Ahmet Baıtursynuly: Halyqtyń túzelýiniń úmiti – jastarda

Ahmet Baıtursynuly: Halyqtyń túzelýiniń úmiti – jastarda
Ⓒmassaget.kz

«Jaqsynyń haty ólmeıdi» - degendeı, Alash qaıratkerleriniń baǵa jetpes mol muralary búginde bizdiń asyl qazynamyzǵa aınalyp otyr. Alashtyń áıgili ustazy Ahmet Baıtursynovtyń eńbekterin
paraqtaı otyryp, búgingi qoǵamdaǵy talaı kókeıkesti máselelerdiń sheshimin tapqandaı boldyq. Aǵartýshy, qazaq halqynyń HH ǵasyrdyń basyndaǵy ult-azattyq qozǵalysy jetekshileriniń biri,  memleket qaıratkeri, aqyn, pýblısıs, qazaq til bilimi men ádebıettaný ǵylymdarynyń negizin salýshy ǵalym, ulttyq jazýdyń reformatory Ahmet Baıtursynovtyń eńbekterinde til, rýhanıat máseleleri erekshe oryn alǵan.

Jalpy sheteldik jýrnalıstıkada ómirden ótken tulǵalardyń shyǵarmalaryna súıene otyryp, olarmen «suhbattasý» dástúri bar. Ult ustazy Ahmet Baıtursynovpen bolǵan «Rýhanı suhbatty» oqyrman nazaryna usynamyz.

– Asa qurmetti ult ustazy, ana tilimizdiń taǵdyry áli de bolsa qazaq qoǵamyn erekshe alańdatyp otyrǵan basty máselelerdiń biri bolyp otyr...

– Eger de biz qazaq degen ult bolyp turýdy tilesek, qarnymyz ashpas qamyn oılaǵandaı tilimizdiń de saqtalý qamyn qatar oılaý kerek. Til – adamnyń adamdyq belgisiniń zory, jumsaıtyn qarýynyń biri. Osy dúnıadaǵy adamdar tilinen aıyrylyp, sóıleýden qalsa, qandaı qıyndyq kúıge túser edi.

Óz tilimen sóılesken, óz tilimen jazǵan jurttyń ulttyǵy – esh ýaqytta adamy qurymaı joǵalmaıdy.
Sóılegende sózdiń júıesin, qısynyn keltirip sóıleý qandaı kerek bolsa, jazǵanda da sózdiń kestesin keltirip jazý sondaı kerek. Qazaq jat sózge áýestenbeı, pán sózderin óz tilinen jasaýǵa tyrysty. Ádebıet tili aýyldaǵy qazaqtyń hat biletin, bilmeıtin – qaısysyna da bolsa túsinikti bolýyn kózdedi.
Ónerdiń eń aldy – sóz óneri dep sanalady.

«Óner aldy qyzyl til» degen qazaq maqaly bar. Muny qazaq – sóz baqqan, sóz kúıttegen halyq bolyp, sóz qadirin bilgendikten aıtqan. Qazaqta jazý-syzý bolmaǵan soń, jalǵyz-aq tabıǵattyń zakonyna ergen, sondyqtan tili azbaǵan. Ózgeler tabıǵatty zorlap, emlege tańyp, tilin azdyrǵan.

Oryssha oqyǵandar orys sóziniń júıesine daǵdylanyp úırengen, noǵaısha oqyǵandar noǵaı sóziniń júıesine daǵdylanyp úırengen. Qazaq sózderin alyp, orys ıa noǵaı júıesimen tizse, árıne, ol naǵyz qazaqsha bolyp shyqpaıdy. Sondaı kemshilik bolmas úshin ár jurt balasyn áýelinde óz tilinde oqytyp, óz tilinde jazý-syzý úıretip, óz tiliniń júıesin bildirip, jolyn tanytyp, balalar ábden daǵdylanǵannan keıin basqasha oqyta bastaıdy. Biz de tilimiz buzylmaı saqtalýyn tilesek, ózgelershe áýeli ana tilimizben oqytyp, sonan soń basqasha oqytýǵa tıispiz.

Ulttyń saqtalýyna da, joǵalýyna da sebep bolatyn nárseniń eń qýattysy – til. Sózi joǵalǵan jurttyń ózi de joǵalady, óz ultyna basqa jurtty qosamyn degender áýeli sol jurttyń tilin azdyrýǵa tyrysady.

– Qazirgi kezeńde qazaq ulty aldynda óz álip-bıin aýystyrý mindeti tur. Osy másele jóninde aıtar oıyńyz qandaı?

– Hat mádenıeti bar halyqqa: bir áripti tastap, ekinshi áripti ala qoıý ońaı jumys emes. Birte-birte baryp alyp ketýge birtalaı ýaqyt kerek. Álip-bı degen – tildiń negizgi dybystaryna arnalǵan tańbalardyń jumaǵy. Neǵurlym til dybystaryna mol jetse, arnaǵan dybysqa dál kelse, oqýǵa, jazýǵa jeńil bolsa, úıretýge ońaı bolsa, zamanyndaǵy óner quraldaryna ornatýǵa qolaıly bolsa, soǵurlym álip-bı jaqsy bolmaqshy. Jaqsy álipbı tilge shaq bolý kerek. Ólshenbeı tigilgen o jer bu jer boıǵa jýyspaı, qolbyrap, solbyrap, turǵan keń kıim sıaqty artyq áripteri kóp álipbı de qolaısyz; Boıyńdy qysyp, tánińdi qurystyryp tyrystyryp turǵan tar kıim sıaqty árpi kem álipbı qolaısyz bolady. Jáne de áripke bola tildi buzbaıdy, tilge bola áripti buzyp ózgertedi. Jat jazýdyń yńǵaıyna qarap, tilin buzbaǵan, arasyna jat jazý jaıylmaǵan túrik balasy – qazaq. Óz tilimen sóılesken, óz tilimen jazǵan jurttyń ulttyǵy esh ýaqytta adamy qurymaı joǵalmaıdy

– El bolashaǵy jastar dep jatamyz. Búgingi jastarǵa qoıylar basty talap qandaı bolý kerek?

– Halyqtyń túzelýiniń úmiti – jastarda. Sondyqtan, jastardyń qalaı oqyp, qalaı tárbıelenýin, bárinen buryn eskerip, bárinen joǵary qoıylatyn jumys. Jastardyń oqý-tárbıe jumysy túzelmeı, jurt isi de túzelmeıdi. Bilim – bir qural. Bilimi kóp adam quraly saı usta syqyldy, ne istese de kelistirip isteıdi. Oqýsyz halyq – qansha baı bolsa da, biraz jyldardan keıin onyń baılyǵy ónerli halyqtardyń qolyna kóshpekshi. Adam balasyn: kókte qustaı ushqyzǵan, sýda balyqtaı júzdirgen – ǵylym. Dúnıanyń bir sheti men bir shetine shapshań habar alǵyzyp turǵan – ǵylym, ot arba, ot kemelerdi júrgizgen – ǵylym

Moıyndaǵy boryshty bilý – bilim isi, boryshty tóleý – adamshylyq isi. Bilim men adamshylyq eki basqa nárse, biraq boryshyn bilýshiler kóbeıse, tóleýshiler de kóbeıýi yqtımal.

– Azat eldiń halqyna aıtar ósıetińiz.

– İstiń máni jalǵyz-aq tamaq asyrap, kún kórýde qalmas, óz betimen kún kóre almasa, ózge jurttyń esiginde júrip, malaılyqpen tamaq asyrap, qazaq tirshilik etedi ǵoı. Qazaq degen qashannan óz aldyna ult bolyp, Edilden Ertiske, Oraldan Aýǵanǵa sheıin tutas turǵan halyq edi. Aramyzǵa ár túrli jurt
kiriskende solarmen qatar, atymyz joǵalmaı qazaq ulty bolyp tura alamyz ba? Osy bizdi tósekte dóńbekshitip, uıqymyzdy bóletin nárse. Mádenıeti joǵary halyq – mádenıeti tómen halyqty az-kóbine qaramaı jem qylatyny aıdan anyq, kúndeı jaryq aqıqat. Adamǵa eń qymbat nárse – jurt qamy, jurt isi. Qazirgi qazaq máseleleriniń eń zory jer máselesi. Bul qazaqtyń tiri ıa óli bolý máselesi.

Eńbeksiz egin shyqpaıdy, terleseń teriń tegin qalmaıdy. Telmirip alǵan teńgeden ter sińirgen tıyn juǵymdy. Adam qansha dana, bilimdi bolsa da, qansha qaharman, qaıratty bolsa da, áleýmet onyń maqsatyn uqpaıtyn bolsa, qaıratker qamalǵa jalǵyz shapqan batyrdaı álek bolady. Ózimizdiń elimizdi saqtaý úshin bizge mádenıetke, oqýǵa umtylý kerek. Ol úshin eń aldymen ádebıet tilin órkendetý kerek. Óz aldyna el bolýǵa, óziniń tili, ádebıeti bar el ǵana jaraı alatyndyǵyn biz umytpaýǵa tıispiz. Qazaq elinde rýshylyq dáýiri joq, biraq jurnaqtary bar. Ol qalǵan jurnaqtary qoǵamnyń bárine paıdaly emes, qoǵam ishindegi baılar, onyń atqaminerleriniń paıdasyna jumsalady.
Ótkendi qýǵandy qoıyp – osy kúıińdi jóndeýge jón izdeý kerek. Adamǵa eń qymbat nárse – jurt qamy, jurt isi.
Bilimdi bolýǵa oqý kerek. Baı bolýǵa kásip kerek. Kúshti bolýǵa birlik kerek. Osy kerekterdiń jolynda jumys isteý kerek.

Suhbatty ázirlegen: Dáýlet Tileýberdıev, Semeı qalasy.

«Qamshy» silteıdi

Pikir aıtý

Pikir qaldyrýshynyń tirkelýi mindetti. KİRÝ / TİRKELÝ


    1
    «Qyz alyp qashý» operasıasy nemese «Basyp áketilgen» baqyttylardyń ómiri úlgi emes
    16/01 12:32 0 45
    2
    Denıs Tenniń ólimi: Prokýror sottalýshylardy 20 jylǵa qamaýdy surady
    16/01 11:49 0 125
    3
    229 mıllıon evro. Álemdegi jalaqysy joǵary 10 fýtbolshy
    16/01 11:20 0 133
    Qazaqstandaǵy depozıt qarapaıym halyqqa emes, bankke ǵana tıimdi
    16/01 11:13 0 173
    Esekter ımperıasy hám adamdar patshalyǵy
    16/01 10:15 0 280

    Tanystyrylǵandar

    “Qaraǵandydaǵy qandy oqıǵaǵa baılanysty iske núkte qoıyldy"
    “Qaraǵandydaǵy qandy oqıǵaǵa baılanysty iske núkte qoıyldy"
    “Qaraǵandydaǵy qandy oqıǵaǵa baılanysty iske núkte qoıyldy"
    Bul jaıly endigi bizdiń de shýyldaı beretin jónimiz joq
    Aýdıo tyńdaý
    08/01/2019 18:52 1 12432
    Habıb Nurmaǵamedov 26 jastaǵy qaraǵandylyqtyń armanyn oryndady (foto)
    Habıb Nurmaǵamedov 26 jastaǵy qaraǵandylyqtyń armanyn oryndady (foto)
    Habıb Nurmaǵamedov 26 jastaǵy qaraǵandylyqtyń armanyn oryndady (foto)
    "Al seniń buıymtaıyń boıynsha saǵan daırektke jazatyn bolady", dep jaýap berdi Habıb Nurmaǵamedov.
    Aýdıo tyńdaý
    09/01/2019 10:23 0 4148
    Qaraǵandydaǵy tóbeles: Narek Gýrýrán Ombyda qolǵa tús�i
    Qaraǵandydaǵy tóbeles: Narek Gýrýrán Ombyda qolǵa túsi
    Qaraǵandydaǵy tóbeles: Narek Gýrýrán Ombyda qolǵa tústi
    21 jastaǵy Armenıa azamaty Reseı aýmaǵynda qolǵa tústi.
    Aýdıo tyńdaý
    09/01/2019 23:48 0 1174
    Quldy oıatqan qamshy
    Quldy oıatqan qamshy
    Quldy oıatqan qamshy
    Qamshynyń sýyldaǵan ysylyn estigen qultuqymdylar shaıqasty umytyp, qaradaı esi shyǵyp maıdandy tastap qasha jónelipti.
    Aýdıo tyńdaý
    10/01/2019 15:35 0 1756
    Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetine «ulttyq» mártebesi berildi
    Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetine «ulttyq» mártebesi berildi
    Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetine «ulttyq» mártebesi berildi
    Bul tarıhy tereń qarashańyraqtyń álemdik bilim keńistiginde óz ornyn aıqyndaýǵa baǵyttalǵan irgeli qadam boldy.
    Aýdıo tyńdaý
    11/01/2019 11:20 0 424
    100 mıllıonǵa azaıǵan qytaılar shashtaryn julyp jatyr
    100 mıllıonǵa azaıǵan qytaılar shashtaryn julyp jatyr
    100 mıllıonǵa azaıǵan qytaılar shashtaryn julyp jatyr
    ...Al biz jıyrma mıllıonǵa qalaı jetemiz dep jaǵymyzdy taıanyp áli otyrmyz.
    Aýdıo tyńdaý
    11/01/2019 12:03 0 3304
    Pavel Dýrov Telegram messenjerin joımaq
    Pavel Dýrov Telegram messenjerin joımaq
    Pavel Dýrov Telegram messenjerin joımaq
    Kásipker 2018 jyldyń 19 jeltoqsanynda osy máselege qatysty ótinishke qol qoıǵan bolatyn
    Aýdıo tyńdaý
    11/01/2019 12:04 0 724
    Abzal Quspan: Sheteldikke shyǵatyn qazaq qyzdary úshin ondaǵan myń dollar qalyńmal talap etý kerek
    Abzal Quspan: Sheteldikke shyǵatyn qazaq qyzdary úshin ondaǵan myń dollar qalyńmal talap etý kerek
    Abzal Quspan: Sheteldikke shyǵatyn qazaq qyzdary úshin ondaǵan myń dollar qalyńmal talap etý kerek
    Qazaqtyń qarakóz qyzynyń sheteldikter úshin quny bar. Zańgerdiń osy sózi qaznette qyzý talqyǵa túsýde.
    Aýdıo tyńdaý
    11/01/2019 12:32 0 1932
    UBT- ǵa 20 jyl: 4 kúnnen keıin túlekter 2242 teńge tólep,  tes� tapsyrýdy bastaıdy
    UBT- ǵa 20 jyl: 4 kúnnen keıin túlekter 2242 teńge tólep, tes tapsyrýdy bastaıdy
    UBT- ǵa 20 jyl: 4 kúnnen keıin túlekter 2242 teńge tólep, tes tapsyrýdy bastaıdy
    Alǵash engizilgenine 20 jyl bolǵan bilim synaǵy 2019 jyly UBT 16-shy ret ótkiziledi. Osy jyldar ishinde UBT-ǵa 1,5 mln astam mektep bitirýshi qatysqan.
    Aýdıo tyńdaý
    11/01/2019 14:44 0 3447
    Taýdan qýat, daladan rýh alǵan  halyq  eshqashan ólmeıdi
    Taýdan qýat, daladan rýh alǵan halyq eshqashan ólmeıdi
    Taýdan qýat, daladan rýh alǵan halyq eshqashan ólmeıdi
    Armany oryndalmaı ketken qarıanyń ul-qyzy qazirgi kúni atajurt qazaq elinde ǵumyr keshýde
    Aýdıo tyńdaý
    11/01/2019 15:37 0 540
    Denıs Tendi kim óltirgeni belgili boldy
    Denıs Tendi kim óltirgeni belgili boldy
    Denıs Tendi kim óltirgeni belgili boldy
    Qıasovtan ózge aıyptalýshylar oryndyǵynda Arman Qudaıbergenov pen Janar Tolybaeva otyr.
    Aýdıo tyńdaý
    14/01/2019 11:29 0 2332
    Túp tarıhy túsiniksiz elder (foto)
    Túp tarıhy túsiniksiz elder (foto)
    Túp tarıhy túsiniksiz elder (foto)
    «Qazaqta ulttyq memleket bolmaǵan» degen teriskeıdegi tarıhı kórshimizdiń óz tarıhy qupıaǵa toly. Al tarıhshylar áli bár kelisimge kele almaı júr.
    Aýdıo tyńdaý
    14/01/2019 12:43 0 2489
    Et jeseń ekologıa, aıran ishseń atmosfera lastanady: Qazaqqa qaıtpek kerek?
    Et jeseń ekologıa, aıran ishseń atmosfera lastanady: Qazaqqa qaıtpek kerek?
    Et jeseń ekologıa, aıran ishseń atmosfera lastanady: Qazaqqa qaıtpek kerek?
    Atmosferany ýlaıtyn zıandy qaldyqtardy eń kóp bóletin qoı men sıyr eti jáne et ónimderiniń óndirisi eken.
    Aýdıo tyńdaý
    15/01/2019 03:32 0 2092
    Aqyrzaman jaıly jantúrshigerlik 7 jaıt
    Aqyrzaman jaıly jantúrshigerlik 7 jaıt
    Aqyrzaman jaıly jantúrshigerlik 7 jaıt
    Adamzattyń aqyryna aqyl jetýi múmkin.
    Aýdıo tyńdaý
    15/01/2019 12:20 0 2255
    Buryn-sońdy bolmaǵan joba:  Qazaq ádebıetiniń úzdik úlgileri BUU-nyń 6 tiline aýdarylady
    Buryn-sońdy bolmaǵan joba: Qazaq ádebıetiniń úzdik úlgileri BUU-nyń 6 tiline aýdarylady
    Buryn-sońdy bolmaǵan joba: Qazaq ádebıetiniń úzdik úlgileri BUU-nyń 6 tiline aýdarylady
    Bizdiń basty mindetimiz – aýdarmanyń kórkemdik sapasy qamtamasyz etý
    Aýdıo tyńdaý
    15/01/2019 16:11 0 1054