QOǴAMNYŃ «BOZMUNARY»

«Bozmunar» romanyn oqyp shyqqanyma úsh aıdyń júzi bolypty. (maqala jazylǵan kezdegi ýaqyt – DB) Jınalysta sóz sóıleý úshin emes, ózim úshin, zamandas qalamgerdiń kezekti eńbegine degen yhlastyń bolǵandyǵynan, dostyq peıilmen qolyma alǵan bolatynmyn. «Sabaqty ıne sátimen» dep, búgin birer aýyz sóz aıtýdyń reti kelip tur.

Roman táýelsizdik jyldaryndaǵy aýmaly-tókpeli ómirdi ózek etedi. «Jarbol Shaıahmetuly» degen óspirim jastyń eseıý joly, mektep bitirgenge deıingi Qytaıdaǵy qym-qýyt kúnderi sýretteledi. Qazaqstan táýelsizdigin alyp, kók týymyz jelbiregen sátten bastap, shartaraptan atajurtqa aǵaıyndar kele bastady. Aǵylǵan kóshpen birge bilim izdep, Otan qushaǵyna myńdaǵan stýdent jastar asyǵyp jetti. Solardyń biri Jarbol edi, kóptiń biri bolyp shekaradan ótken armany asqaq, talaby taýdaı Jarboldyń taǵdyry kútpegen jaǵdaılarmen betpe-bet kelip kúrdeli barystardy basynan ótkizedi. Alǵash kelgendegi bas suǵar pana tappaı sendelý, tanys-bilisti jaǵalaý, adamdarǵa kúmánsiz sený, alaıaqtarǵa aldaný, qara jumysqa jegilip qara taban qul bolý, baraholka degen qara qazanda qaınaý, kóz shyrymyn alatyn qýys tappaı vokzaldarda túneý sekildi qym-qýyt kórinister kóz aldymyzdan jyljıdy. Jastyqqa tán mahabbat, adamǵa tán súıispenshilik óz bederimen kestelendedi. Aýyldaǵy alǵashqy mahabbaty Janbotanyń atajurtqa jete almaı qaıtys bolyp ketýi, onyń ólimine qyzǵanshaq qara nıet Jeńistiń sebep bolǵanyn kóremiz. Saly sýǵa ketip Almatyǵa qaıta oralǵanda, ómir jolyna Aqerkeniń tap bolýy ózinshe aýyr, tosyn, qıyn epızodtarmen órbıdi.

Romannyń sońǵy jaǵynyń tyǵyzdyǵy joǵary, jıiligi úlken. Almatyǵa eti úırenip, ortanyń tilin taýyp tynysyn seze bastaıdy, óıtkeni Jarbol jalǵyz emes, ózi sekildi sansyz sergeldeń bolǵan, jastyǵyn táýelsizdik degen úmitke baılaǵan, armanyn Otanyna qosaqtaǵan azamattarmen birge ómirdiń asaý aǵysymen alparysqa túsedi.

Romandy qaıtalap baıandap shyǵý mindet emes, dese de, jazýshy kórgen ómir men fantazııasy arqyly órgen ómiri astasyp kádimgideı shym-shytyryq oqıǵa jelisi túzilipti (keıipkerleriniń kóbi ortamyzda júr...). Bul romannyń basty ereksheligi ózimiz ómir súrip otyrǵan kezeńdi, qolymyzben ustaǵan, kózimizben kórgen tirshilikti jan súzgisinen ótkize sýretteýi der edim. Kóp qalamger ótken qoǵamdy, arǵy zamandardy jazýǵa áýes. Eń qıyny, óziń jasap jatqan dáýir týraly kórkem shyǵarma jazý bolsa kerek. Kóptegen máselege ýaqyt áli jaýabyn berip úlgermegen. Aq pen qara ajyratylmaǵan, durys degeniń burys bolyp shyǵatyn, teris degeniń oń bolyp qubylatyn kezder kóp ushyraıdy. Al shyǵarmada adam sýretteletindikten onyń dúnıetanymy, bilimi, dinı kózqarasy, saıası saýaty bári qamtylady. Ádebı shyǵarma «kserokopııa» sekildi kóshirme bolmaǵan soń, qoǵam jasaısyń, saıasat belgileısiń, keıipker taǵdyryn somdaısyń... Shyǵarmań shyndyq tamyrynan nár almasa, qııalyń kórkem oılarǵa qurylmasa, eshkimge qyzyq emes ekeni taǵy bar.

Jarbol oılamaǵan jerden ushyrasyp, janyna qamqor, táýekelge bel býǵan qyz Aqerkemen qosylyp shańyraq kóteredi. «Basyń ekeý bolmaı, malyń ekeý bolmaıdy» degen atalar danalyǵyna saı joǵary oqý ornyna túsedi, ony ynta-jigerimen oqyp orys, aǵylshyn tilderin meńgeredi. Kásipkerlikke den qoıyp, mol tabysqa keneledi. Shetelderge sapar shegip, Otany men alys elderdiń ara jigin ashyp kóre alady. Top aldynda sheshen, jurt aldynda kósem tulǵalyq sıpattary qalyptasady. «Toǵaı aralaǵan úıshi bolady, el aralaǵan synshy bolady» dep, úlken saıasatshyǵa aınalyp «Janpıda» degen qoǵamdyq uıym quryp, belsendi adamdarmen birlesip, bel sheship qyzmet etip qazaq qoǵamynyń qyrtystaryn jazyp, damýdyń jolyna paıdaly jumystarǵa aralasady. О́z sózimen aıtsaq: «Ult úshin kúresýshi toptardy biriktirip, el erteńine jarqyn jol nusqaý» maqsatynyń jolynda basyn báıgege tigedi. «Rýh», «Jaýharlar» qatarly partııa-toptar qoldap qýattaǵanymen keıbir partııalarmen birlestikter qyzǵanyshtan, kórealmaýshylyqtan jolyna kedergi jasap, qastandyq uıymdastyrady. Memleketke paıdaly, halyqtyń turmysyna ońdy, alystan elim dep kelgen qandastardyń ornyǵýyna kómektesemin degen nıeti teristelip, Jarbol Shaıahmetulynyń tilin tıyp, sózin kesip, kózin joıý úshin áshkere jáne qupııa qastandyqtar uıymdastyrylady.

Jarboldyń ólimi tikeleı kisi qolynan bolmaǵanymen, ol jumbaq jaǵdaıda qaza tabady. Aldynan qarsy kezdesken avtobýs toly balalarǵa soǵylmaý úshin jeńil mashınany bura tartqanda, kólik joldan shyǵyp aýdarylyp, apatqa tap bolyp órtenip ketedi. Jarbol men júrgizýshi kúıip kúlge aınalady. Artynda jubaıy Aqerke jesir, uly Arman jetim bolyp qalady. Mashına órtengen jerden jınastyrǵan bir ýys kúldi otbasyna ákelip tapsyrady, olar ony bıik tóbeniń basyna aparyp «jerlep», belgi tas ornatady. Ylǵı qabir basyna baryp, Quran oqyp júretin Arman bir joly barǵanda, oılamaǵan oqıǵaǵa tap bolady. Beıit basynan bir chemodan taýyp alady, ishin ashyp qaraǵanda, kitaptyń qoljazbasy shyǵady, ondaǵy paraqtyń sońǵy betteri bylaı aıaqtaıdy. «...kúnderdiń kúninde, kóktemniń shýaǵy dalany qulpyrtyp, Bozmunarǵa malynǵan qalalarmen dalalardyń ústinen tuman aıyqqan sátte, búkil álem ózim týǵan mamyrdaı maıda minezge shomylyp, sútteı aǵaryp, sýdaı tazalanǵan kezde qastaryńa oralamyn. Qazirshe perishtelermen birgemin», depti. Hatty oqyp bizde oılandyq, bul ne? Hat jazyp beıit basyna qoıyp ketkenine qaraǵanda, Armannyń keletinin bilip amanat etip otyr, perishtelermen birgemin degenin eki túrli túsinýge bolady. Birinshi, baqılyq bolǵanyn, ekinshisi, aqıqatty súıetindermen, shynshyldarmen birgemin degeni. Demek, boı tasalap qaltarysta júrgenge uqsaıdy.

Roman áýel basta: «Adamdy adam saǵynady. Adam atanyń uldary Ábil men Qabyl sábı shaǵynda birin-biri kórmese, tura almaıtyn edi. Olardyń tompań qaǵyp júgirgeni, balǵyn júzderinen kórinetin tup-tunyq kúlkiniń ýyz taby ata-anasyn qýanyshqa bóleıtin. Aǵaıyndy ekeýi áke-sheshesiniń jyly shýaǵyna shomylyp, ystyq meıirimen marqaıatyn. Iá, adamdardyń baqyty balalyq shaǵynda» dep bastalady. Roman aıaqtalar tusta: «Adamdy adam saǵynady. Adam ata perzentteriniń saǵynyshy máńgige sarqylmaq emes» dep núkte qoıylady. Bárilerińiz bilesizder, Adam ata balasy Qabyl birge týǵan baýyry Ábildi qyzǵanyshtan óltiredi. Jer betindegi tuńǵysh qaza qyzǵanyshpen bastalady. Adamdar sábı kezinde birin-biri jaqsy kóredi, eseıe kele nápsi oıanyp, múdde paıda bolyp ımansyzdyqtan birin-biri jekkórip, óltirýge deıin barady eken.

Bul roman 2008 jyly jazylyp, 2012 jyly óńdelip, 2018 jyly jaryq kóripti. Eger sońǵy bir aıda jazylǵan bolsa, qazaq qoǵamyndaǵy bolǵan «bir oqıǵaǵa» qatty uqsatar edik. Jazýshy Qytaıdan kelgen stýdent Jarboldy ómirdiń qıyndyǵyna ábden salyp, mol tájirıbege keneldiredi. Orys, aǵylshyn tilin meńgertedi, kásipkerlik jaqtan ilgeri bastyryp baıytady, sońynan ultyna paıda tıgizý úshin atqa mingizip qoǵamdyq kúreske qatynastyryp «Janpıda» uıymyna jetekshilik etkizedi. Sóıtip júrgende, ómirden, zamannan teperish kórsetip, saıası qysymdarǵa tap qylyp, taǵdyryn qıyndatyp jiberedi. Muzafar Álimbaev atam aıtqandaı: «Moıny ozǵandy oq tabady» dep, avarııadan óltiredi. Kimniń oqıǵasyna uqsap ketkenin oılaı berińizder!.. Biraq qaıtalap aıtaıyn, roman osydan on jyl buryn jazylyp, bir jyl buryn basylyp shyqqan shyǵarma. Sonda bul jazýshynyń ishki túısigi me? Qoǵamnyń tabıǵı damý zańynyń qortyndysy solaı bolý kerek pe? Nemese jazýshynyń jaman oılaýynan týyndaǵan mysyq tileý me? Qalaı oılasańyz da, romandaǵy sıýjet ómirde qaıtalanyp jatyr, aldyn ala jazylǵan ssenarııge uqsap qalǵan... Ne deseńiz de, óz erkińiz!..

Qytaı bıligi dáýrendep turǵan eldegi shalǵaı aýylda týǵan Jarbol bala kezinde aýyldyń saıasılanǵan adyraq baılarynan ákesiniń taıaq jegenine kýá bolyp jany jasıdy, kóńili qulazıdy. «Mádenıet tóńkerisiniń» surqııa sumdyqtaryn basynan ótkizip júregi jaraly bolǵan bala óziniń qazaǵynan qatigezdik kóredi. Arada jarty ǵasyr tynyshtyq ornaǵandaı bolyp edi, «elý jylda el jańa, júz jylda qazan jańa» dep, qytaıdyń jantúrshigerlik, ardan attaǵan saıası naýqany taǵy bastaldy. Ondaǵy musylmandar men qazaqtardyń basyna áńgir taıaq oınatýda. Bar qylmysy, qazaq bolǵany men musylman bolǵany. Olar memleketke, qoǵamǵa záredeı zııan keltirip otyrǵan joq. Sóıte tura ádiletsiz bılikten zardap shegýde.

Jazýshy Jádı Shákendi áýlıege teńemeımin, dese de, jazýshy qııalynyń qupııasyna nazar aýdarmaı amalymyz joq. Dál búgingi tańdaǵy qazaq qoǵamyndaǵy «álgi oqıǵaǵa» mynaý «Bozmunar» kitaby aldyn ala jazylǵan josparyna uqsap qaldy. Avtor fantazııasyna erik bergen, qalamnyń jetegi bastap otyryp «Janpıdanyń» taǵdyryna tireledi. Adam atadan taraǵan urpaq mynaý keń baıtaq álemge syıyspaı bir-birine tuzaq qurady. Kenetten órtenip ketken áke «arǵy dúnıeden», bergi dúnıedegi balasy Armanǵa hat joldapty, ol shynynda tiri me? Tiri qalǵan álde onyń rýhy ma? Mine, men oqyǵan «Bozmunar» romany osy bolatyn.

Dáýletbek Baıtursynuly

Aqyn

QJO-nyń múshesi