵy Ýkraınadaǵydaı bolǵanyn qalaıdy, biraq Ýkraına Qazaqstandaǵydaı jasap jatyr
    Aýdıo tyńdaý
    21/05/2019 14:02 0 972
    Atyraýda jańa káriz-tazartý kesheniniń qurylysy tyńǵylyqty júrgizilýde
    Atyraýda jańa káriz-tazartý kesheniniń qurylysy tyńǵylyqty júrgizilýde
    Atyraýda jańa káriz-tazartý kesheniniń qurylysy tyńǵylyqty júrgizilýde
    Qurylystyń maqsaty – ekologıalyq jaǵdaıdy jaqsartý, sol jaǵalaý drenajdarynyń úzilissiz ketýin qamtamasyz etý.
    21/05/2019 18:08 0 100
    Toqaev: Jer sheteldikterge satylmaıdy
    Toqaev: Jer sheteldikterge satylmaıdy
    Toqaev: Jer sheteldikterge satylmaıdy
    Qasym-Jomart Toqaev oblystyń aýyl sharýashylyǵy ónimin óndirýshilermen áńgimelesti.
    21/05/2019 23:08 0 269