Siz osy bes túrdiń qaısysyna jatasyz?

Siz osy bes túrdiń qaısysyna jatasyz?
Ⓒqamshy.kz

Psıhologıa ǵylymynda adamdar tabıǵatyna qaraı  Sıklotımık, Epıleptoıd, Shızoıd, Isteroıd, Astenık bolyp negizgi bes túrge bólinedi.  Sondyqtan da árkim ózinshe ómir súredi, ózinshe qarym-qatynas jasaıdy, ózinshe súıedi, túrli kúızelisten ózinshe jol taýyp shyǵady.

     Sıklotımık

«Sıklotımıkter» –   kóńil-kúıi óte tez qubylyp otyratyndar. Kóńildi adamdar. Ómirdi barynsha súıetin, qýanysh-qyzyǵyn shyn sezinip, raqatyn bastarynan ótkere alatyndar. Iaǵnı  ómir lázzatyna rahattana jarqyrap júretin, energıaǵa baı jandar. Kópshil, adamdarmen tez til tabysatyndar. Bir sózben aıtqanda, bári jaqsy.  Biraq osyndaı adammen bir shańyraq astynda turý ońaı emes.  Mundaı minezdi adamdar zattaryn shashyp tastaǵandy jaqsy kóredi.  Muny olar sizge qıyndyq týdyrýy úshin ádeıi istemeıdi, bir mezette birneshe maqsatty kózdep, birneshe isti qatar atqarǵandy  qalap turatyndyqtan da osylaı isteıdi. Olar  bir zatqa qadalyp qalmaıdy. Minezderi solaı. Olarǵa bárinen de ýaqyt tapshy, únemi keshigip júredi, aqsha ustaýdy bilmeıdi, jelge shashyp jiberedi.

Orystyń uly aqyny Pýshkınniń minezi osyndaı «sıklotımık»

bolǵan. Aqynnyń ómirindegi sharyqtaý kezeńi men quldyraý kezeńi týraly jaqsy bilemiz. Sharyqtaý kezeńinde tabıǵat tartý etken minezi Pýshkındi jarqyraǵan shyńnyń basyna bir-aq shyǵarǵan. Al quldyraý kezeńi mundaı minezdegi adamdar úshin óte aýyr jáne qaýipti sanalady. Kúızelisti kótere almaı, birden synyp túsedi.

             Epıleptoıd

«Epıleptoıd» adamdar jıi-jıi ashýlanshaq keledi. Aınalasyndaǵy jandarǵa, qorshaǵan ortaǵa kóńili tolmaıdy. Olar bılikti súıedi, jurttyń bárin bılep-tóstegisi keledi, ómirlik oqıǵalardyń barlyǵyn óz baqylaýynda ustaǵandy qalaıdy. Ýysynda ustaı almasa, mindetti túrde ýyn shashady.  Epıleptoıdtar – kazarmalyq qatań tártipti súıetinder. Eńbeksúıgish, uqypty, esepshil, tıanaqty, birqalypty  bolyp keledi.  Bet-júzinen eshqandaı emosıa bilinbese, sizdiń aldyńyzda  osyndaı  tektes adam tur dep bilińiz. Ózderin asyra baǵalaıdy. Jurt bilmegendi tek ózi biletin sekildenedi. Bastyq bolatyn bolsa, qabyldaýynda eshkim bolmasa da, sizdi keminde 20 mınýt kúttirip qoıady. Bóten adamdy tómendetýden raqat alady. Qaıtesiz, tabıǵaty solaı. Bul úshin oǵan ókpeleýdiń qajeti joq. Bir jaǵynan bılikqumar bular qoǵam úshin óte paıdaly adamdar. Olar bolmasa, polısıada, qarýly kúshterde, qarsy barlaý qyzmetinde kim qyzmet isteıdi?

Epıleptoıd aqshany jaqsy kóredi jáne sarań, sondyqtan úıdegi aqshany ózi ustaıdy. . Árıne, pende bolǵan soń olar da jıi-jıi maska kıip, kerek kezde jurtqa meıirimdi de  názik jan bolyp kórinip, bıliktiń jolynda ólýge bar  shyn beınesin  jasyrady.

           Shızoıd

«Shızoıdtar»  – eki álemde ómir súretinder. Bireýi – biz kóretin, estıtin, qolmen ustap kóretin álem de, ekinshisi – onyń kórinbeıtin ishki álemi. Olar ómiriniń kóp bóligin osy ishki áleminde ótkizedi. Jalǵyzdyqty súıetinder, shyn ómirden alystap, óz ishki álemin qyzyqtap júretinder – osy shızoıdtar. Turaqty jáne jaýapty bolady. Ózi týraly aıtqandy durys kórmeıdi, adamdarmen belgili bir araqashyqtyq ustanady. Modany qýmaıdy, ózine yńǵaıly kıim kıedi. Daýysy báseń, sóılegende qolyn, betin qımyldatpaıdy. Keıde olar táýligine 20 saǵat ter tógip, eńbekqorlyǵymen tańǵaldyrady. Az uıyqtaıdy. Mundaı minezdi adamdarǵa órkenıettiń damýyn qozǵalysqa keltiretin Eınshteın sekildi iri oqymystylar, ataqty shahmatshylar jatady. Bas quraýlary qıyn. Súrboıdaqtar men kári qyzdardyń kóbisi shızoıdtar bolyp keletini ǵylymı túrde dáleldengen.

Shızoıdtar jumys ústeline erekshe bir zat, qandaı da bir statýetka qoıyp qoıǵandy jaqsy kóredi. Biraq ony battasqan shań basyp turýy múmkin, ol ony baıqamaıdy. Óıtkeni shań – biz ómir súrip otyrǵan shyndyq ómirdiń bir bólshegi, al sırek statýetka onyń ishki áleminiń syrtqa shyqqan kórinisi.

Shızoıd kompúterdiń tiline jetik bolǵanmen, basqa adamnyń jan dúnıesin túsinýge qabiletsiz. Shızoıd – nashar ata-ana, balanyń jan-dúnıesin jete túsinbeıdi. Shızoıd bankten alǵan kredıtin dál ýaqytynda tólemeıdi, aılyqtan aılyqqa deıin aqshany únemdeı almaıdy.

    Astenık

«Astenık» – bular ómirlik kúshi az, álsiz, óte názik, uıalshaq adamdar. Ózderin tómen baǵalaıtyndar. Olar ómir shyndyǵyn aýyr túısinedi, kez kelgen sózdi ózine qabyldaıdy, usaq-túıekke 0atty mán beredi. Minezderi jumsaq bolǵandyqtan, «joq» degen sózdi aıta almaıdy, bárine kómekteskisi kelip, qalaı ýáde berip qoıǵanyn  ózi bilmeı qalady. Ádette olar bastama kótergendi qalamaıdy. Tez basqarylady, naǵyz oryndaýshylyqqa taptyrmaıtyn adam. Daýysy báseń, anyq shyqpaıdy. Qarapaıym kıinedi. Sózjumbaq sheshkendi, shahmat oınaǵandy táýir kóredi. Dostary úshin ózderin qurbandyqqa berýge bar. Kóptegen adamdar óte senimdi bolǵandyqtan da dostaryn astenıkterden tańdaǵandy qup kóredi. Máselen, qyzmet ústelin qashan bolsyn tártipke keltirip, jınaqy ustaıtyn áriptesińiz astenık bolyp shyǵýy múmkin. Olar ózin qorshaǵan kishkentaı álemde tártip ornatqandy jany súıedi, bul olardyń bir jaǵynan ishki álsizdigin búrkemelegendigin bildiredi. Bir qaraǵanda olar álsiz sekildi kóringenmen, ózi súıetin jandar úshin bárine tótep bere alady. Jeńildiń ústimen, aýyrdyń astymen júretinder – naǵyz osylar.

      Isteroıd

«Isteroıdtar»  – shát-shálekeıge, kókbettikke beıim adamdar. Olar bárinen  buryn ózderin súıetinder. Jurtqa unaǵysy kelip, sonyń jolynda tonyn sheship berýge  bar. Baılanysqa túsýge qumar, kimniń bolsyn birden ishine kirip ketedi, ózgelerdiń álsizdigin óz qajetine paıdalana qoıady.  Kóptiń kózine túskendi óte-móte jaqsy kóretindikten de jarqyrap kıinedi. Qolyn siltep, bet-júzin ámanda qımyldatyp sóıleıdi. Eger ózine esh qatysty bolmasa, aınalasyndaǵy adamdar órtenip jatsa da olarǵa salqyn, nemquraıly qaraıdy.  Aınalasy jaqsy ma, jaman ba, ash pa, toq pa, ol úshin ol túk te qyzyq emes. Olar úshin eń bastysy – tańǵaldyrý. Qalǵan adamdar ony tamashalaý úshin teatrǵa kelgen kórermender sekildi bolý kerek.

Isteroıd-áıelderdi taný op-ońaı: qyzyl tústi jarqyraýyq kıim, dáý shláfa... Onyń emosıaǵa berilip aıtqan áńgimesi sizge degen qandaı da bir yqylas-peıilin, kóńilin, jylylyǵyn bildirmeıdi. Onyń  basty maqsaty – sizdiń kózińizge bir túsip qalý arqyly tańǵaldyrý ǵana, aýzyńyz ańqaıyp artynan úzile qarap qalsańyz – maqsatynyń oryndalǵany.

«Qamshy» silteıdi

Pikir aıtý

Pikir qaldyrýshynyń tirkelýi mindetti. KİRÝ / TİRKELÝ


    1
    HEALTH EXPO-2019» kórmesi: Medısına salasyndaǵy múmkindikter júzege asady
    16/02 23:20 0 123
    2
    Seksen tórttegi tarıhı jeńis!
    16/02 14:08 0 1452
    3
    Ábý Nasr ál-Farabıdiń «Qaıyrymdy qalasy» durys zertteldi me?
    16/02 13:42 0 323
    Adamdyq minbeden túsip qap, Áıteýir bıiktep baramyz
    16/02 10:42 1 363
    Japon sýretshisiniń eldi qaratqan erekshe sýretterin kórdińiz be?
    16/02 10:24 0 529

    Tanystyrylǵandar

    Otbasyn jalǵyz ózi asyrap júrgen 13 jastaǵy Aǵabek úıli boldy
    Otbasyn jalǵyz ózi asyrap júrgen 13 jastaǵy Aǵabek úıli boldy
    Otbasyn jalǵyz ózi asyrap júrgen 13 jastaǵy Aǵabek úıli boldy
    Anasyna "nege jaǵdaıymyz joq?" dep aryzdanýdyń ornyna, ózi jaǵdaı jasap júrgen Aǵabektiń taǵdyryna qazaqstandyqtar beı-jaı qaraǵan joq.
    Aýdıo tyńdaý
    08/02/2019 15:09 0 17139
    Qara halyqtyń da kóshesinde toı bolar...
    Qara halyqtyń da kóshesinde toı bolar...
    Qara halyqtyń da kóshesinde toı bolar...
    Qurban bolmaý úshin qurbandyq shalamyz ba, qaıtemiz?
    Aýdıo tyńdaý
    08/02/2019 15:13 0 1386
    Dástúrli qytaı medısınasynyń álemge tóndirgen qaýpi...
    Dástúrli qytaı medısınasynyń álemge tóndirgen qaýpi...
    Dástúrli qytaı medısınasynyń álemge tóndirgen qaýpi...
    Ekologtardyń mundaı jan aýyrtatyn tujyrymy Conservation Letters merzimdi basylymynda jarıalandy.
    Aýdıo tyńdaý
    08/02/2019 16:59 0 3355
    Ata-ana bitkenge qan jutqyzǵan mınıstr qaı betimen jer basady?
    Ata-ana bitkenge qan jutqyzǵan mınıstr qaı betimen jer basady?
    Ata-ana bitkenge qan jutqyzǵan mınıstr qaı betimen jer basady?
    Shyndyǵyna kelgende aqylsyz basshy eldi búldiredi, aqylsyz áıel úıdi búldiredi. Al ákim aqylsyz bolsa – el tozady.
    Aýdıo tyńdaý
    09/02/2019 10:49 0 4823
    Náreste óliminiń sebebine Islam qalaı jaýap beredi?
    Náreste óliminiń sebebine Islam qalaı jaýap beredi?
    Náreste óliminiń sebebine Islam qalaı jaýap beredi?
    Atynan  adam úrkıtin nebir zulmattardyń biri – kenetten bolatyn náreste ólimi sındromy.
    Aýdıo tyńdaý
    09/02/2019 13:12 0 1157
    "Bizdiń súıikti dáriger endi aramyzda joq..."
    "Bizdiń súıikti dáriger endi aramyzda joq..."
    "Bizdiń súıikti dáriger endi aramyzda joq..."
    Kóziniń tirisinde Mádı Qojaulymen jıi suhbattasatynbyz. Ol kisi jýrnalısermen áńgime-dúken qurǵandy jaqsy kóretin.
    Aýdıo tyńdaý
    09/02/2019 13:52 0 1127
    Kópbalaly ana ataný  maqtanyshqa aınalar kúnge de jetermiz...
    Kópbalaly ana ataný maqtanyshqa aınalar kúnge de jetermiz...
    Kópbalaly ana ataný maqtanyshqa aınalar kúnge de jetermiz...
    Anany qurmetteý - óz anańdy qadirleý ekenin umytpaıyqshy,
    Aýdıo tyńdaý
    11/02/2019 10:50 0 388
    Ákimderdiń esebi spektáklge aınalyp barady. Nege?
    Ákimderdiń esebi spektáklge aınalyp barady. Nege?
    Ákimderdiń esebi spektáklge aınalyp barady. Nege?
    Jıyndar jınaqy óris alǵanymen mundaı betperde kezdesýler jurtshylyqty jalyqtyra bastaǵan sekildi.  Nege?
    Aýdıo tyńdaý
    11/02/2019 12:20 0 1094
    Mártebeli bıigine kóterilgen qara shańyraq
    Mártebeli bıigine kóterilgen qara shańyraq
    Mártebeli bıigine kóterilgen qara shańyraq
    Ýnıvercıtet tolyǵymen halyqaralyq ctandarttarǵa jaýap beretin bilim baǵdarlamacyna kóshken.
    12/02/2019 17:08 0 173
    Asyǵyńyz! Baıqaýdyń aıaqtalýyna 4 kún qaldy
    Asyǵyńyz! Baıqaýdyń aıaqtalýyna 4 kún qaldy
    Asyǵyńyz! Baıqaýdyń aıaqtalýyna 4 kún qaldy
    Baıqaý sharttary op-ońaı: laık suramaısyz, repost jasamaısyz. Tipti dosyńyzdy da belgilemeısiz. Sonymen qandaı qadam jasaısyz?
    Aýdıo tyńdaý
    13/02/2019 10:26 0 345
    Kooperatıvke aqsha salý qaýipti me?
    Kooperatıvke aqsha salý qaýipti me?
    Kooperatıvke aqsha salý qaýipti me?
    kooperatıvke senýge bola ma?
    Aýdıo tyńdaý
    14/02/2019 17:17 0 1136
    "7 jylǵa túrmege qamalǵanym úshin qudaıǵa shúkirshilik etemin". Zorlyq kórgen áıeldiń oqıǵasy
    "7 jylǵa túrmege qamalǵanym úshin qudaıǵa shúkirshilik etemin". Zorlyq kórgen áıeldiń oqıǵasy
    "7 jylǵa túrmege qamalǵanym úshin qudaıǵa shúkirshilik etemin". Zorlyq kórgen áıeldiń oqıǵasy
    Túrmege otyrsa, kerisinshe bostandyqpen qaýyshatyn áıelder de baryn bilesiz be? Ondaı áıelder túrmege qamalyp qana jan rahatyn sezinedi,
    Aýdıo tyńdaý
    14/02/2019 17:32 0 2596
    Aýyl moldasy 37 jyl buryn ózinen bas tartqan anasyn izdeıdi
    Aýyl moldasy 37 jyl buryn ózinen bas tartqan anasyn izdeıdi
    Aýyl moldasy 37 jyl buryn ózinen bas tartqan anasyn izdeıdi
    Men – moldamyn, úıim, balalarym bar, orman sharýashylyǵynda  kúzetshi bolyp jumys isteımin.
    Aýdıo tyńdaý
    15/02/2019 13:59 0 1615
    "Kóp balaly analardyń balalaryn tegin kýrsqa shaqyramyn" (vıdeo)
    "Kóp balaly analardyń balalaryn tegin kýrsqa shaqyramyn" (vıdeo)
    "Kóp balaly analardyń balalaryn tegin kýrsqa shaqyramyn" (vıdeo)
    Adamnyń qolyna balyq ustap bergennen, balyqty qalaı aýlaý kerektigin úıretken jaqsy.
    Aýdıo tyńdaý
    15/02/2019 15:22 0 859