Jańa zamanda qazaqtyń birligin nasıhattap kele jatqan qazaq dástúrleri qandaı?

Baı mádenı muraǵa ıe bolǵan qazaq halqy ǵasyrlar boıy qalyptasqan salt-dástúrlerimen tanymal. Bul elementter kóshpeli qoǵamnyń ómir saltymen, dala jaǵdaıymen jáne adamnyń tabıǵatpen tyǵyz baılanysymen tyǵyz baılanysty. Qazirgi ýaqytta Qazaqstan jahandaný, sıfrlandyrý jáne ýrbanızasııa jaǵdaıynda belsendi damyp kele jatqan kezde dástúrli negizder beriktikke synalýda. Soǵan qaramastan, olardyń kópshiligi saqtalyp qana qoımaı, qazirgi qazaqtar úshin ózektiligi men rýhanı mańyzyn saqtaı otyryp, jańa shyndyqqa beıimdeledi, dep habarlaıdy Qamshy.kz aqparattyq agenttigi.

Otbasy jáne úlkenderge qurmet: qazaq mádenıetiniń irgetasy

Qazaq halqynyń basty qundylyqtarynyń biri – úlkenderge degen qurmet. Bul qasıet urpaqtan-urpaqqa beriledi jáne tez ózgeretin álemde de myzǵymas bolyp qala beredi. Qazirgi qazaq otbasynda qoǵam qurylymyndaǵy ózgeristerge qaramastan, ata-analar men úlken týystarǵa qurmet kórsetý dástúrleri saqtalady. Ýrbanızasııa men jahandaný otbasylardyń ómir saltyn ózgertedi, bul kóp urpaqty otbasylardyń azaıýyna ákeledi, biraq úlkenderge ózara kómek, qoldaý jáne qurmetteý prınsıpteri mańyzdy bolyp qala beredi.

Qazirgi qoǵamda úlkenderdi qurmetteý qala ómiriniń jaǵdaıyna beıimdeledi. Jastar kóbinese úlken qalalarda oqý nemese jumys isteý úshin týǵan jerlerin tastap ketse de, olar qazirgi zamanǵy baılanys quraldary arqyly ata-analarymen jáne úlken týystarymen baılanysta bolady. Beıne qońyraýlar, áleýmettik medıa jáne messendjerler otbasylyq baılanystardy qashyqtyqta da saqtaýǵa kómektesedi. Bul fızıkalyq qashyqtyqqa qaramastan qurmet pen qarym-qatynas dástúrlerin saqtaýǵa múmkindik beredi.

Qazaq tili jáne onyń dástúrlerdi saqtaýdaǵy róli

Qazaq tili halyqtyń salt-dástúri men mádenıetiniń mańyzdy tasymaldaýshysy bolyp tabylady. Onyń maǵynasyn asyra baǵalaý qıyn, óıtkeni kóptegen ádet-ǵuryptar urpaqtan-urpaqqa aýyzsha berilip otyrdy. Búgingi tańda jahandaný men qos tildilik jaǵdaıynda qazaq tiliniń saqtalýyna syn-qater tónip tur. Orys jáne aǵylshyn tilderi qalalar men bızneste belsendi qoldanylady, biraq qazaq tilin memlekettik qoldaý onyń taralýy men nyǵaıýyna yqpal etedi.

Qazaq tilin saqtaýda bilim berý baǵdarlamalary men medıa mańyzdy ról atqarady. Zamanaýı tehnologııalar jas urpaqqa qyzyqty qazaq tilinde kontent jasaýǵa múmkindik beredi. Mysaly, qazaq tili men mádenı motıvterin paıdalanatyn jańa mýltfılmder, telehıkaıalar, tipti beıne oıyndar paıda bolady. Osylaısha, tilge qatysty dástúrler zamanaýı medıaǵa enip, ómir súrýdi jalǵastyrýda.

Qazaqtyń toıy men dástúrli merekeler jańa formada

Qazaqtyń úılený toılary (toı), sábılerdiń shomyldyrý rásimi (besik toı), kámelettik jasqa tolý merekesi (súndet toı) jáne basqa da kóptegen merekeleri qazaqtardyń mádenı ómiriniń mańyzdy bóligi bolyp qala beredi. Alaıda, qazirgi jaǵdaıda bul rásimderdiń kóptegen aspektileri ózgerdi.

Buryn bul úlken otbasylardy, kórshilerdi jáne dostardy jınaıtyn oqıǵa bolatyn. Qalalyq ómir salty jaǵdaıynda merekelerdiń aýqymy qysqarýy múmkin, biraq mundaı is-sharalardyń mańyzdylyǵy joǵary bolyp qala beredi. Beıimdelýdiń bir mysaly-qalalyq kontekstke sáıkes keletin zamanaýı banket zaldary men meıramhanalarda úılený toılary men merekelerin uıymdastyrý. Degenmen, qonaqtardy qarsy alý, dástúrli ánder men bıler sııaqty lava elementteri ózgerissiz qalady.

Sonymen qatar, qazirgi zamanǵy medıa jáne áleýmettik jeliler bul is-sharalarda úlken ról atqarady. Kóptegen qazaq úılený toılary Instagram jáne basqa platformalar arqyly taratylady, al jas jubaılar óz áserleri men fotosýretterin keń aýqymdy adamdarmen bólisedi. Birlesken merekeniń dástúrli qundylyqtary sıfrlyq dáýirge sáıkes keletin jańa formaǵa ıe bolady.

Qonaqjaılylyq árqashan qazaq halqynyń mańyzdy qasıeti boldy. Qonaqtardy kútý, olardy jyly qarsy alý jáne jomart emdeý – bul urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp kele jatqan dástúrler. Qazirgi jaǵdaıda, ómir qarqyny aıtarlyqtaı jyldamdaǵan kezde, qonaqjaılylyq dástúri de beıimdelýge ushyrady.

Búgingi tańda qazaqtar qonaqtardy qabyldaý dástúrin áli de baǵalaıdy, biraq uzaq tamaq pen kóp kúndik saparlardyń ornyna qysqa jáne az resmı is-sharalarǵa jıi kezdesedi. Sondaı-aq, qonaqjaılylyq qazirgi zamanǵy kofehanalar men meıramhanalar mádenıetinde kórinedi, onda dostar men týystar yńǵaıly ortada sóılesý úshin kezdese alady.

"Shildehana" salty jáne ony beıimdeý

Balanyń týǵan kúnin merekeleýge baılanysty "Shildehana" salty Qazaq mádenıetiniń mańyzdy bóligi bolyp tabylady. Bul jańa týǵan náresteniń qurmetine arnalǵan alǵashqy rásim jáne ádette náreste týylǵannan birneshe kún ótken soń jasalady. Bul kúni Otbasy syılyqtar ákeletin jáne bata beretin qonaqtardy shaqyrady.

 

Búginde bul rásim de ózgeriske ushyraýda. Qazirgi qalalyq ómir jaǵdaıynda "Sheldehana" kóbinese otbasynyń tar sheńberinde ótkiziledi, al mereke úıde de, kafe nemese meıramhana sııaqty arnaıy uıymdastyrylǵan jerlerde de ótýi múmkin. Sonymen qatar, qazirgi ata-analar mańyzdy sátti túsirý úshin is-sharaǵa kásibı fotograftar men vıdeograftardy jıi shaqyrady.

Ekinshi jaǵynan, jańa týǵan nárestelerge qatysty "besik toı" (balany besikke salý merekesi) sııaqty dástúrler dástúrli túrde saqtalýda. Kóptegen otbasylar áli kúnge deıin Ulttyq besikterdi paıdalanady jáne rásimniń ózi bala men otbasynyń ómirindegi mańyzdy kezeń bolyp qala beredi.

Qazirgi qoǵamdaǵy «Quda túsý» salty

"Qaıda túsý" – qazaq mádenıetinde tereń tamyry bar match jasaý dástúri. Ol qalyńdyq pen kúıeý jigittiń otbasylary arasyndaǵy kelissózderden bastap, eki jaqtyń da nekege saltanatty kelisimimen aıaqtalatyn birneshe kezeńderdi qamtıdy. Buryn bul rásim neke qııýdyń mańyzdy bóligi boldy, munda otbasylyq baılanystar, mártebe jáne dástúrler mańyzdy ról atqardy.

Búgingi tańda Qazaqstandaǵy jastar óz betinshe jupty tańdaıtynyna qaramastan, "qaıda túsý" rásimi jeńildetilgen túrde bolsa da qoldanyla beredi. Resmı kelissózder men kóptegen rásimderdiń ornyna qazirgi otbasylar mundaı saltanatty rásimderdi qalamaıdy. Alaıda, sımvoldyq maǵyna ózgerissiz qalady-bul qalyńdyq pen kúıeý jigittiń otbasylary resmı túrde tanysyp, dostyq qarym-qatynas ornatqan sát.

Bul rásim qazirgi qala ómirine de beıimdeledi. Dástúrli taǵamdardyń ornyna otbasylar ulttyq taǵamdardy da, batystyq aspazdyq elementterdi de qamtıtyn zamanaýı mázirdi tańdaı alady. Sonymen qatar, Almaty jáne Astana sııaqty iri qalalarda "qaıda túsý" rásimin ótkizý úshin arnaıy rásimdelgen zaldardy usynatyn meıramhanalardy kezdestirýge bolady, bul ómir saltynyń ózgerýine qaramastan onyń sımvoldyq mańyzdylyǵyn saqtaýǵa múmkindik beredi.

Et jáne beshbarmaq: qala jaǵdaıynda aspazdyq dástúrler qalaı ózgeredi?

Qazaqtardyń aspazdyq dástúrleri, ásirese et pisirýmen jáne tutynýmen baılanysty, búgingi kúni de óz mańyzyn saqtaıdy. Et pen kespeden jasalǵan dástúrli taǵam beshbarmaq qonaqjaılylyq pen jomarttyqtyń sımvoly bolyp qala beredi. Qazirgi Qazaqstanda ýrbanızasııaǵa jáne ómir saltynyń ózgerýine qaramastan, beshbarmaq úıde de, meıramhanalarda da daıyndalady.

Degenmen, dıetalyq ádetter ózgeredi. Qalalarda kóbirek adamdar durys tamaqtanýǵa qyzyǵýshylyq tanyta bastaıdy jáne et tutynýdy shekteıdi. Bul rette dástúrli taǵamdar qazaq ashanasynda ortalyq oryndy ıelenýdi jalǵastyrýda, biraq olardyń resepteri keıde qazirgi zamanǵy qajettilikterge beıimdeledi. Mysaly, maıly ıngredıenty ornyna jeńil ıngredıentterdi qoldanýǵa bolady, biraq taǵamnyń sımvoldyq máni saqtalady.

Ulttyq kıim jáne onyń qazirgi álemdegi orny

Shapandar, kamzoldar jáne bas kıimder sııaqty qazaqtyń ulttyq kıimi tek praktıkalyq ǵana emes, sonymen qatar sımvoldyq mánge ıe boldy. Búgingi tańda Ulttyq kıim elementterin merekeler men mádenı is-sharalarda jıi kezdestirýge bolady. Qazaq sángerleri dástúrli elementterdi kúndelikti ómirge beıimdeı otyryp, zamanaýı sánde ulttyq motıvterdi belsendi paıdalanady.

Bul prosess mádenı kodtardy ózgeretin shyndyqta saqtaýǵa múmkindik beredi. Ulttyq kıim elementteri mádenı tıistilik pen maqtanyshtyń sımvolyna aınalady, sonymen qatar jastar sáninde rezonans týdyrady.

"Asar" dástúri: qazirgi qoǵamdaǵy ózara kómek

"Asar" – adamdar bir-birine úı salýǵa, egin jınaýǵa nemese basqa da iri mindetterdi sheshýge kómektesý úshin jınalatyn qazaqtyń ózara kómek kórsetý dástúri. Bul qaýymdastyqty biriktirýde mańyzdy ról atqaratyn jumystyń ujymdyq túri. Dástúrli qoǵamda "Asar" kóshpeli ómir salty jaǵdaıynda ómir súrý úshin qajet yntymaqtastyq pen ózara kómek rýhyn beınelegen.

Búgingi tańda bul dástúr jańa jaǵdaılarǵa da beıimdeledi. Qalalarda ujymdyq jumys tájirıbesi dástúrli túrde sırek kezdesetin bolsa da, ózara kómek pen qoldaý ıdeıalary mańyzdy bolyp qala beredi. "Asardyń" zamanaýı formalaryna eriktiler qyzmeti, is-sharalardy uıymdastyrýǵa kómek nemese tipti birlesken áleýmettik jobalar kirýi múmkin. Mysaly, Jastar qaıyrymdylyq aksııalaryn uıymdastyrý, muqtaj adamdarǵa qarajat jınaý nemese aýyldyq jerlerde erikti bolý úshin jıi jınalady.

Osylaısha, "Asar" dástúrine engen ózara kómek rýhy Qazirgi qoǵamda ómir súrýdi jáne jańa formalardy tabýdy jalǵastyrýda. Aıta ketý kerek, negizgi ıdeıa – basqalarǵa syıaqy kútpesten kómektesý - bul kúnderi de ózekti bolyp qala beredi.

Qazaq halqynyń salt-dástúrleri qazirgi zaman talabyna qaramastan qoǵam ómirinde mańyzdy ról atqarýda. Jańa jaǵdaılarǵa beıimdelý olardy joımaıdy, kerisinshe ejelgi negizderdi jahandaný men sıfrlandyrý kontekstine biriktirýge múmkindik beredi. Mańyzdysy, bul dástúrler qazaqtardyń mádenı biregeıliginiń negizi bolyp qala beredi, olardyń ómirine biregeılik pen rýhanı tereńdik beredi.