Taýdan qýat, daladan rýh alǵan halyq eshqashan ólmeıdi

Taýdan qýat, daladan rýh alǵan  halyq  eshqashan ólmeıdi
Ⓒqamshy.kz

Altaıdyń qazaqqa qutty qonys bolǵanyna san ǵasyrlar ótken. Ásilinde qazaq qazaq bolǵaly tipti túbi túrki men saqtyń zamanynan qara shańyraq, sary jurt bolǵan qasıetti Altaı óńiri kúlli túrkige ortaq hám qasterli uǵym. Osman  ımperıasynyń túrikteri de ózderin «Eýropaǵa uly etip kórsetý úshin, batystyqtar burynnan seskenetin, alystaǵy uly dala men uly taýdyń uldarmyz, Altaıdan Anadolyǵa qonys aýdarǵan tekti halyqtyń tuqymymyz» dep órshelene baıandaǵan ǵoı. Shynymen aq taýdan qýat alyp sary dalany emin-erkin kezgen «erkin halyq», «has saqtardyń» tamyrynda bir qudiretti tektiń aǵyp jatqanyna burynǵy men sońǵynyń kózi jetken.

Shaıdaı ashyq kók aspanǵa tirelgen Qaraseńgirdiń tynysh aýasyn ushaqtyń daýysy kúrt ózgertti. Taý eteginde ornalasqan shaǵyn aýyldyń turǵyndary jamyraı, buryn-sońdy kórmegen qudiretti tamashalaı tamsanýda. Úı syrtynda kúıbeń tirlikpen júrgen jurt, qoldaryn mańdaıyna qoıyp, kún salyp, moınyn kóterip, kúnge shaǵylysyp, gúrildegen ún shyǵara aýylǵa quldılap kele jatqan maqulyqtan seskene de, tańǵala da ishteı kúbirleıdi. Jerdi dirildetken tylsym daýysty estigen úı ishindegi qatyn -bala da japyryla syrtqa júgirisken. Báriniń kózderi kókti tilip, tómendep kele jatqan qyzyl  ushaqta. Aýyl syrtynda buzaý qarap júrgen bir top bala da bul sýretten qaǵys qalmaı, ishinde júr. Biraq ózgelerge qaraǵanda bulardyń tamsanýy erekshe. Enesin kórgen qozydaı bári jalma - aıqaı shýǵa basyp, astyndaǵy aǵash attaryn sabalap, aýyl syrtyna arnaıy tigilgen kıgiz úılerge qaraı shapqan. Ushaqta bular bettegen mańǵa qaraı tumsyǵyn tómendetip, tútinin bulǵaqtatyp, jetip qaldy. Aýyl mańynan  sap túzep tigilgen aqshańqaı aqboz úılerdiń aldynda osy qadirli qonaqqa jetkilikti aq jol daıyndalǵan. Apta boıy bul mańda ábiger bop, úı tigip qazan asqan qara halyq, kesheden beri osy joldy daıynda degen ákimniń buıryǵynan keıin, eńkeıgen qarttan eńbektegen balaǵa deıin tas terýge jumylǵan. Antyna adal komýnıstter jappaı jumyldyrylǵannan keıin jáne shash al dese, bas alatyn sholaq basshylardyń ákireńimen mańaıda tas qaldyrmaı, aınadaı etken. Ábigerlenip asyǵa kútken qurmetti qyzyl ala ushaqtary daıyndalǵan jolǵa aldy men artyn kezek tıgizip dedektep kelip baıaýlaı baıaýlaı únin báseńdetip toqtady. Tap tumsyǵynda erbeńdegen murtshasy bar eken, sol bále áli aınalyp tur. Jurt sodan qorqyp tur ma, álde ushaqqa qasqaıa qarap, salmaqty da sesti túrde turǵan ortaqal boıly, tórtpaq kelgen, jasynan «Bala batyr» atanǵan el aǵasy Kámásıa ákimnen seskene me, únsiz tynyshtyq ustap, ornynan tapjylmady. Ushaqtan shyqqan baıaý yzyń tumsyǵynda aınalǵan uzyn murtshanyń toqtaýymen basyldy. Osy sátte shańnan aryla bastaǵan ushaqqa qaraı alǵashqy qadamdy shıraq qımyldarymen ákim bastady. Mańaıynda turǵan adamdar, aımaqtyń basshylary men hatshylary sońynan erip kelip, toqtaı qaldy da, ushaqtyń esiginiń ashylýyn kútti. Taǵy da tynyshtyq. Taǵy da alda ne bolaryn bilmeı ańyraıǵan aýyzdar birese ushaq esigine, birese ákimniń qas qabaǵyna kezek qaraıdy. Ákim bolsa, sol samaqty qalpyn saqtap qasqaıa qaraýyn toqtatpaǵan. Onyń bul kórinisi mańaıyndaǵylardyń bárine tek sony qoja sekildi kórsetkendeı. Biraq bul jerde ákimniń tikeleı basshylary aýdan men aımaqtan kelgen qadirli ókilder tur. Sonda da ákim myrza olardy kózge iletin emes, árıne Shyǵys Túrkistannyń hanymen qol alysqan bul Bala batyrǵa sholaq támpishterdiń ar jaq ber jaǵy belgili. Olar da Kámásıanyń osy minezinen jasqanady. Tezirek jumystaryn bitirip, bıligi ózinen tómen, biraq bedeli áldeqaıda joǵary aýyl ákiminen jyldamyraq qutylǵysy keledi. Taǵy da olardy seskendiretin bir jáıt, bul ushaqtyń ishindegi eń syıly qonaq, osy ákimniń kenje inisi Kókenaı balýan. Qalelden taraǵan uldardyń bul úlkeni bolsa, ushaqtaǵy kenjesi. Osy mańda Qaleldiń uldarynyń dáýreni júrip tur. Ózi Ospannyń batyry, toı dýmanda kúreske salar balýany bolǵan ataqty Qalel balýan, halyq jaýy atanǵanymen, kenjesi Qytaı Halyq Respýblıkasynyń betke ustar balýany. Talaı dodada qytaı menen japondy, ıran menen parsyny jer qaptyrǵan halyq balýany. Qyzyl úkimettiń quıtyrqylyǵynda shek joqtyǵyn osydan aq bilemiz ǵoı. Ákesi halyq jaýy, al uly halyq balýany, kúlmesińe shara bar ma shirkin?! Soıyldy ońynan da solynan da uıalmaı soǵatyn bul úkimettiń osy tusta mysy quryǵan, budan basqa amaly joq. Halyq jaýynyń balasyn aıaqtan jasyryn da, ashyqtan ashyq ta shaldy, biraq taý tulǵaly tekti balýandy jyǵa almady. Qaıta maıdanda shynyǵyp, shóp jep júrgen talaı qytaı balýanynyń julynyn úzdi. Muny kórgen qytaı balýandary qasqyr kórgen qoıandaı boldy. Aqyry mine búkil Qytaıdyń chempıony jáne halyqaralyq dúnıe júzilik jarystardyń jeńimpazy bop shyqty batyryń. Hosh, shań basylar -basylmas sátte kópten kútken qazynaǵa toly altyn sandyqtaı bolǵan qyzyl-ala ushaqtyń esigi syrt etti de, jelden be, álde ishteginiń ıterýinen be, aıqara ashyldy. Jurt kútkendeı bul esik solǵa, ne ońǵa ashylmaı tómenge ashyldy. Onysymen qoımaı, baspaldaqqa aınalyp shyǵa keldi. Buny kórgende ashylǵan aýyzdardyń sany kóbeıe tústi. Sol aq eken, kúbirlesken jurttyń aldyna keń ıyqty, tórtpaq deneli, ár múshesi denesine quıyp qoıǵandaı jarasymdy kelgen, qap - qara shashyn qaıqaıta tarap qoıǵan, qońyr barqyt kastúm shalbarly, aq kóılekti, aqquba kelbetti, dóńgelek júzdi jas jigit shyqty. Jigit moınyndaǵy altyndy kúmisti medaldar kúnge shaǵylysyp, jarq-jurq etedi. Jerdegi jurt «ózgermepti, sol Kókenaı eken ǵoı» desip óz uldaryna jyly lebizin arnap úlgerýde. Balýan shıraq basyp ushaqtan tústi de, ózine ere kelgen birneshe úlkendi - kishili serikterin ertip tobymen jıylǵan jurtqa qaraı aıańdady. El aldynda turǵan, ákim bastatqan aqsaqal, qara saqaldar da bularǵa qaraı jyljydy. Kúlimsiregen eki jaq bir birimen qushaqtaı amandasyp, ata dástúrmen tós qaǵystyrdy. Tek ákim ǵana ishi jylyp kókiregine qýanysh kernegenmen syrtqa shyǵarmady, sol sabyrly totyqqan júzi miz baǵar emes. Jurt qatarly amandyq-saýlyq bilisip, tós qaǵysqannan keıin taǵy da joǵary jaqqa bermeı, sózdi ózi bastady. Shıraq ári nyq baıandama jasap jınalǵan eldi aq úılerge qaraı bastaı jóneldi. Osy sátte baryp ákesinen jasqanyp top ishinde aǵasyna jaqyndaı almaı turǵan ákimniń jeti jasar kenjesi topyrlaǵan jurtty buzyp jara, áýpirimdep  júrip el qaýmalaǵan aǵasyna áreń jetti. Aǵalap etegin tartqanymen shýmen dabyrdan aǵasy estı qoımady, aqyry bolmaǵan soń kastúmynyń eteginen qos qoldap ustap turyp bar kúshimen  irkip tartyp qaldy. Talaılarmen silkileskende ekiniń biri irke almaıtyn som denesin qozǵaltqan bul qarsylyqtyń ne ekenin kórgisi kelgen balýan, bar denesimnen artyna burylyp, qyrannyń kózindeı qos qarashyǵyn artynda turǵan qara sıraq taqyr basqa tikireıte susty qarady da, kúrt túsi jylyp kúlimsirep sala berdi. Birden eńkeıip ózine renjip turǵan tompıǵan qara balany qos qoldap kóterip, aspanǵa atty da, qushaǵyna bir qysyp ıskep, moınyna mingizip aldy. Ushaqpen kelip eldi birneshe kúnnen beri ábigerge salǵan qudiretti qonaqtyń moınyna mingen tentektiń tóbesi kókke bir eli jetpeı, yrjıǵan qalpy jelmaıaǵa mingen adamdaı sál terbelip jurt arasynda ákesiniń artynan kete bardy. Jas Kókenaı moınyndaǵy júgirmektiń jańaǵy ózin bir silkip alǵanyn oılap, jymıa «Qaleldiń shańyraǵyndaǵy balýandyq menimen bitpegen eken ǵoı» degen oıda kete bardy.

Keń tigilgen on eki qanattyq aq orda. İshi -syrtyn toltyryp ilip qoıatyn qyzyldy -jasyldy baýlar kórinbeıdi. Qaq tórde ilingen arlannyń terisiniń janynda eskileý qazaqy qaıqy qylysh ilinipti. Osy eki zattan basqa keregede ilingen ózge zat kórinbeıdi. Syrtynan qaraǵanda men -mendep turǵan aq boz úıdiń qur syrty ǵana jyltyraıdy. Kezinde ishi úlde men búldege oranǵan qara shańyraǵyn ákim qansha kútip saqtaǵanymen, attyń jaly, túıeniń qomyndaǵy qazirgi ómirde úı ishiniń usaq -túıekterin saqtap qala almaǵan. Búginde tek úıdiń súıegimen kıgizi ǵana qalǵan. Sonda da bıler men batyrlardyń ıisi sińgen bul úıdiń quty áli qasha qoımaǵan syńaıly. Jıhazy az bolsa da bul úıden bir jylylyq esedi.  Úı taǵanyn tolyq japqan tekemet syrmaqtardyń ústine alasha dastarqan jaıylǵan. Onyń ústinde shashylǵan baýyrsaqtar, birer jerde qurt, irimshik. Ár jerden aǵash tostaǵanǵa salynǵan qazaqtyń sary maıy. Bosaǵa tusta syrttaǵy dúbirge qulaq túrip bir jas kelinshek tur. Kezinde bundaı ordalardyń ishi -syrtyna syımaı jatatyn qazaqtyń mol murasyn kóre almaısyń. Sheberi kemip shyraıy sónip turǵan qazirgi ýaqyt, osy aımaqtaǵy qazaq ataýlynyń naq kúızelgen shaǵy. Osydan sál áride ǵana bul mańda Shyǵys Túrkistan atty qazaqtyń memeleketi hám handyǵy qurylyp, ıisi qazaqtyń isi órge basqan shaǵy ornaǵan-dy. Biraq sol quzyrly handyqtyń qyzyl ásker túbine jetken bolatyn. Túbine jetip qana qoımaı qazaq ataýlyny, ásirese kóterilis bastap memeleket qurǵan Ospan batyrdyń áýletine qatty tıisken. Aýyz ashyp atqa minerin atty, qalǵanyn túrmege japty. El úshin jer úshin dep qara qytaımen alysqan talaı batyr bir oqtyq qana bolyp qaldy. Bul bassyzdyqqa bas kóterip, qarsylyq týǵyzatyndaı qazirgi elde qaýqar da, qajyr qaırat ta joq. At  tóbelindeı az qazaq onsyz da at túgindeı bolǵan qytaı men oryspen alysam dep talaı sańlaǵynan aıryldy. Tuıaq serpip abyroı tappaıtynyn, elge endi jeńis ápere almaıtynyn bilgen Kámásıa syndy esti el aǵalary, qazaqty endi qyzyl ókimet pen komýnızim kóleńkesinde kórkeıtýge bel baılaǵan. «Sabyr túbi sary altyn» dep tar tusaý men kóp qyspaqqa kóngen. Áli aq qazaqtyń kúni týyp, taǵy da eldik týyn kóteretin sátti kútken...

Syrttaǵy daýystar da jaqyndaı túsip kıgiz úıdiń aǵash esigi eki jaqqa shalqaıa ashyldy. Oń aıaǵymen tabaldyryqtan attaı bere, jas kelinshekke ıek qaǵyp ısharamen buıryq bergen ákim, tike tórge tartty. El tolyq kirip boldy. Qysylysa oryn tapqan jurt, dastarqandy qorshaı otyrǵan. Ákimnen keıin oń jaqty ala tórtinshi otyrǵan jas balýan men qasyndaǵy jeti jasar inisinen basqanyń bári ylǵaı egde tartqan, el aǵalary. Báriniń júzinde qýanyshtyń jymyńy bar.

...Astaýǵa salynǵan ettiń birazy jelingen, oppalardan basqasynyń qoly súrtilip, ar jaqtaryna aýyl qonǵan keıipte otyr. Ákim myrzanyń oń jaǵynda otyrǵan shoqsha saqal, shúńirek kóz qarıa, eldiń bárine baıaý kóz salyp sorpasyn súze soraptaýda. Dabyr - dubyr basylyp, el nazary tórge aýyp, bata suraýǵa yńǵaılanǵanda qarıa sózin bastady.

«Ospan meni atqa jeńil qý meshel dep janyna serik etti» dep irkildi. Otyrǵan sholaq basshylardyń kózderi sharasynan shyǵardaı bop baqyraıyp ketken, myna shal bárimizdi qyrǵysy kelip otyr ma, Ospanda nesi bar, álde taǵy tergelgisi kep bıti semirip otyr ma deıtindeı kózderi.

«Al Altaı men Boǵda, Qumyl men Shonjy jerinde balýandyǵymen tanylǵan Qalel balýandy óziniń arysqa salar balýany, joryǵyn bastar batyry etken. Borqudyqta úsh jasar qudyqtaǵy túıeni kerege sap, jalǵyz ózi shyǵarǵanyn kózim kórdi. Odan basqa da eldiń ıgiligi, ultynyń namysy úshin kórsetken ónerin ózderiń bilesińder. Ár sapary ertegige bergisiz qudiretti jan edi. Bul qudiret oǵan ata babasynyń qanymen kelgen ǵoı shirkin. Men tanıtyn tuqymnan, men kórgen ólkelerden osyndaı tekti tuqymdy, ór rýhty tappadym. Arǵy atalary qajy, bı. Berisi batyr men balýan. Qasıetińnen aınalaıyn, Jota Qajy osy eldiń tórtinshi atasy eken. Ejelden tekti kelgen Jýanǵan babamyz jetim men jesirge pana bolyp, baýyryna alǵan dana kisi eken. Sol jetimderdi qur asyrap qana qoımaı, ómirlerine azyq bolar bilimdi de berdi. Sonaý túrikten ustaz aldyryp, qazaq balasynyń tilin syndyrdy. Qazir de quran aýdaryp elge málim bolyp júrgen Aqyt qajylaryń sol shákirtterdiń biri. Jaryqtyq eńgezerdeı alyp deneli edi, sol bıik bolmysymen Mekkedegi qajylyqtan «Jota qajy» atanyp qaıtty.  Odan keıin Altaıdy úlken uly Qanjyǵa bı bıledi. Qanjyǵa da jol kórgen jóndi bı bolyp, Abaqıaǵa aty shyqty. Osy Qanjyǵa marqumnyń tusynda Altaı eli esin jıyp, boıyn jazyp bir kósilip qaldy.  Ákesi Qanjyǵanyń kózi tirisinde Seıitbattal balýan Qobda jerinde aty shyǵyp, batyr men balýannyń bárin jyqqan mańǵol qyzdyń ózin alyp uryp, júldesine toǵyz túıe alyp astyna asyl tekti arǵymaq minip eline oralǵan-dy. Qazaq pen mańǵolǵa ulan asyr as berip, Altaıda toı jasap jatqanda, mańǵol qyzdyń inisi Seıitbattal balýanǵa kelip ózimen kúresýdi talap qylǵan eken. Buǵan Seıitbattal óziniń úlken uly, jas Qaleldi, «senderdiń ákelerińdi shyǵarǵan bolatyn»- dep tórde otyrǵan Kámasımen Kókenaıǵa kúlimdeı qarady. Ákim qara júzi totyqqan qalpy maldasyn quryp esikke tesile qarap otyr. Keıpi oılanǵan, túnergen qalypta, tereń oıdyń tuńǵıyǵyna enip ketken. Shamasy óziniń bala kezi kóz aldynan ótip jatqan syńaıly...

Qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan sol bir zamannyń kózden bul-bul ushqanyn aı shirkin. «Kók jaılaýda buqa mas, Kóktoǵaıda molqy mas» dep támsildetken kereı balasynyń qazirgi kúıi jer men kókteı. Tek kereı emes, Altaı men Atyraý arasyndaǵy ıisi qazaqtyń sol shaqta arqasy keńip, «Aqtaban shubyryndydan» keıin bir boı jazǵany edi. Biraq dúnıe shirkin alma kezek. Aǵaryp atqan tańnyń qýanyshyn qyzyqtaımyn degenińshe, qaraıyp kesh te batady. Sol kesh qazaq balasyna qarńǵy túnniń bodandyǵyn ala keldi. Bodandyq tusaýy úsh júzdiń balasyn túgel qysyp bosatpastaı etti. Aǵaly  -baýyrdyń arasyn ár eldiń shekaralary bóldi. Keıbiri muhıt asyp tym alysqa da ketti. Qysqasy, kózge túrtse kórgisiz qarańǵyda basy aýǵan jaqqa jan saqtap tentiregen qazaq aýyldary álemniń ár eline shashyrap ketti. Halyqtyń bul hali burynǵy jer júzin titirentken aıbatty ulttyń, arasyna jik túsirip, birlikti umyttyrǵan jar astyndaǵy jaýdardyń ákki saıasatynyń saldary edi. Qytaı men orystyń patshalary «Bul páleketti biz qurtpasaq, túbi bizdi qurtady» dedi me, áıteýir qazaq ultynyń sońyna sham alyp túsip, kóp qyspaqqa aldy. Bolamyn degen ulynyń basyn alyp, jamanyn han, jabysyn tulpar etti. Qart Altaıdyń jotasynan taspa tilgendeı etip shekaralaryn syzdy da, ol jaǵyn orys, ber jaǵyn qytaı qamaqqa aldy. Aýyz jalasqan qos úkimet birigip kezinde ózderiniń tóbelerine úırilgen qazaqtyń dúr qamshysymen ózin sabaýǵa kóshti. Kóz shyǵaryp bas jarǵan bulardyń soraqylyǵyna shydamaǵan tekti halyq tek jatsyn ba, álsiz bolsa da áli jetetinin kórsetip, taǵy bir silkindi. Ashtyǵyna qaramaı bórishe júnin tikireıtip aıý men aıdaharǵa jalǵyz shapty. Az halyqtyń adýyndy shabýylyna shydamaǵan qos alyp, endi eski tásilmen jurtty qanaýǵa kiristi.  Onysy sol ańqaý halyqty aıdap salyp azamatyn qor qylý edi...

«...Qalel de áke jolymen mańǵoldy alyp uryp qazaqtyń mereıin asyrǵan et shirkin. Buǵan tańdanǵan mańǵol balýany Qaleldi óz eline qonaqqa shaqyryp taǵy synaǵysy kelgen-di. Qalel balýan mańǵol jerinde bir jyl júrip talaı mańǵoly bar qazaǵy bar balýandardy jer qaptyrady. Osy kelýinde mańǵoldaǵy qazaqtardyń batyry Kórimbaıdyń qyzy Bulshanaı sulýǵa úılengen edi. Mine Kámásıa iniń ekeýińniń áke- sheshelerińniń qysqa tarıhy osy. Qytaıdyń moınyn burap japonnyń jambasyn syndyryp júrgen Kókenaı aspannan tústi deısińder me. Osyndaı tektilik pen batyrlyqtyń tóli bul júgirmek» dep Kókenaıǵa qarap rıza keıipte jymıa biraz otyrdy. Kenet túsi sýyp, oıyna bir alapat qaǵy ornaǵandaı asyǵa sóılep sózin jalǵady:-  «Ákeń oqqa ushqanda men qasynda bolyp em» dep tómen qarady. Endigi júzi saǵynysh pen qaıǵyǵa batqan keıipte: «Qalel marqumdy Ospan da jaqsy kóretin. Márttigi men jomarttyǵyn bizge sabaq etýshi et jaryqtyqtyń. Únemi joryqtyń aldynda júretin, súıtip júrip 46 jasynda oqqa ushty ǵoı. Norıda jerledik» dep taǵy tyndy. Sál otyryp, endigi júzin Kámásıaǵa burdy «Saǵan da Kámásıa kóńilim tolady. Kezinde sen de shúldir qytaıdy talaı shýlattyń. Baıǵalı, Baıahmet, Kámasıa úsheýiń ǵoı, eldi ata jurtqa attandyrǵan. Átteń ózderiń tuzaqta qaldyńdar. Sen de bir elim dep oqqa ushqan ákeń de bir. Bul qytaı birińdi atty, birińdi túrmege japty. Qazirgisi qur aldaý, aýyldyń ákimi ǵyp qoryqqannan saılady. Áıtpese Maýzuduńnyń basyn alýǵa taıaý qalǵan áskerdiń sardarynan taǵy bir búlik shyqpaı ma» dep qarqyldap kúlip aldy. Jınalǵandardyń biren -sarany bolmasa, qalǵany óńi bozaryp, sholaq basshylarǵa jaýtańdaı qaraıdy. Olardyń kebi de osy. Shaldyń sózi shaýjaılaryn tesip barady. Ásilinde bul shyndyq bularǵa da unaıdy, qazaq qoı. Biraq soıyly qatty qytaıdyń zańynan qorqady beısharalar. Al bul shalǵa ol soıyl talaı márte tıgen, túrmesine de túsken. Sonda da káriń óz degeninen tanar emes. Qaıta ashylyp, kóziniń oty janyp, qulshynyp alǵan. Kópten beri bundaı sóz aıtpaǵan, qarýlas dostarynyń, ultynyń keshken mashaqaty jaýapsyz qalyp, kóterilis basylyp, bılik qytaıǵa kóshkenine qapaly. Osynyń ish qusalyǵy janyn jep júrgen edi. Búgingi jastardyń mereıin kórgende páleniń bárin umytyp, Altaıdyń tizginin qazaqqa qaıta ápergen. Qasynda Bala batyr barynda buǵan lám der, basshy joǵyn shalekeń bilet.

...Ákim sol baıaǵy tutqyr júzben esik jaqqa tike qarap oılanyp otyrǵan qalpy.  Beıne burynǵy Bala batyrlyǵyna oralǵandaı. Qarakerin astyna minip, saı salany kezgen tolaǵaı shaǵyn eske alǵandaı. İnisine qarady. Kókenaı balań minezben qarttyń hıkaıasyn tyńdaǵan qalpynda tapjylmaı otyr eken. Túr kelbetinde esh ózgeris joq, tek tyńdaýshynyń kebi syńaıly.  Biraq, onyń da ishki syry ózinshe bir qıssa. Joǵary jaqtyń jeńip tursa da júldeni bermegeni, basshylardyń buǵan salqyn qaraıtyny, basqa balýandarǵa kórsetilgen kómektiń nege únemi buǵan jetpeı qalatynyn bárin bárin túsinip otqan syńaıly. Tek, ózi burynnan biletin atalarynyń erlikterin mynaý shaldyń maqtana baıandaýyn, balýan túsiner emes.   Múmkin qazaqtyń eski hálin saǵynǵan bolar dep jyly jaba saldy. Kámásıa kózin kelesi tyńdarmanǵa saldy. Kókenaıdyń qasynda kenjesi Baqytbek otyr. Ol tipti áńgimege kirip ketken, eki kózi jáýdireı shaldyń jybyrlaǵan aýzyna telmirýde. Aıtylyp jatqan atalarynyń atyn estigende betinde bir qyzyl júgiredi. Jeti atasyn jatqa biletin bunyń, keýdesi maqtanyshqa tolyp otqany ákesine málim. Átteń, qasynda maqtanar dostary joq, áıtpese aýzy kópirgenshe birin- birine soǵatynnyń ózi. Ákim qarıaǵa qaıta bet burdy. Ol jańa bir áńgime bastaǵan eken. «Aldaryńdaǵy astaryńdy ákep bergen de osy – Kámásıa. Sonaý ashtyqta qazaqtyń asha tuıaǵyn jıyp alyp aıdap ketken orysqa eshkim eshteńe deı almady. Olar da bizdiń qyrylatynymyzdy bile tura talǵajaý qaldyrmaı túgel áketti. Sol kezde on jeti jasar boz bala ózinen úlken qyryq jigitti ertip baryp, orystyń qyzyl áskerin topan tıgendeı etip, toqsan qora qoıdy aıdap ákelgen bolatyn. Sol joryqta biz buny «Bala batyr» atyndyrdyq. Qudaıǵa shúkir, odan beri san qyspaqta elimen birge. Túrmeni de kórdi, taıaqty da jedi, sol qyzyl áskerden. Al qazir mine bizdiń aıaǵymyzdy basyp, elge tutqa bop júr. Estiler ólgeli, jasy kishi demeı men aqyldy osydan suraımyn. Áıtpese, kózi tiri úlkenderdiń bári bos belbeý, teksizder. Óz aqyly ózine jetpeı júrgen jaman shaldar». Osy tusta jótkirinip tómen qaraǵan aqsaqaldar, sóıleýshi qarıanyń júzine qaraı almady. Qarsy keler qaýqary joq bulardyń da basyna kıgenderi sol qap, beısharalyq qaby. Al ákim bolsa miz baǵar emes, tereń oıǵa shomyp ketken. Baqytbek qana ákesine tesireıe qarap, «shynymen aq meniń ákem osyndaı ma?» deıtindeı. Sózi az, únemi syrtta júretin ákesiniń bundaı batyr ekenin bul buryn bilmegen sekildi.

Qarıa taǵy biraz úlkendi - kishili oqıǵalardy oraǵyta kelip «Áýmın» dep qolyn jaıdy. Qazaqy batanyń bes-alty tarmaǵyn aıtyp, betin sıpady da» «áı, sý ákel» dep shańq etti. Jurt esin jıyp bolmaı, úıge qumany men tegeshin ustaǵan eki jigit kirdi. Iyqtarynda qol súrtetin oramal. Tórdegi qarıadan bastap jaǵalaı otyrǵannyń bári qoldaryn jýyp bola bere tynysh qalǵan jurttyń nazaryn aýdarmaq boldy ma, álde osy jerdegi ókimettiń joǵarǵy ókili ózi ekeni endi esine tústi me, Kámásıa ákimnen keıin otyrǵan maı qaryn yńyrana sóz bastady « ata durys aıtty. Ne de bolsa, qazaqtyń erligi men keńdigi ǵoı. Qazaqtyń qazirde kórkeıip turǵany da sol komýnıs atalarymyz ben apalarymyzdyń eren eńbegi» deı berip et mańaıyndaǵylar buǵan úrke qarady. Tipti ózine ere kelgen komýnısttik partıanyń ókilderiniń  kózderi sharasynan shyǵyp «myna qasqyrlardyń úıiriniń ortasynda otyryp, komýnızımdi maqtaǵanyńa jol bolsyn, bedeliń men bıligińe qaramaı ıtshe tepkilep aýdanyńa shyǵaryp salady ǵoı endi» degendeı sorlyǵa. Ańdamaı sóılegenin endi bilgen maı qaryn, sasqanynan qyp -qyzyl bolyp ketti. Bala kezindi osy otyrǵan qazaqtardyń sol komýnıs qytaılardy qoısha qyrǵany esine túsip, «ólgen jerim osy boldy aý»,- dedi. Qapyda ne derin bilmeı, jalma jan, «Kákeńniń óziniń erligi nege jetsin» dep sózdi bura sóılep, jan saýǵaǵa kóshti. «İnisi Bopaı myrzamen birigip jas kezinde, ash jalańash qalǵan aýylyn baǵyp edi. Aman qalý úshin ań da aýlady, soǵysqa da tústi, orys pen qytaıdan mal da barymtalady. Ekeýiniń astynda aǵaıyndy aq boz attary bolýshy edi. Bul ekeýin kórgen orys pen qytaı áskeri jan saýǵalap qashýshy edi ǵoı shirkin»  dep ózinshe máımóńkelegen boldy. Sonda da buǵan qaraǵan kózder jylı qoımady. Aýzyna qum quıylyp ne derin bilmeı qalǵan aýdan ákimi endi, óz basyn alyp qashý maqsatynda basqa ókilderge qarap «óı, sender de birdeńe dep otsańdarshy, Kákeńe, jas balýan Kókenaıǵa tilek aıtyńdar» dep urysa sóıledi. Otyrǵandar senimsiz birer yńyranyp, saqtana sóılep, tilekterin jaýdyrtyp jatty.

...Shańqıǵan kún Qara seńgirge baryp tirelip qalǵandaı taý etegindegi aýylǵa shuqshıa qarap, appaq qarǵa saǵymyn oınatyp, kóz qaryqtyrady. Aýyl etegindegi úılerden shyqqan baıaý aq tútin aspanǵa tik kóterilip, aq bulttarǵa aýyl men aspandy jórmegendeı kúı kórsetedi. Kók tiregen suńǵaq terekterdi túgel qar basqan. Teregi mol bul aýyl shoǵyrlana jıi ornalasqan. Tek aýyldan árirek taýǵa taqaı baryp jalǵyz úı qystaǵan. Jupyny ǵana qarapaıym baspananyń qorasy da shaǵyn. Óriske shyqqan maldyń izi de sondaı jıi emes shashyrańqy. Soǵan qarap jıyrma- otyz tuıaqty úı ekenin ańǵarýǵa bolady. Usaq maldyń iziniń ishinde anda -sanda bir basqan osy úıdiń qyzyl sıyrynyń izi de ushyrasady. Sútti qyzyl sıyrdyń úlken qara taıynshasy jaqynda soǵymǵa soıylǵan. Usaq mal men sıyr qoranyń qorasynan bólek, eńseli at qora tur. İshinde kepken jońyshqany kútirletken ákimniń "Qarageri". Qart  bul jylqyny ózge maldan artyq kóredi. Jemi men sýyn babymen berip, jastaıynan astynda júrgen kári dosyna qımastyqpen qaraıdy. Bestisinde Bala batyrdyń taqymyna túsken Qarager talaı soǵys pen barymtany kórdi. Qashsa qutyldy, qýsa jetti. Alpamystyń Baıshubaryndaı bolmaǵanmen, Qabanbaıdyń Qýbasynyń erlikterin qaıtalady. Qazir ıesi de ózi de qartaıdy. Arqasy erden bosap, demalǵaly biraz bolyp qaldy. Tek anda, sanda túlki men qarsaq soǵyp turatyn kezderi bolat. Jasy kelse de ıesine tartqan bul janýar áli qýatty.

Mazdaı janǵan pesh túbinde, aldyndaǵy jurnalǵa shuqshıa qarap, kóz almaı, judyryqtaı shal otyr. Bir qolymen jasqa tolyp qalǵan nemere qyzynyń besigin terbetýde. Qart attan túskeli kitapqumar bolyp alǵan. Basynda qara kúsh pen tájirıbege sengen basy kitap ataýlyny mensinbeıtin. Biraq Qajyǵumardyń «Qylmysyn» oqyǵaly kitap pen bilim ataýlyǵa kózqarasy múldem ózgergen. Kezinde Batyr (Ospandy óz aralarynda osylaı ataǵan) jaqyndary men kúlli áskerine bilim alýdy nasıhattap, tipti keıbir zerek týǵan jaqyndaryn shetel asyryp joǵary oqytqanda bular túsinbeıtin. Alysty oılar basshylarynyń sózin qartaıǵanda uqqan Bala batyr, kesh kirisken isine tıanaqty den qoıǵan. Ásirese jaýyngerlik taqyrypty jany súıedi. Kezinde inisi Kókenaı marqum tiri kezinde jarystaǵy jáıin bilip otyrý úshin jańalyqtar jurnalyna da jazylǵan. Biraq bul jurnaldar  jaǵymdy jańalyq aıta qoımady. Bopaıdyń ólimin ǵalymynan aırylyp zarlaı jazǵany men, onyń qalaı jáne ne sebepti o dúnıelik bolǵanyn ashyp jazbady. Bandynyń tuqymynyń ǵylym salasynda jarqyraı janyp, el kóleminde tanylǵanyn kóre almaǵan bıliktiń isinen qart qan qusqan bolatyn. Esin endi jıyp kóńili ózgege aýǵanda kenje inisi, óziniń erkesi bolǵan áıgili Kókenaı balýandy da óltirdi. Bul da belgisiz kúıde jan tapsyrǵan bozdaqtar qataryna qosyldy. Ólerinen biraz buryn japon balýanymen alysyp birinshilikke talasqanynda, erejesiz kúresken japondyq úsh qabyrǵasyn syndyrǵan edi. Soǵan qaramaı el namysy úshin jarysqa qaıta shyqqan qazaqtyń qurysh qursaýy japonnyń óz tásilin ózine qoldanyp buǵanasyn syndyryp, shybyn janyn shyryldatyp edi. Sol erlikteriniń bárin «jýannyń urqy», «bandynyń tuqymy» degen ataqtary basyp, aqyry aılaly jaý aqyryna jetti. Bul qaza Kámásıany qatty qamyqtyryp, keýdesindegi kektiń otyn qaıta jaqqandy. Biraq qaıtara urar qaýqar joq sol sorly kepe áli bastarynan túspegensoń, taýǵa qarap ulyp qala bergen. Sodan beri bar isi tynyshtyqta kitábin oqý men jurttan jasyryp bes paryzyn óteý. Kezinde Ospannyń bastaýymen ult pen din úshin shyqqan kóterilisshilerdi dinsiz ókimet qudaı joqtyqqa baýlyp, uran saldyrǵan bolatyn. Biraq jaralǵaly haqtyń quly bolyp kele jatqan qazaqtardyń tek aýzy ǵana Alla joqty aıtty. Al nıet pıǵyldary ishteı kálımasyn kúbirlep, álemniń Rabbysynan sabyr suraǵan. Bul qarttyń da duǵasy el jurttyń amandyǵy men qazaqtyń basynan eki -úsh ǵasyr buryn ushqan egemendik qusynyń oralýy. Es bilgeli talaı qys pen jazdy ótkergen qart jyl qustary arasynan osy bir baǵasyz, teńdesiz qusty kóre almaı keledi. Bilektiń kúshimen qaıtaramyn degen erik jigerleri muqalyp, etken eńbekteri qumǵa sińgen sýdaı zaıa ketti. Tek el jurttyń aýzynda qalǵany keýde qaǵar tustary ǵana. Úsh tórt  jyl buryn ǵana ata qonys qazaq dalasynda sondaı serpinniń taǵy bireýi bolǵanyn qart gazet pen jurnaldan táptishteı oqyǵan. Ózderi qazir ánge qosyp saǵyna eske alatyn Almatynyń ortasynda bir top qazaq jastary ereýilge shyǵypty. Urandary qazaq basshy men qazaqtyń teńdigi bolypty. Birq olardyń syrtynan aıtylatyn daqpyrt kóp. Kóbi ereýilshilerdi jamandaı sóıleıdi. Qadaǵalaýy men tekserisi qatal qytaı jýrnalısteri tolyq aqparat bermeı tek, bolǵanyn baıandaǵan-dy. Bálkim, «qazaq dalasynda qazaqtar kóterildi, qalaýlary táýelsizdik eken» deıin dese, ár eldegi qazaqtar rýhtanyp kete me dep qoryqqan bolar. Sonda da el qulaǵy elý. Almatyda bolǵan dúmpýdiń basshylary kim, nege shyqty, qandaı jaza tartty, bárin bárin estigen-di. Estip qana qoımaı, estileri qoldaý kórsetken. Alysty bilmedim, biraq osy qarttyń aýylynyń ózinen qazaqtardy qanap jatyr, biz baryp qutqarmasaq, kómek bermesek bolmaıdy, degen ushpa kidik sóz tarap, aýyl jastarynyń bári bir serpilip qalǵan. Tipti keıbiri at jaratyp, soıyl qamdap, oq jasap, naq sheshimge de kelgen. Biraq Qazaqstan jaǵy tynyshtalǵannan keıin bul jaqtyń eli de «ýf» dep orynǵa otyrǵan. Sonda da qara halyq jańa týǵan sábılerine: Erbol, Lázzat, Qaırat dep at qoıysyp, qazaqtyń rýhyn jańǵyrtqandy. Ata qonystaǵy el jastarynyń orysqa bodan bolyp otaryna aınalǵanymen sanasynyń sáýlesi sónbegenine batyr qartta rıza bolyp qalǵan. Shynymen- aq jer jahanǵa shashylyp ketken barsha qazaq ıistini selt etkizgen jaıt boldy bul.

Aýyz úıde ene men kelin tústiktiń qamyn jasap eppen basyp, sybdyrsyz júr. Kımeshekti eneniń júzi qýańqy. Boıynda bir syrqattyń baryn ajary baıqatady. Súıekti denesi aýyr qozǵalyp, kúıbeń tirliktegi kelinine bolysqan bolyp júr. Jınaqy kıingen orta boıly kelinshektiń qımyly shıraq. As bólmeniń ár jumysyn dóńgeletip áketip, enesiniń aldy- artyn orap júr. Aragidik besikte jatqan tuńǵyshyna kózin salyp, nemeresin terbetken atasyna sál jymıyp qoıady. Jaqynda soıylǵan semiz taıynshanyń etinen qýyrdaq qýyryp, qazanyn shyjǵyryp júgirip júr. Ydys aıaqtyń syldyrynan basqa úıde ózge dybys estilmeıdi. Bári oqys qımyl jasaýdan aýlaq. Besiktegi perishtesin kúzetken atanyń qabaǵynan jasqanady. Kenet syrtqy esikti qorshaı samaldyq tárizdi istelgen lapastan tarsyldaǵan dybys shyqty. Úıdegilerdiń bári údireıe esikke úńildi. Esik syrtyndaǵy dybys jıilene, kúsheıe kelip sart etip aǵash esik aıqara ashyldy. Ar jaǵynan túsi jyly, keń ıyqty, suńǵaq kelgen jigit kórindi. Óńinde qýanyshtyń kúlkisi bar. Tabaldyryqtan attaı bere «Súıinshi! Súıinshi!»- dep qýanyshtan aıǵaılap jiberdi. Úıdegiler de bunyń keıpine kirip, kúlimsireı sálemin alyp jatyp «bul ne qýanysh boldy eken» degen suraýly túrmen jigit betine úńilisti. Sol kezde qolyn maılyqqa súrtip jatqan kımeshekti kempir: «Al súıinshińdi! Nendeı qýanyshyń bar, aınalaıyn? Aıtsańshy, dereý» dep jigittiń qýanyshyn suraı jatyp qolymen tórdi nusqap, arǵy bólmedegi shalyna qaraı jol siltedi. Sháshin qaıqaıta tarap qalalyqtarsha kıingen jigit, jol sómkesin bosaǵaǵa qoıa salyp tórgi bólmede buǵan jymıa qarap, suraýly túrmen taǵatsyzdana otyrǵan qarıaǵa qaraı júrip bara jatyp: «Qazaq memeleketi quryldy! Qazaqtardyń endi óz patshasy bar! Orystan bólinip shyǵypty! Endi eshkimge kiriptar emes aǵa!» dep aýzyna tyǵylyp asyǵys kelgen qýanyshyn asyǵys aıta bere shalǵa qaraı jaqyndaı tústi. Óńi qýaryp, appaq bop ketken qarıa, ornynan atyp turyp, jas jigittiń jaǵasynan ala túsip «Ne dep tursyń? Kim aıtty? Qashan?» dep sheńgelimen qysa tústi. Qart aǵasynyń shyn tańǵalyp sene almaı jatqanyn seze qoıǵan alǵyr jigit, qushaqtaı túsip: «Keshe radıodan estidim, búgin gazetke de shyqty deıdi. Qaladaǵylar shýlap júr. Ras aıtam» dep aǵynan jaryldy. Muny estigende esin endi jıǵandaı bolǵan qarıanyń betinde qyzyl oınap sala berdi. Túsi bir jylyp, bir sýyp, shyn qýantqan inisin qatty qysyp turyp jylap jiberdi. Bir -birin qushaqtaǵan ini men egde aǵaǵa qarap turǵan ene men kelinniń de kózine jas keldi. Kempir ishinen «jettik aý, kórdik aý, bul kúndi de» dep turǵan ornynda kálımásin aıtyp, eki ret sájde jasady. Atasynyń jylaǵanyn, enesiniń sájde jasap egilip otyrǵanyn kórgen kelin máseleniń baıybyna barmasa da áıteýir bizdiń úıge bir qýanysh keldi dep ishinen bul da birdemesin kúbirleıdi. Suńqyldap jylap alǵan jas pen kári qushaqtaryn jazbaı taǵy biraz turyp, qaıtadan suraq jaýapqa kóshti. Qarıa jigitke qarap «bul qashan bolypty? Patshasy kim eken?» dep suraı bere tymaǵy men shapanyna qaraı júgirdi. «Ótken aptanyń aıaǵynda qurylypty deıt, naq qashan ekenin suramadym, patshasy – Nursultan Nazarbaev degen kisi deıdi. Sol kisi orystan bólingenin jáne bólek táýelsiz el bolǵanyn jarıalapty deıdi» dedi. Balasymen qatarlas inisine qadala qarap «Nursultan, Nursultan Han» dep kúbirlegen qarıa qýanyshtan qatty kúlip jiberdi de. «Kempir! Júr qoraǵa! Qurban shalamyz! Kelin aınalaıyn,. kóp qonaq keledi, qamdana ǵoı!» dep inisiniń qolynan ustady da, dalaǵa qaraı umtyldy. Kempir úsheýi qoraǵa kire bere shópte qamaýly júrgen eki erkek qoıdy kóre sala toqtaı qaldy da, «anaý úlken aq sarbas qoıdy búgin qurbanǵa, anaý qyzyldy erteń saǵan soıyp salyp berem» dep qýanyshty únmen asyǵys aıtty da, jigitti ármen qaraı qolynan tartyp súıreı jónelip at qora jaqqa apardy da, «kempir Qaragerdi alyp shyq dedi». Ne oılaǵanyn sezgen kempiri sál qıpaqtap shalyna qarady da, onyń sondaı bir qýanyp, alaǵyzyp turǵanyn kórip ishinen «kópten beri bir qýandy aý, eh meıli» dep at qorada tyqyrshyp turǵan jalǵyz aty Qaragerdi shylbyrynan ustap syrtqa alyp shyqty. Kópten beri dalaǵa shyqpaı erigip, toıyp turǵan kári arǵymaq oqyranyp jele jortyp, oınaqtap, basyn shulǵyp qoıady. Arǵymaǵynyń qylyǵyna qarsy qarap súısinip turǵan qart maqtanyshty únmen jigitke qarap « myna Qaragerdi, sen súıinshińe al!» dep jigittiń júregin zý etkizdi. Sulý músindi oınaqtaǵan arǵymaqqa qarap qyzyǵyp turǵan malsaq, atqumar jigittiń júzine jańasha bir qýanysh uıalaı bastady da. Bul Qaragerdiń qarıaǵa qandaı ystyq, ári baǵaly ekeni esine túsip alar- almasyn oılap, ne derin bilmeı qaldy. Qarıanyń júzine qarap edi, qýanyshtan tula boıy balqyp, beıne sol jańa qurylǵan jas eldiń jolyna neni bolsa da qurban etetindeı kúıde turǵanyn kórip, judyryqtaı shaldyń boıyndaǵy taýdaı ór rýhty kórdi. Kámásıa qart týraly talaı batyrlyq áńgimeler men qyzyqty oqıǵalardy estip ósken balań jigit, búgin mine sol batyrdyń márttigi men tektiligine ózi kýá bolyp, osy bir jomarttyqqa ne derin bilmeı turyp qaldy.

...Basyn shulǵyp tastap, tórt aıaǵy jerge tımeı sart-sart jelgen Qaragerdiń ústinde kúlimdegen jas jigit ketip barady. Qos kózi astyndaǵy attyń sulýlyǵy men júrisine toımaı kele jatyr. Bul arǵymaqtyń endi óziniki bolatynyna da sene alar emes. Eki kún qarttyń úıinde qonaq bolyp, qazaqtyń eldigin toılaǵan jigitke, úshinshi kúni qarıa astyna at mińgizip, qoı soıyp artyna bókterip jibergen. Attandyryp jatyp qarıa jigitke «Aınalaıyn, meniń kóńilime qaıǵy ornaǵaly qashan. Tas bop, sher bop qatyp qalǵan sol muńdy sen kelip jibittiń. Sen kelip meni armanyma jetkizdiń, ıláıim aldyńnan jarylqaǵaı. Biraq pendeniń armany biter me shirkin. Alǵa qoıǵan taǵy bir oıym bar. Sen soǵan kómegińdi tıgizip, jol kórset, qalada júrgen esti ul qazirde sen ǵanasyń ǵoı. Ata jurtty oılasam, ishi baýyrym ezilip, sol jaqqa ańsarym aýadyda turady. Ańsaǵan azattyqty alǵanmen el ar jaqta,biz ber jaqta qaldyq. Mundaǵy mal-jan men ataq-dańq ádirem qalsyn. Elge baryp qazaqtyń bes eshkisin qaıyrysyp, bir ýyǵyn bolsyn kóterissem, myna qara shalda arman bolmas edi. Sen bala meni endi qara qytaıǵa kiriptar qylmaı sol jaqqa qaraı basta, kápirlerge endi asyl súıegimizdi taptatpaıyq.  Ata jurttan topyraq buıyrsa, Allanyń maǵan bergen jánnáti sol bolar edi...» dep tebirene jas jigitke qaraǵan edi. Jigit ishinen «Myna kisige kómektespesem bolmas» dep kúbirledi de, daýystap «shý» dep qaldy. Sol aq eken, typyrshyp kele jatqan qarager qos qulaǵyn bir jymyraıtyp aldy da, quıryǵyn shanshyp tastap qalaǵa qaraı shaba jóneldi. Artynda qaragerdiń qaldyrǵan shańy men qarıanyń armany qala berdi. Qarıanyń armanynyń oryndalmaǵanyna kezinde Ospanǵa ergeni, jýannyń tuqymy atanǵany, ishki -syrtqy saıasattyń jylymyq qupıa tustaryn bilgeni tásirin tıgizdi. Qytaı úkimeti qaýipti bolyp sanalǵan tek bul kisini ǵana emes, basqa da qazaqtardy túrli syltaý taýyp óz terrıtorıasynda qaldyrýǵa tyrysty. Kónekózdermen birge qazaqqa baılanysty biraz mańyzdy tarıh sol qarıalarmen birge qytaı topyraǵyna kómildi. Biraq myń ólip myń tirilgen qazaqtyń túbine jaman shúrshittiń  jetýi múmkin emes edi. Qara qytaı túbine jetip armany oryndalmaı ketken qarıanyń ul-qyzy qazirgi kúni atajurt qazaq elinde ǵumyr keshýde. Osynyń ózi taýdan qýat, daladan rýh alǵan uly halyqtyń eshqashan sónbeıtininiń dáleli shyǵar...

Baqyt Ulanbek

«Qamshy» silteıdi

Pikir aıtý

Pikir qaldyrýshynyń tirkelýi mindetti. KİRÝ / TİRKELÝ


    1
    «Qyz alyp qashý» operasıasy nemese «Basyp áketilgen» baqyttylardyń ómiri úlgi emes
    16/01 12:32 0 35
    2
    Denıs Tenniń ólimi: Prokýror sottalýshylardy 20 jylǵa qamaýdy surady
    16/01 11:49 0 111
    3
    229 mıllıon evro. Álemdegi jalaqysy joǵary 10 fýtbolshy
    16/01 11:20 0 126
    Qazaqstandaǵy depozıt qarapaıym halyqqa emes, bankke ǵana tıimdi
    16/01 11:13 0 163
    Esekter ımperıasy hám adamdar patshalyǵy
    16/01 10:15 0 268

    Tanystyrylǵandar

    Jalańashtyń jaýaby
    Jalańashtyń jaýaby
    Jalańashtyń jaýaby
    Depýtattar jasaǵanda urlyq-qarlyq, Uıat emes qoı jalańashtaný.
    Aýdıo tyńdaý
    08/01/2019 15:40 0 4618
    Mysyrda ál-Farabı ortalyǵy ashyldy
    Mysyrda ál-Farabı ortalyǵy ashyldy
    Mysyrda ál-Farabı ortalyǵy ashyldy
    Ortalyqtyń ashylýy barysynda «Ál-Farabıdiń fılosofıalyq murasy» halyqaralyq ǵylymı semınary uıymdastyryldy.
    Aýdıo tyńdaý
    08/01/2019 15:40 0 641
    Pyshaqtap jatsa da, qushaqtap bolmaımyz! Jaraqattap jatsa da, marapattap bolmaımyz!
    Pyshaqtap jatsa da, qushaqtap bolmaımyz! Jaraqattap jatsa da, marapattap bolmaımyz!
    Pyshaqtap jatsa da, qushaqtap bolmaımyz! Jaraqattap jatsa da, marapattap bolmaımyz!
    Kóshede kıkiljiń tóbeles, Keńsede mıpyljyń jınalys!
    Aýdıo tyńdaý
    09/01/2019 14:57 3 3196
    "Máskeýge barǵan qazaqtar qazaqpyn deýge arlanyp, japonmyn deıdi"
    "Máskeýge barǵan qazaqtar qazaqpyn deýge arlanyp, japonmyn deıdi"
    "Máskeýge barǵan qazaqtar qazaqpyn deýge arlanyp, japonmyn deıdi"
    Bolsa da túri qazaq, jurtqa mazaq, Qazaqpyn dep aıtýǵa jırenedi.
    Aýdıo tyńdaý
    09/01/2019 16:30 1 4850
    Qyzdar, nege ózderińdi "qolǵaptyń" deńgeıine túsiresińder?
    Qyzdar, nege ózderińdi "qolǵaptyń" deńgeıine túsiresińder?
    Qyzdar, nege ózderińdi "qolǵaptyń" deńgeıine túsiresińder?
    Mysaly qazir men ózime adal jar bolatyn erekshe qyz izdep júrgen boıdaq jigitpin delik. Sendermen tanysyp, otaý qurý týraly serznyı jospar qurýym múmkin be?
    Aýdıo tyńdaý
    10/01/2019 09:34 1 2422
    Arba súıregen alapat aqyn qaıtys boldy
    Arba súıregen alapat aqyn qaıtys boldy
    Arba súıregen alapat aqyn qaıtys boldy
    Qamshy.kz aqparat agenttiginiń ujymy  marqumnyń aǵaıyn-týystary men áriptesteriniń qaıǵysyna ortaqtasyp kóńil aıtady.
    Aýdıo tyńdaý
    10/01/2019 12:17 0 13138
    Arba súıregen marqum aqyn ómirinen estelik
    Arba súıregen marqum aqyn ómirinen estelik
    Arba súıregen marqum aqyn ómirinen estelik
    Sábetaı Sypataevtyń kásibi – júkshi. Laqap aty – «Aqyn». Bul jerde onyń «Sábetaı» esimin eshkim bilmeıdi.
    Aýdıo tyńdaý
    10/01/2019 12:48 1 2189
    Abaıdaǵy zorlanǵan balanyń isine qatysty sot úkim shyǵardy
    Abaıdaǵy zorlanǵan balanyń isine qatysty sot úkim shyǵardy
    Abaıdaǵy zorlanǵan balanyń isine qatysty sot úkim shyǵardy
    Alaıda prokýror 7,6 jyl bas bostandyǵynan aıyrý jazasyn suraǵan.
    Aýdıo tyńdaý
    10/01/2019 20:49 6 770
    Meniń jańa ómirim ólim týraly povesten keıin bastaldy
    Meniń jańa ómirim ólim týraly povesten keıin bastaldy
    Meniń jańa ómirim ólim týraly povesten keıin bastaldy
    Maǵan san márte kómektesken kitaptyń muqabasy tozyp ketti. Biraq men úshin onyń orny bólek
    Aýdıo tyńdaý
    11/01/2019 10:23 0 2187
    Búgin Qonaevtyń týǵan kúni: "Orysty renjitseń Máskeýge shabady, qazaqty renjitseń qaıda shabady?"
    Búgin Qonaevtyń týǵan kúni: "Orysty renjitseń Máskeýge shabady, qazaqty renjitseń qaıda shabady?"
    Búgin Qonaevtyń týǵan kúni: "Orysty renjitseń Máskeýge shabady, qazaqty renjitseń qaıda shabady?"
    Ómirdiń eki tiregi: úırenýden jalyqpaý, úıretýden aıanbaý.
    Aýdıo tyńdaý
    12/01/2019 12:03 0 3164
    Túrik professory: Túrki álemin túrtip oıatqan «Oıan» motıviniń avtory – Mirjaqyp Dýlatuly (vıdeo)
    Túrik professory: Túrki álemin túrtip oıatqan «Oıan» motıviniń avtory – Mirjaqyp Dýlatuly (vıdeo)
    Túrik professory: Túrki álemin túrtip oıatqan «Oıan» motıviniń avtory – Mirjaqyp Dýlatuly (vıdeo)
    Túrkıalyq telearnalardyń birinde túrik professory túrki halyqtaryndaǵy "Oıan" motıvi týraly pikir bildird
    Aýdıo tyńdaý
    12/01/2019 17:19 0 4265
    Almatyda terakt jasamaqshy bolǵan sodyrlar quryqtaldy
    Almatyda terakt jasamaqshy bolǵan sodyrlar quryqtaldy
    Almatyda terakt jasamaqshy bolǵan sodyrlar quryqtaldy
    QR UQK 10 qańtar kúni ótkizilgen arnaıy operasıanyń vıdeosyn jarıalady
    Aýdıo tyńdaý
    14/01/2019 11:15 0 948
    "Beıtanys adamǵa jolyqsam, ol qaısy haıýannan ózgerdi eken dep kú­mán­danatynmyn..."
    "Beıtanys adamǵa jolyqsam, ol qaısy haıýannan ózgerdi eken dep kú­mán­danatynmyn..."
    "Beıtanys adamǵa jolyqsam, ol qaısy haıýannan ózgerdi eken dep kú­mán­danatynmyn..."
    2012 jyly búkil álemdik Nobel ádebıet syılyǵyn alyp, dúnıejúzin jalt qaratqan Qytaı qalamgeri Mo Iаn týraly túrli pikirler álemdi sharlap ketti
    Aýdıo tyńdaý
    15/01/2019 09:51 0 381
    Buryn-sońdy bolmaǵan joba:  Qazaq ádebıetiniń úzdik úlgileri BUU-nyń 6 tiline aýdarylady
    Buryn-sońdy bolmaǵan joba: Qazaq ádebıetiniń úzdik úlgileri BUU-nyń 6 tiline aýdarylady
    Buryn-sońdy bolmaǵan joba: Qazaq ádebıetiniń úzdik úlgileri BUU-nyń 6 tiline aýdarylady
    Bizdiń basty mindetimiz – aýdarmanyń kórkemdik sapasy qamtamasyz etý
    Aýdıo tyńdaý
    15/01/2019 16:11 0 1053