• USD 424.85

  • EUR 504.21

  • RUB 5.84

  • CNY 65.86

09 Jeltoqsan, 01:40:54
Almaty
+2°

Pandemııaǵa baılanysty josparly júktilik, ıaǵnı balany dúnıege eseppen ákelý ózekti bola tústi. Josparly júktilik – qazaq qoǵamy úshin asa názik másele. Buǵan baılanysty qoǵamda kózqaras qaıshylyǵy kóp.

30 jyldan astam tájirıbesi bar reprodýktolog Saltanat Baıqoshqarova dúnıege deni saý bala ákelýdi oılaıtyn kez kelgen adam júktilikti josparlaýy kerek ekenin aıtady.

– Josparly júktilikti qalaı túsinip júrmiz?

– Saýatty adamdar josparly júktilikti durys túsinedi. Bul – birinshi kezekte ana men balanyń densaýlyǵyn saqtaýǵa kómektesedi. Qazaq qoǵamynda ókinishke qaraı áli kúnge deıin josparly júktilikti bala sanyn shekteý dep qabyldaıdy. Josparly júktilik kerisinshe, jaýapkershilikpen deni saý, sanaly balany dúnıege ákelý. Jalpy balany josparlaý máselesi 1988 jyldan bastap talqylanǵan. Men adamnyń urpaǵyn órbitý salasynda 33 jyldan beri jumys istep kele jatyrmyn. Bul – sol ýaqyttan beri kóterilip kele jatqan ózekti taqyryp. 

Resmı derekke saı, Qazaqstan túsik jasatý boıynsha aldyńǵy qatardaǵy elderge kiredi. Elimizdegi ár altynshy júktiliktiń sońy abortpen aıatalady. Bul – qursaqtaǵy balany óltirý ǵoı. 

Elimizdegi 1000 júkti áıeldiń  23-i 15-19 jas aralyǵyndaǵy jasóspirim qyzdar. Olardyń 15 paıyzy kezdeısoq júkti bolyp qalǵan soń túsik jasatady nemese jetimder úıine ótkizedi. Odan qalsa, dalaǵa tastap ketip jatkandaryn da kórip jatyrmyz. О́ıtkeni psıhologııasy áli tolyq jetilmegen, kámeletke tolmaǵan júkti qyzdar ata-analaryna aıta almaıdy. Jurttyń sózinen qorqady. Onyń ústine túsik jasatqandar ártúrli gınekologııalyq aýrýlarǵa shaldyǵady. Qazir qyz-kelinshekter erte jastan klımaks bolyp jatyr. Oǵan da osy túsik jasatý sebep bolýy múmkin. Sonyń saldarynan qyzdar arasynda bedeýlik jıiledi. Bizge bala kóterýge keletin áıelderdiń 70-75 paıyzdan astamy buryn abort jasatkandar. Osy kórsetkish jyldan jylǵa azaıyp jatqan joq. Bul da júktilikti josparlaı almaýdyń saldary. 

Josparly júktilik shynymen de qazaqı túsinikke jat, soraqy nárse me?

– 90 jyldardyń basynda talaı bedeldi aǵalarymyz, jazýshylarymyz júktilikti josparlaý degendi "nedegen sumdyq, bul degen halyq sanyn azaıtý ǵoı, qudaı qansha bala berse, sonsha balany dúnıege ákelý kerek" deıtin. Negizinde júktilikti josparlaý eshqandaı soraqylyq emes, sanaly dúnıe. Onyń ústine bul – burynnan bar uǵym. Tipti Abaı atamyzdyń  onynshy qara sózinde otbasy qurý máselesi jazylǵan. Onda ár balany dúnıege alyp kelgende, oǵan erteń qandaı tárbıe bere alamyn, ne bere alamyn dep oılaný kerek delingen. 

– Josparly júktilikke baılanysty jıi kezdesetin stereotıpter men mıfter qandaı?

– Balany josparlap dúnıe ákelý deseń, kópshilik "ár balanyń óz nesibesi bar", bir qozy týsa, bir jýsan artyq shyǵady" dep maqaldatyp ketedi. Adamdy malmen salystyrýǵa bolmaıdy ǵoı. Malda sana joq, ol júktiligin josparlaı almaıdy. Bizdiń maldan aıyrmashylyǵymyzdyń ózi sanamyzdyń barynda emes pe... Onyń ústine malǵa tek jem, shóp, jaıly jer bolsa jetkilikti. 

Al adam balasyna kóp narse qajet. Bala ómirge kelgennen keıin, myna ómirdegi bar qajettilikter berilýi kerek. Mysaly tamaq, kıim, baspana, bilim sııaqty. Onyń ústine qazir basekelestik zamany, barlyǵy bir-birimen jarysady, salystyrady. Materıaldyq jaǵdaı jetispegendikten, bala kúızeliske ushyrap, sýısıdke baryp jatatyn jaǵdaılarda kezdesip jatyr. Bolashaq ata-analar osyny eskerýi qajet.  

Kóp áıelder bala kerek dep densaýlyǵyna qaramaı týyp jatady. Ondaı jaǵdaılardyń kóbi ana nemese bala ólimimen aıaqtalady. Balalardyń arasynda kem degende 2 jyl bolýy kerek. Bir jyl balany emizse, ekinshi jylda áıel densaýlyǵyn túzeýi kerek.

Jaqynda "Kapernaým" degen fılm kórdim. Sondaǵy basty keıipker Zeıin degen 10 jasar balanyń ata-anasy jaǵdaılary bolmasa da balany topyrlatyp týa beredi. Birinen soń birin alyp keledi. Durys tárbıe bolmaǵan son, jańaǵy bala oqymaıdy, kip-kishkentaı bolyp jumys isteıdi. Sóıtip, qylmys jasap túrmege túsedi. Sol kezde ol óziniń týǵan áke-sheshesin sotqa beredi. Ne úshin dese, "meni dúnıege alyp kelgeni úshin jáne endi bala týmasyn, men myna ómirde qorlyqtan basqa nárse kórgen joqpyn" deıdi. Sol sekildi, bala dúnıege ózi qalap kelmeıdi, ony alyp kelgen soń, tıisti jaǵdaıyn jasap, durys tárbıe berý kerek. Ol – ár ata-ananyń mindeti.

– Josparly júktilik pandemııa, áleýmettik jaǵdaı sııaqty syrtqy faktorlarǵa baılanysty týǵan qajettilik pe?

– Josparly júktilik pandemııa bolmaı jatyp týǵan uǵym. Árıne, áleýmettik jaǵdaıǵa da qaraý kerek. Bala týatyn kezde ár ata-ana "bul balany asyraı alamyz ba, erteń qandaı tárbıe beremiz, qalaı baǵyp, ósiremiz" dep oılanýy kerek. 5-6 balany dúnıege ákelip, asyraı almaı, úkimetke alaqan jaıyp otyrǵan qanshama kópbalaly otbasy bar. Árıne úkimet te kómektesýi kerek, biraq balany birinshi kezekte ár ata-ana ózi úshin týy kerek dep oılaımyn. 

Iá, buryn apalarymyz jaǵdaıǵa qaramaı-aq 10-15 qursaq kótergen, biraq ol kezdiń balalary bir-biriniń kıimin kıe beretin. Bar narseni jep ósetin. Joqshylyqty kórse de, bizdiń ata-analarymyz qanaǵatshyl bolyp ósti.  

Biraq qazir zaman basqa emes pe? Búginniń balalary óte talapshyl. О́ıtkeni qazir barlyǵy ashyq ári qoljetimdi. Bir-birimen jarysyp, qatardan qalǵysy kelmeıdi. Rýhanı qundylyqtardan buryn, dúnıeni oılaıtyn ýaqyt bolyp ketti. 

– Qazaq qoǵamynda ásirese qazaqtildi ortada josparly júktilikke baılanysty birjaqty jaǵymsyz kózqaras jıi kezdesedi. Munyń sebebi nede dep oılaısyz?

– Bul máselede bizdiń saýatymyz jetpeı jatyr. Ata-analar balaǵa jynystyq máselege baılanysty aqparat bere almaıdy. Pedagogter da bul taqyryptan qashady. О́ıtkeni mektepte osyǵan baılanysty arnaıy sabaqtar júrgizilmeıdi. Bul taqyryp aıtylmasa, bala barlyǵyn ınternetten kórip, bilip alady. О́ıtkeni búgingi balalardy ata-ana muǵalim emes, ǵalamtor tárbıelep jatyr. Sonyń saldarynan erte júktilik jyldan-jylǵa azaımaı jatyr. Sol úshin mektepterde densaýlyq sabaǵy bolýy kerek. Ata-ana osy máselede saýattylyǵyn arttyryp, balaǵa durys jaǵynan túsindirý qajet dep oılaımyn. Sonda josparly júktilik degen uǵymǵa kózqarasymyz ózgeretin shyǵar. 

Demograf Shynar Pazylbekqyzynyń pikirinshe, josparly júktilik kezinde materıaldyq jaǵdaıǵa shekten tys mán berý bala sanyn shekteýge ulasyp ketýi múmkin. Al bala týýdy shekteý birshama ýaqytqa jalǵassa, ol jappaı sıpatqa ıe bolýy yqtımal.

– Demografııa ǵylymynda, demografııalyq aýysym teorııasy bar. Ol birneshe satydan turady. Bul – alǵashqy qaýymdyq qurylys, adamzat balasy jer betine paıda bolǵannan bastalǵan. Ol kezde týý, ólim-jitim kórsetkishi de joǵary deńgeıde boldy. Biz qazir ol kezeńnen óttik. Kele-kele "Otbasy josparlaý" uǵymy paıda boldy. Qazir Batys, Shyǵys Eýropa, Soltústik Amerıka syndy elder demografııalyq aýysymnyń ekinshi satysynda tur. Osy elderde kóp bala dúnıege ákelý sırek kezdesedi. Árıne, olar bul rette ózderiniń materıaldyq jaǵdaılaryna, ómirlik josparyna qaraıdy. Iаǵnı birinshi orynǵa balany emes, basqa da qundylyqtardy joǵary qoıady. Al bul bala sanyn shekteýge, sáıkesinshe, halyqtyń azaıýyna áser etedi.

Máselen, Qytaı halyq sanynyń kóbeıip ketýine baılanysty 1979 jyly "bir otbasy – bir bala" saıasatyn engizgen. Alaıda týý kórsetkishi tym tómendep ketkendikten, 2016 jyly bul saıasattan bas tartty. Bıyl tipti úshinshi balany ómirge ákelýge ruqsat berdi. Biraq halyq sol bir balaǵa úırenip qalǵan. Búginde úlken januıany qalaıtyn jastar óte az, baýyrsyz ósken, shaǵyn otbasyǵa úırenip qalǵan qytaılyqtardyń tutas býyny qalyptasqan. Jastar otbasylyq tabysty birneshe bala arasynda bólgenshe, bir balaǵa barynsha nazar aýdarýdy qup kóredi. Osyndaı ýaqytsha shekteýler, bala sanynyń shektelýine alyp kelýi múmkin, – deıdi demograf.

"Josparly júktilik" týraly qala turǵyndarynyń da pikirin bildik. Orta jastaǵylardyń kópshiligi materıaldyq jaǵdaıǵa baılanysty balany josparlaý durys dese, egde jastaǵylar júktilikti josparlaýdyń qajeti joq dep sanaıdy.

Aızada Bıdan

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir