• USD 431.41

  • EUR 452.94

  • RUB 6.92

  • CNY 63.83

20 Mamyr, 10:29:39
Almaty
+20°

6 mamyr Nur-Sultan qalasy Qaıym Muhamedhanov atyndaǵy №90 gımnazııada «Rýhy myqty Er qazaq» degen atpen birneshe is-shara ótpek. Is-sharalar alashtaný, abaıtaný, shákárimtaný ǵylymdarynyń negizin qalaǵan kórnekti ǵalym, aqyn, jazýshy, dramatýrg, aýdarmashy, ustaz, qoǵam qaıratkeri, Qazaq SSR Gımni avtory Qaıym Muhamedhanulyn eske alýǵa arnalǵan.

Josparlanyp otyrǵan is-sharaler kestesi tómendegideı:

  1. «Qaıym jáne ulttyq bolmys» atty biryńǵaı synyp saǵaty (9:50-10:35) ;
  2. Orta oqý oryndaryndaǵy bilim berý máseleleri men ulttyq mektep modeli talqylanatyn «Ulttyq mektep – ult bolashaǵy» ǵylymı-tájirıbelik semınar (10:30-12:50);
  3. Ǵalym, ustaz Qaıym Muhamedhanulynyń qurmetine arnalǵan qazaq kúresinen kishi jasóspirimder arasyndaǵy “Altyn Belbeý” respýblıkalyq týrnıri (9:00-18:00);
  4. «Urpaqtar sabaqtastyǵy» jobasynyń tanystyrylymy (14:00-15:00);
  5. «Qaıym murajaıynyń» ashylýy (15:00-16:00);
  6. Qaıym Muhamedhanulyn eske alýǵa arnalǵan «Rýhy myqty Er Qazaq» konserti (16:00-17:30);
  7. «Ulylar esimi urpaq jadynda» atty Alash arystarynyń atyndaǵy alleıanyń ashylýy (17:30-18:00);
  8. Qaıym rýhyna arnalǵan as (18:00-19:00).
  9. Foto: Qaıym Muhamedhanov atyndaǵy №90 gımnazııa

Bul is-sharalar tutasymen Qaıym tulǵasyn tanystyrý, nasıhattaýǵa baǵyttalǵan. Qaıym Muhamedhanulynyń ómir joly negizinde jas urpaq sanasynda otanshyldyq sezimin uıalatyp, elshildik ıdeıany sińirýdi kózdeıdi.

«Ulttyq mektep – ult bolashaǵy»  ǵylymı-praktıkalyq semınary qazirgi tańda asa ózekti bolyp turǵan «ulttyq mektep qandaı úlgide bolýy kerek» degen máseleni qozǵaıdy. Osy taqyrypta ǵylymı izdeniste júrgen zertteýshiler arnaıy baıandama jasap, tájirıbeli mamandar tujyrym usynady. Baıandamashylardyń sapynda biraz jyl bilim salasynyń menedjeri, basshysy qyzmetterin atqarǵan, búginde QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Juldyz Dosbergenqyzy Súleımenova bar. Oǵan qosa QR Bilim jáne ǵylym vıse-mınıstri Sholpan Tańatqyzy men QR BǴM Mektepke deıingi jáne orta bilim komıteti tóraǵasynyń orynbasary Safýra Seıdýáliqyzy qatysatyny belgili. Ártúrli bılik tarmaqtarynan ókilder bolýy, ári kásibı mamandardyń oı jarystyrýy semınardyń nátıjeliligin arttyryp, kóterilgen taqyryptyń ıgerilýine ıgi áser etetini sózsiz.  

Ǵalym, ustaz Qaıym Muhamedhanulynyń qurmetine arnalǵan qazaq kúresinen kishi jasóspirimder arasyndaǵy “Altyn Belbeý” respýblıkalyq týrnıri – aýqymdy sharanyń biri. Týrnırde respýblıkanyń 14 oblysynan quralǵan 200 jas óren boz kilemde beldespek. Sharaǵa «Qazaq kúresi» assosıasııasynyń bas dırektory Erbol Myrzabosynov, ulttyq quramanyń bas bapkeri Erlan Jumabekuly arnaıy qatyspaq. Jas urpaq sanasyna salaýatty ómir salty men sportty nasıhattaı otyryp, Qaıym bolmysynan kúreskerlik rýhty sińirý – osy is-sharanyń basty ustyny.

Tolyq kúnge ulasatyn is-sharanyń bir belesi – «Qaıym murajaıynyń» ashylýy. Elimizde mektep janynda mýzeıi bar orta oqý oryndary kóp emes. Aıtalyq, el astanasyndaǵy 93 mekteptiń tek 16-synda ǵana mýzeı bar. «Qaıym murajaıy» – osy qatardy tolyqtyratyn birgeı joba. О́ıtkeni mundaǵy eksponattar Qaıym Muhamedhanuly tutynǵan, paıdalanǵan zattar. Mysaly, ol kisiniń ózi kıgen kostıýmy men shapany, shertken dombyrasy, kóptegen paıdalanǵan zattary osy mýzeıge jınaqtalyp otyr. Mýzeı qoryn 260-tan asatyn fotoqujattar, 50-den artyq zattaı eksponattar quraıdy. Mýzeı ashylýyna Tursyn Jurtbaı bastaǵan ǵalymdar, Nurtóre Júsip, Qazybek Isa, Janarbek Áshimjan, Erlan Saıyrov, Maqpal Mysa qatarly depýttar qatysady.

Murajaı tusaýkeseri Qaıym Muhamedhanulyn eske alýǵa arnalǵan «Rýhy myqty Er Qazaq» konsertine ulasyp, odan keıin Alash arystary atyndaǵy alleıanyń ashylýyna jalǵasady. Al tutas is-sharanyń qorytyndysy Qaıym rýhyna berilgen aspen túıindeledi.

Is-sharaǵa joǵaryda aty atalǵan depýtattar, bilim salasynyń basshylary, ǵalymdardan bólek, Nur-Sultan qalasy Bilim basqarmasynyń basshylary, astanadaǵy orta oqý oryndarynyń dırektorlarynyń qatysatyny josparlanǵan.Zııaly qaýym ókilderi men qoǵam qaıratkerleri, Qaıym Muhamedhanulynyń urpaqtary men shákirtteri, taǵy basqa ult rýhanııatynyń tileýlesteri – atalǵan sharanyń qurmetti qonaqtary.

Qaıym Muhamedhanov (5 qańtar 1916 j. – 30 maýsym 2004 j.) –  ǵalym, Memlekettik syılyqtyń ıegeri (1996), Qazaq SSR Gımniniń avtory (1945), Abaıdyń memlekettik mýzeıin uıymdastyrýshy (1940), Abaıdyń aqyndyq mektebi men Qazaqstandaǵy tekstologııa ǵylymy, shákárimtaný, áýezovtaný jáne alashtaný ǵylymdarynyń negizin qalaǵan kórnekti ǵalym, aqyn, jazýshy, dramatýrg, aýdarmashy, ustaz, qoǵam qaıratkeri.

1940 jyldan bastap KSRO Jazýshylar odaǵynyń múshesi. KSRO jáne Qazaq SSR Halyq aǵartý isiniń úzdigi, Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Semeı, Aıagóz qalalary, Jańasemeı jáne Abaı aýdandarynyń Qurmetti azamaty.

Kóptegen mártebeli ataqtar men marapattar ıegeri:

Halyqaralyq Abaı akademııasynyń (London) Altyn medaliniń ıegeri (1995 j.), Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń Halyqaralyq Abaı syılyǵynyń birinshi laýreaty (1996 j.), Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń Halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń birinshi laýreaty (1996 j.), Qazaqstan Jýrnalıster Odaǵynyń laýreaty, professor, 1000-nan asa ǵylymı eńbektiń avtory.

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir