• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

03 Aqpan, 11:30:27
Almaty
+3°

Elordada «AMANAT» partııasynyń qoldaýymen Qazaqstan múgedekter konfederasııasy uıymdastyrǵan «Jan Shýaq» qoǵamdyq syılyǵynyń laýreattaryn marapattaý rásimi ótti.

О́z sózinde, «AMANAT» partııasynyń Tóraǵasy Erlan Qoshanov «Jan Shýaq» syılyǵyn ótkizý erekshe qajettilikteri bar myńdaǵan adam úshin jańa múmkindikterge jol ashqan ıgi dástúrge aınalǵanyn atap ótti.

Foto: «AMANAT» partııasynyń baspasóz qyzmeti

«15 jyl ishinde «Jan Shýaq» sheksiz múmkindik ıelerine arnalǵan syılyqqa aınaldy. Olar synaqqa tózip, qıyn-qystaý joldan  ótti. Al búginde kómekke muqtaj jandarǵa ózderi qol ushyn sozýda. Elimizde múgedektigi bar adamdardyń ózin-ózi damytýy úshin barlyq jaǵdaı jasalýda. Erekshe qajettilikteri bar jandarǵa qoldaý kórsetý jumysy árqashan Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń basty nazarynda. El Prezıdentiniń bastamasymen Áleýmettik kásipkerlik boıynsha arnaıy jobalar iske qosylyp, erekshe qajettilikteri bar jandardyń quqyqtaryn qorǵaý úshin ombýdsmen ınstıtýty qurylýda. Sondaı-aq, múgedektigi bar adamdardyń ómir súrý sapasyn jaqsartý máseleleri boıynsha zań qabyldandy», – dedi Erlan Qoshanov.

Ol «AMANAT» partııasy erekshe qajettilikteri bar adamdardyń ómir sapasyn jaqsartý jumysyn odan ári jalǵastyratynyn atap ótti. Sebebi bul qadam partııanyń basty basymdyqtarynyń biri sanalady.

Qazaqstan múgedekter konfederasııasynyń prezıdenti, Májilistegi «AMANAT» fraksııasynyń múshesi Janat Omarbekovanyń aıtýynsha, bul syılyqtyń basty maqsatynyń biri – erekshe qajettilikteri bar jandardyń tulǵalyq damýy úshin jańa múmkindikterge jol ashýǵa kómektesý, olardyń alǵa jyljýǵa jáne qoǵamǵa paıda ákelýge degen umtylysyn qoldaý.

«Osy syılyq taǵaıyndalǵannan beri elimizdiń ǵana emes, sondaı-aq AQSh, Lıtva, Polsha, Estonııa jáne ózge de memleketterdiń 70-ten astam rýhy myqty azamattary laýreat atandy. Jyl saıyn ár nomınasııa boıynsha úmitkerler sany artyp keledi. Bıyl «Jan Shýaq» syılyǵyna qatysýǵa elimizdiń barlyq óńirinen 100-den astam ótinim kelip tústi», – dep atap ótti ol.

Osylaısha, múmkindigi shekteýli jandarǵa qarym-qatynas etıkasy jáne sıtýasııalyq kómek kórsetý boıynsha oqytý trenıngterin uıymdastyrǵan Kentaý qalasynyń turǵyny Erlan Ábdıev «Kúshti jigeri jáne jeńiske talpynysy úshin» syılyǵynyń ıegeri atandy.

Foto: «AMANAT» partııasynyń baspasóz qyzmeti

«Kásipkerlik qyzmetti damytýǵa qosqan úlesi úshin» nomınasııasy boıynsha qaraǵandylyq Ashat Esenturov marapattaldy. Ol halyqtyń áleýmettik osal toby jáne erekshe qajettilikteri bar adamdar jumys isteıtin kásiporyn ashty.

Belgili sýretshi-zerger, IýNESKO-nyń halyqaralyq sapa belgisiniń ıegeri, shymkenttik Ikramjan Rafıkov «О́ner salasyndaǵy asa úzdik jetistikteri úshin» nomınasııasy boıynsha syılyq ıelendi.

Foto: «AMANAT» partııasynyń baspasóz qyzmeti

«Mádenıet salasyndaǵy asa úzdik jetistikteri úshin» nomınasııasy boıynsha respýblıkalyq jáne halyqaralyq mýzykalyq baıqaýlardyń jeńimpazy, pavlodarlyq Dılıara Asaıynova marapattaldy.

Almatylyq Baqtygúl Álimbekova «Sport salasyndaǵy asa úzdik jetistikteri úshin» syılyǵynyń ıegeri atandy. Ol Bosfor buǵazyn bir jarym saǵattan az ýaqyt ishinde júzip ótti. Sondaı-aq, parasportshy, skandınavııalyq serýendeý nusqaýshysy sanalady.

«Múgedektigi bar adamdardyń ǵylym men bilim berý qyzmetin damytýǵa qosqan úlesi jáne oqýǵa talpynysy úshin» nomınasııasy boıynsha astanalyq Tańsáýle Serikov marapatqa ıe boldy. Ol kóptegen ǵylymı eńbektiń avtory, sondaı-aq, erekshe qajettilikteri bar adamdarǵa arnalǵan joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý tujyrymdamasyn ázirlegen ǵalym sanalady.

Al Aqmola oblysynyń Selınograd aýdanyndaǵy «Bolashaq» múgedekter birlestiginiń basshysy Amangeldi Qapanov bolsa, «Múgedektigi bar adamdarǵa qatysty qoǵamdyq sananyń oń ózgerýine qosqan úlesi úshin» syılyǵynyń laýreaty dep tanyldy.

Foto: «AMANAT» partııasynyń baspasóz qyzmeti

Jeńimpazdardyń árqaısysy 1 mln teńge kólemindegi aqshalaı syılyqqa ıe boldy.

«AMANAT» partııasynyń baspasóz qyzmeti

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir