• USD 475.94

  • EUR 483.98

  • RUB 7.94

  • CNY 70.09

19 Tamyz, 19:14:31
+22°

Túrkolog-ǵalymdar Nápil Bazylhan men Nurbolat Bógenbaı Mońǵolııaǵa bir aılyq ekspedısııaǵa attandy. Qos ǵalymmen elordadan Almatyǵa kelip, Ulanbatyrǵa ushqaly turǵan áýejaıda shuǵyl kezdesip az-kem suhbat qurýdyń sáti tústi.

Bıylǵy 2022 jyl túrkologııa ǵylymy úshin aıtýly datalarǵa toly. Kúltegin eskertkishiniń 1290 jyldyǵy, kóne túrki jazbalarynyń qupııasyn ashqan lıngvıst V.Tomsen men Orhon eskertkishterin tuńǵysh tapqan etnograf N.Iаdrınsevtiń týǵanyna 180 jyl tolýy, Orhon ózeni boıynan tabylǵan tastardaǵy jazýdy aýdarǵan túrkolog V.Radlovtyń týǵanyna 185 jyl tolýy – sol ataýly kúnderdi tolyqtyrady. Osyǵan oraı Halyqaralyq Túrki akademııasy kóptegen is-sharalardy júzege asyryp jatyr. Mońǵolııaǵa arheologııalyq ekspedısııasy is-sharalar kesheniniń aıasyndaǵy iri jobalardyń biri.

Qos ǵalymnan qysqa ýaqytta sapar jaıynda, túrki dúnıesine ortaq tarıhı jádigerler haqynda barynsha aqparat alyp qalýǵa tyrystyq. Qos ǵalym kezegimen sóz alyp, birin-biri tolyqtyryp, kópshilik úshin beımálim keıbir mańyzdy tarıhı derekterdi ortaǵa saldy.

Nápil Bazylhan Eýrazııa keńistiginde jazýy bar túrki eskertkishteriniń jalpy sany 700-ge jýyqtaıtynyn aıtady.

Foto: Qamshy.kz

Mońǵolııada anyqtalǵan jádiger 130 shamasyna taıap qalǵan. Túrkolog solardyń 78-in óz kózimen kórip, qolymen ustap, zertteý jasapty.

 

Mońǵolııadaǵy Túrki qaǵanaty zamanynan qalǵan eskertkishterdiń eń irisi – Bilge qaǵanǵa arnalyp qoıylǵany. Bilge qaǵan eskertkishi eńseli ǵana emes, Túrki qaǵanatyndaǵy eń kórkem, eń ásem saltanatty eskertkish bolyp sanalady. Úlkendigi jóninen odan keıin Kúltegin pen Tonykókke arnalǵan eskertkishter tur. Sońǵysyna eki ustyn eskertkish arnalǵan.

 

Tas jádigerlerdegi uzaq ýaqyt boıy qupııasy ashylmaı kelgen jazýlarda túrki eliniń azattyǵy men bereke-birligi, Túrik qaǵanaty men ony bılegen qaǵandar, olardyń erligi jaıynda jazylǵan. «Batyr uldaryń qul bolmasyn, sulý qyzdaryń kúń bolmasyn» degen aıbarly urandar qashalǵan.

 

Túrkologtyń sózinshe, búgingi mońǵol bıligi men halqy jerindegi túrkilerdiń eskertkishin zertteýge, olardyń syryn ashýǵa degen talpynysqa durys kózqarasta. Buǵan Halyqaralyq Túrki akademııasynyń basshysy Darhan Qydyráli 2014 jyly Mońǵolııa Ǵylym akademııasy, Mońǵolııa Ulttyq mýzeıi, Mońǵolııa Arhıv departamenti sekildi ǵylym-bilim mekemelerimen ekijaqty memorandým jasaýy túrki álemi zertteýshilerine tııanaqty da josparly izdenýge jol ashqan.

 

Nurbolat Bógenbaıdyń aıtýynsha, Mońǵolııadaǵy túrki eskertkish-qorǵandar baıtaq dalada ashyq aspan astynda ornalasqan.

Foto: Qamshy.kz

«Solardy jańa zaman talabyna saı tereńirek zerttese, kóp tarıhtyń syry ashylar edi» deıdi ǵalym. Osy jolǵy ekspedısııanyń maqsaty men mıssııasy da sol. 2019 jyly Mońǵolııanyń Bulǵyn aımaǵynda ornalasqan Shıveet ýlaan dep atalatyn iri ǵuryptyq keshendi zertteý barysynda segiz qyrly ǵıbadathanany anyqtap, orta ǵasyrdaǵy keshenniń syzbasy, qurylymy tekserilgen. Qoınaýyna qundy jádigerlerdi jasyrǵan segiz qyrly ǵıbadathana kúmbezdep salynǵan. Ǵalymdar osydan-aq kúmbezdep salý túrki halyqtarynda ıslam dini kelgenge deıin de bolǵanyn ańǵarýǵa bolady deıdi. Bul týraly arheolog Álkeı Marǵulan da aıtyp ketken eken. Nápil Bazylhan bul – kúmbez segiz qyrly ǵıbadathana Ulytaýdaǵy Dombaýyl, Aıagózdegi Qozy Kórpesh-Baıan Sulý dyńyna uqsas nusqa ekenin aıtady.

 

Keshen ortasyn qazǵanda túrki dáýiriniń úsh jebesi, kúmis syrǵa, qazyna salynǵan qobdıshanyń jan-jaǵyna qaǵylǵan shegeniń qaldyǵy tabylǵan. Bul orynda qazbany jalǵastyrý qajettiligi týǵan. Shıveet ýlaanda buǵan deıin 6 qoı, 8 arystan músini tabylyp, túrki álemi úshin mol qazyna aıqyndaldyp, zertteý nysanyna aınalǵan. Bıyl sonymen birge orta ǵasyrdaǵy túrkiniń bedeldi hanzadasyna arnalǵan «Nomgon» kesheninde zertteý jalǵasatyn kórinedi. Iri keshende arystannyń úlken músini tabylǵan. Osy keshende jumys qarqyndy jalǵaspaq.

 

Nurbolat Bógenbaı jalpy orta ǵasyrdaǵy túrki Túrki dáýirindegi barlyq keshenniń kiretin qaqpasy shyǵysqa qarap salynǵanyna nazar aýdaryp, muny – túrkilerdiń kúnge tabynǵanynyń belgisi dep túsiný kerek ekenin atap ótti.

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir