Qonaevtyń ómirinde 2 sanynyń qandaı qupıasy bar?

Qonaevtyń ómirinde 2 sanynyń qandaı qupıasy bar?
Ⓒashyq derekkóz

Búgin 12 qańtar – Dinmuhamed Ahmetuly Qonaevtyń týǵan kúni. «Kórnekti tulǵalar óz eliniń ne baǵyna ne soryna týady», — deıdi eski maqalda. Qazaqtyń qarapaıym Qonaevy – qut qonǵan eldiń kósegesin kógertýdi qyzmettik boryshy etken qaıratker retinde el esinde qalǵan eńseli tulǵa. Oqyrman nazaryna Qamshy.kz aqparat agenttigi qańtarda týǵan qaısar tulǵa týraly qyzyqty derekter usynady.

Qonaevtyń ómirinde 2 sanynyń qandaı qupıasy bar?

Dinmuhamed Ahmetuly Qonaevtyń ómiri men qyzmetinde 2 sany tylsym syryn búgip jatqandaı. Ol 1912 jyly 12 qańtarda dúnıege keldi. 82 jasynda 22 tamyz kúni ómirden ozdy. 1942-1952 jyldary - Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń tóraǵasynyń orynbasary bolyp qyzmet etti.  1972 jáne 1982 jyldary Sosıalıstik Eńbek Eri atandy. 200 sharshy metrlik shaǵyn páterde 20 jyldan astam ýaqyt turdy. Búginde sol úı Qonaev atyndaǵy murajaıǵa aınaldy. 1992 jyly Almatyda Halyqaralyq Qonaev qory quryldy.

Qonaevtyń Almatyǵa qosqan úlesi

Dinmuhamed Qonaev el basqarǵan tusta Almaty qalasyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Ǵylym Akademıasynyń ǵımaraty, Oqýshylar saraıy, Respýblıka saraıy, Sport jáne Mádenıet saraıy, "Medeý" sport kesheni, Ulttyq kitaphana, sırk ǵımaraty, avto, aero jáne temir jol vokzaldary, "Almaty", "Dostyq", "Qazaqstan" qonaqúıleri ǵımaratynyń salynýyna muryndyq boldy. Almatyda 12 yqshamaýdany ashyldy. 1967 jyldyń kúzinde "Almatınka" ózeniniń jaǵalaýyndaǵy jartasqa zarádtar qoıylyp, qoldan jarylys jasaldy. Sóıtip, selden qorǵaıtyn bógettiń negizi qalandy. 1973 jyly araǵa ýaqyt salyp eki dúrkin soqqan alapat selge osy bóget tosqaýyl boldy.

El basqarǵan tustaǵy erekshelikteri

Dinmuhamed Ahmetuly bılikte bolǵanda elimizde 43 qala, 68 jumysshylar kenti paıda bolǵan.

Qonaevtan suhbat ala almaı ketken jýrnalısterdiń qatarynda BBC, Washington Post syndy aqparat quraldarynyń tilshileri bar. Ol jýrnalıstermen kezdesýge qarsylyq bildirmegen, alaıda sol jyldary bılik ókilderi suhbatqa kedergi jasaǵan. Bul týraly Qonaevtyń ózi 80 jyldyq mereıtoıy kezindegi suhbatynda  aıtty.

Sondaı-aq Qonaev "Akademık" dárejesi úshin tólenetin tólemaqydan bas tartyp, ony balalar úıi men jas ǵalymdarǵa berip otyrǵan.

1962 jyly Qonaev Pavlodardyń ataýyn Hrýshevograd dep ózgertýge usynys jasaǵandarǵa qarsylyq bildirdi. Ol osy jaıttan keıin Máskeýge tanyldy. Alpysynshy jyldardyń basynda Hrýshev Qazaq Sovettik Sosıalıstik Respýblıkasynyń astanasyn Aqmolaǵa kóshirýdi jáne onyń ataýyn Selınograd dep ózgertýdi oılady. Qonaev oǵan qarsy turyp, Almatynyń statýsyn saqtap qaldy.

Qazaqstan ónerkásiptik óndiriste – 8,9 ese, aýyl sharýashylyǵynda – 6,2 ese, qurylys salasynda – 68 ese, halyq sany jóninen – 2,5 ese ósti.

Qazirgi Abylaı han – Bógenbaı batyr dańǵyldarynyń qıylysyndaǵy úsh qabatty úıde turǵan Qonaevtyń tańerteń Úkimet úıindegi jumysyna jaıaý aıańdap bara jatqanyn halyq jıi kórgen.

1986 jyly 16 jeltoqsandaǵy Qazaqstannyń KP OK Qonaevty Qazaqstannyń KP OK birinshi hatshysy qyzmetinen bosatý týraly sheshim qabyldanǵan plenýmy 18 mınýtqa ǵana sozylǵan.

Qonaevtyń qaıratkerligi

Dinmuhamed Qonaev óner men mádenıet qyzmetkerlerine qoldaý kórsetken. Mysaly, 1965 jyly jazýshy Sábıt Muqanov Dinmuhamed Ahmetulyna baspana kerektigi týraly hat jazyp, 5 bólmeli páter alady. Osy jyldary Qonaev Qazaqstannyń Halyq sýretshisi Ábilhan Qasteevke de arnaıy úı saldyrady. Uly kompozıtor Nurǵısa Tilendıevti baspanamen qamtamasyz etedi. Aıta keteıik, búgingi tańda 3 úı de memorıaldy mýzeı úıge aınalǵan.

Jazýshy Áljappar Ábishev Qonaevty eń jıi synaǵan adamdardyń biri. Qonaev basqa páterge kóshkende 3 bólmeli páterin basqaǵa emes, sol Ábishevke qaldyrǵan.

Dinmuhamed Qonaev Nursultan Nazarbaevty erekshe jaqsy kórgen. Tipti, Dinmuhamed Ahmetuly 70 jyldyq mereıtoıynda dastarhan kezinde Nursultan Nazarbaevty "balam" dep ataǵan.

Qonaevtyń óte qarapaıym bolǵan

«Sovetskı Kazahstan» habarynyń shyǵarylymy aldyn ala Ortalyq Komıtettiń baqylaýynan aı saıyn ótetin. Bir kúni Qonaevtyń ózi qońyraý shalyp: «Meni osy jolǵy habarda eki ret kórsetipti, qysqartyńyzdar, bir ret kórsetse de jetedi», — degen.

Óte qarapaıym ómir súrgen. Qonaevtyń úıine alǵash kelgen Brejnev  bir bólme, as úı jáne jeke kabınetin kórip «Iá! Bizdegi polıtbúronyń músheleri de budan jaqsy turady!», — dep tańdanysyn bildiripti.

Qonaevtyń «hobbıi»

Onyń súıikti isteriniń biri - ańǵa shyǵý bolǵan.

Kolleksıalyq qarý-jaraq jınaýmen aınalysqan. 80-jyldardyń sońynda qýǵyndala bastaǵan kezde kolleksıasyndaǵy qarý-jaraqtar tárkilengen. Tárkilengen qarý-jaraqtardyń keıbireýi áli kúnge deıin qaıtarylmaǵan. Qaıtarylǵandarynyń basym bóligi qazir Almatydaǵy Qonaev murajaıynda. Bul qarý-jaraqtardy kimderdiń syılaǵany týraly naqty qujattar saqtalǵan.

Sonymen qatar, ottyq jınaýmen de aınalysqan. Kolleksıasyndaǵy 476 ottyqtyń birazyn Japonıa premer-mınıstri Iаsýhıro Nakasone, AQSH Prezıdenti Jon Kennedı, Egıpet prezıdenti Gamal Abdel Naser, Irak premeri Saddam Hýseın syndy áıgili saıası tulǵalar syıǵa tartqan.

Mýzykany erekshe jaqsy kórgen, úıinde mýzyka qosylyp turǵanyn qalaǵan. Londonǵa barǵan saparynda Maıkl Jeksonnyń, "BeeGees" tobynyń plastınkalaryn satyp alǵan.

Ómiriniń sońyna deıin kommýnıstik ıdeıalarǵa adal bolǵanyna qaramastan, kitaphanasynda Soljenısynnyń «Arhıpelag GÝLAG» tarıhı-kórkem shyǵarmasy bolǵan.

Qonaevtyń «qurmetine»

Nurǵısa Tilendıev Dinmuhamed Qonaev pen onyń jary Zýhra Sháripqyzyn asa qurmettegendikten, óziniń qyzyna Dinzýhra degen at beredi. Búginde Dinzýhra Tilendıeva “Otyraz sazy” falklorlyq-etnografıalyq halyq aspaptar orkestriniń bas dırıjeri.

Qonaevtyń qurmetine Almatydaǵy Karl Marks kóshesiniń ataýy ózgertilgen. Kóshe boıyndaǵy fontany bar skver janynda qola keýde músini qoıylǵan. Astanada da Qonaevtyń atynda kóshe bar.

Oral qalasynda shaǵyn aýdan, Tarazda ortalyq kóshe, Taldyqorǵan tórinde sáýletti keshen, Joǵarǵy oqý oryny men kóshe bar. Almatydaǵy ýnıversıtet, Tashkenttegi ortalyq kóshe Qonaev atymen atalsa, Shymkenttegi ortalyq gúlzár Qonaev qurmetine árlegen.

Qyzyqty málimet:

Dinmuhamed Qonaev pen Muhtar Áýezov quda bolǵan. Muhtar Áýezovtyń qyzy Láılá Dinmuhamed Qonaevtyń inisi Asqar Qonaevpen shańyraq kótergen. Ekeýinen taraǵan Dıar Qonaev búginde Muhtar Áýezov turǵan memorıaldy mýzeı úıde ǵylymı qyzmetpen aınalysady.

Qonaevtar áýletinen úsh akademık shyqqan, olar: ózi, inisi Asqar, ápkesi Ámınanyń balasy Edige Túrkebaev. Ár túrli ǵylym salasyndaǵy onnan astam ǵylym kandıdaty shyqqan. Ol áýletindegi 11 balanyń tórtinshisi.

Eńseli tulǵanyń boıy -198 sm, aıaq kıiminiń ólshemi – 46.

Qonaevtiń jeke kúzetshileri bolmaǵan. Basqalary jeke kúzetshilerimen júrgende Qonaev jaı ǵana tańerteń jumysyna jaıaý baryp kelip júrgen.

«Qamshy» silteıdi

Pikir aıtý

Pikir qaldyrýshynyń tirkelýi mindetti. KİRÝ / TİRKELÝ


    1
    «Qyz alyp qashý» operasıasy nemese «Basyp áketilgen» baqyttylardyń ómiri úlgi emes
    16/01 12:32 0 35
    2
    Denıs Tenniń ólimi: Prokýror sottalýshylardy 20 jylǵa qamaýdy surady
    16/01 11:49 0 114
    3
    229 mıllıon evro. Álemdegi jalaqysy joǵary 10 fýtbolshy
    16/01 11:20 0 126
    Qazaqstandaǵy depozıt qarapaıym halyqqa emes, bankke ǵana tıimdi
    16/01 11:13 0 163
    Esekter ımperıasy hám adamdar patshalyǵy
    16/01 10:15 0 268

    Tanystyrylǵandar

    Qaraǵandydaǵy qaqtyǵystyń sebebi anyqtaldy
    Qaraǵandydaǵy qaqtyǵystyń sebebi anyqtaldy
    Qaraǵandydaǵy qaqtyǵystyń sebebi anyqtaldy
    İİM vıse-mınıstr Janat Súleımenov Qaraǵandy qalasynda Jańa jyl qarsańynda bolǵan qandy oqıǵanyń sebebin aıtty
    Aýdıo tyńdaý
    09/01/2019 12:05 4 1923
    Ózge planetalyqtar jaıynda Quran ne deıdi?
    Ózge planetalyqtar jaıynda Quran ne deıdi?
    Ózge planetalyqtar jaıynda Quran ne deıdi?
    Álemniń sheksizdigi sonsha, ony tolyq zertteýge adamzattyń ǵumyry jetpeýi múmkin.
    Aýdıo tyńdaý
    09/01/2019 17:39 0 7643
    Marqum Hamıtovanyń inisi:  Tergeýshiler "Gelendvagende"  úsh adamnyń bolǵanyn nege kórmeı otyr?
    Marqum Hamıtovanyń inisi: Tergeýshiler "Gelendvagende" úsh adamnyń bolǵanyn nege kórmeı otyr?
    Marqum Hamıtovanyń inisi: Tergeýshiler "Gelendvagende" úsh adamnyń bolǵanyn nege kórmeı otyr?
    Úsh adamnyń ómirin jalmaǵan apatqa kináli azamatqa qatysty tergeý isine qaza tapqan jandardyń týystarynyń kóńilderi tolmaıdy
    Aýdıo tyńdaý
    10/01/2019 10:55 0 5497
    «Túrkistan» gazetine jańa bas redaktor taǵaıyndaldy
    «Túrkistan» gazetine jańa bas redaktor taǵaıyndaldy
    «Túrkistan» gazetine jańa bas redaktor taǵaıyndaldy
    «Túrkistan» - 1994 jyldan bastap qazaq tilinde shyǵatyn beldi halyqaralyq gazet
    10/01/2019 11:50 0 293
    Almatylyq 10 jastaǵy aktrısa "Nickelodeon" telearnasynyń juldyzy atandy (vıdeo)
    Almatylyq 10 jastaǵy aktrısa "Nickelodeon" telearnasynyń juldyzy atandy (vıdeo)
    Almatylyq 10 jastaǵy aktrısa "Nickelodeon" telearnasynyń juldyzy atandy (vıdeo)
    Sofı sońǵy eki jyldyń ishinde Kalıfornıada birneshe rolık pen fılmge túsip, ataqty "Barbie" kompanıasymen kelisimshartqa otyrǵan.
    Aýdıo tyńdaý
    10/01/2019 12:04 0 899
    Quldy oıatqan qamshy
    Quldy oıatqan qamshy
    Quldy oıatqan qamshy
    Qamshynyń sýyldaǵan ysylyn estigen qultuqymdylar shaıqasty umytyp, qaradaı esi shyǵyp maıdandy tastap qasha jónelipti.
    Aýdıo tyńdaý
    10/01/2019 15:35 0 1754
    Orys knázderiniń qarý-jaraǵyndaǵy quran sózderi
    Orys knázderiniń qarý-jaraǵyndaǵy quran sózderi
    Orys knázderiniń qarý-jaraǵyndaǵy quran sózderi
    Reseı keshegi Otan soǵysy kezinde erligimen kózge túsip, Sovet Odaǵynyń batyry ataǵyna usynylǵan sheshenderdiń qujattaryn joıdy.
    Aýdıo tyńdaý
    11/01/2019 15:48 0 2511
    Taǵy da tóbeles: 3 adam zardap shekti (vıdeo)
    Taǵy da tóbeles: 3 adam zardap shekti (vıdeo)
    Taǵy da tóbeles: 3 adam zardap shekti (vıdeo)
    Muryn jyraý Seńgirbekuly atyndaǵy Mańǵystaý gýmanıtarlyq kollejiniń aldynda tóbeles boldy
    Aýdıo tyńdaý
    11/01/2019 20:49 0 3536
    Máskeý soty Jomart Ertaevqa qatysty sheshim shyǵardy
    Máskeý soty Jomart Ertaevqa qatysty sheshim shyǵardy
    Máskeý soty Jomart Ertaevqa qatysty sheshim shyǵardy
    Búgin Máskeý qalasynda Jomart Ertaevqa qatysty sot otyrysy ótti.
    Aýdıo tyńdaý
    11/01/2019 21:32 0 949
    Bizde nege bári “SROCHNO”?
    Bizde nege bári “SROCHNO”?
    Bizde nege bári “SROCHNO”?
    Eýropa júrdek poıyz sekildi, al biz poıyzdyń sońynan qýǵan atty adam ispettimiz.
    Aýdıo tyńdaý
    14/01/2019 10:31 0 639
    Túp tarıhy túsiniksiz elder (foto)
    Túp tarıhy túsiniksiz elder (foto)
    Túp tarıhy túsiniksiz elder (foto)
    «Qazaqta ulttyq memleket bolmaǵan» degen teriskeıdegi tarıhı kórshimizdiń óz tarıhy qupıaǵa toly. Al tarıhshylar áli bár kelisimge kele almaı júr.
    Aýdıo tyńdaý
    14/01/2019 12:43 0 2485
    Prezıdent saılaýy: Tramptyń básekelesi kim?
    Prezıdent saılaýy: Tramptyń básekelesi kim?
    Prezıdent saılaýy: Tramptyń básekelesi kim?
    Gabbard prezıdent Donld Tramppen kúresýge daıyn birneshe demokrat daıyndady.
    Aýdıo tyńdaý
    14/01/2019 14:20 1 691
    Elbasy: Qudaı bar jalǵyz, odan basqa eshkim joq (vıdeo)
    Elbasy: Qudaı bar jalǵyz, odan basqa eshkim joq (vıdeo)
    Elbasy: Qudaı bar jalǵyz, odan basqa eshkim joq (vıdeo)
    Osy jaǵyna kóńil aýdarý kerek
    Aýdıo tyńdaý
    14/01/2019 17:53 0 625
    Esekter ımperıasy hám adamdar patshalyǵy
    Esekter ımperıasy hám adamdar patshalyǵy
    Esekter ımperıasy hám adamdar patshalyǵy
    Álisher adamdy eshekteı jegip  qara kúshin emes, oqytyp, kózin ashyp mıyn paıdalana bildi. Sebebi qoǵamda esekter onysyz da kóp.
    16/01/2019 10:15 0 270