• USD 424.85

  • EUR 504.21

  • RUB 5.84

  • CNY 65.86

24 Qańtar, 13:17:16
Almaty
-2°

Qoǵam da tabıǵat sııaqty, bári ózara tyǵyz baılanysta ekendigi anyq. Ulttyq tarıh jalpy tarıhpen baılanysty jazylady. Qaı tarıhtyń da qaınar kózi urpaqtar jalǵastyǵynyń kýási – kóne muralarymyzda ekendigi sózsiz. Osyndaı kóne jazbalarymyz – álemdik tarıhtyń birtutas bólshegi ǵana emes, shyqqan tegimiz ben tilimizdiń túp tórkinin aıqyndaýshy, rýhanı qazyǵymyzdyń qaınar kózderi. Sondyqtan da áli de bolsa alys, jaqyn shetel muraǵattary men elimizdegi kóne jazbalarymyzdyń syryn ashý, ony zertteý, elimizge qatysty qujattardy túgendeý, tabý, qaıtarý búgingi kúnniń negizgi talaptarynyń biri bolyp sanalady. Osyndaı qajyrly eńbek pen tabandylyqty qajet etetin ǵylymynyń bul salasyndaǵy aldyńǵy qatarly naǵyz ǵalymdarymyzdyń biri – Aleksandr Nıkolaevıch Garkavestiń alar orny tym bólek. Mundaı qundy jádigerler halyqtyń rýhanı turǵyda jańǵyryp, sanasynyń oıanýyna túrtki bolatynyn túsinetin, elimizdiń ǵylymyna ózindik úles qosýǵa barynsha at salysyp júrgen A.N. Garkavestiń til tarıhyna jáne túrkitaný ǵylymynyń damýyna qosqan úlesi orasan.

Aleksandr Nıkolaevıch Garkaves – ýkraın tekti keńestik jáne qazaqstandyq túrkitanýshy ǵalym. Harkov ýnıversıtetin bitirgen, «Túrki tilderi» mamandyǵy boıynsha fılologııa ǵylymdarynyń doktory, qoǵam qaıratkeri. 1988 jyldan beri Almaty qalasynda turady. Ýkraınanyń eńbek sińirgen jýrnalısi jáne beldi qoǵam qaıratkeri bolyp tabylady. Ǵalym ejelgi dáýirden  qazirgi zamanǵa deıingi kezeńdi qamtıtyn barlyq otandyq jáne sheteldik muraǵattar dúnıesine eleýli irgeli zertteýler júrgizgen Qazaqstandaǵy túrkitanýdyń damýyna ózindik úlesin qosyp júrgen ǵalym. Aleksandr Nıkolaevıch, negizinen túrkitaný, til teorııasy, tilderdiń ózara árekettesýi boıynsha zertteýler jasaǵan, Eýrazııa tarıhy boıynsha 28 kitap jáne 160-tan astam ǵylymı maqalalar men ujymdyq monografııalar jarııalaǵan.

Jaqynda Túrkııa Respýblıkasy memlekettik deńgeıde túrik tili kúni men 1932 jyly Kemal Atatúrik negizin qalaǵan Túrik lıngvıstıkalyq qoǵamynyń (Türk Dil Kurumu) qurylǵanyna 79 jyl tolýyn atap ótken bolatyn. Osy mereke aıasynda dástúr boıynsha túrik tili men basqa túrki tildes halyqtary tilderiniń damýyna eleýli úles qosýshy ǵalymdar,  kórnekti óner, ádebıet qaıratkerlerine erekshe qurmet kórsetiledi. Sondaı erekshe qurmetterdiń birine Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri, kórnekti túrkitanýshy, kóptegen otandyq jáne halyqaralyq syılyqtardyń laýreaty, ǵalym Aleksandr Nıkolaevıch Garkaves ıe boldy.

2017 jyly Abaı atyndaǵy QazUPÝ professory Gúlbaný Qosymova Seıilbekqyzy «Túrik tiline qyzmeti úshin» atty marapatty Túrkııa Respýblıkasynyń prezıdenti Rejep Taıyp Erdoǵannyń qolynan alǵan edi. 2021 jyly «Túrik tiline qyzmeti úshin» atty marapatty Gúlbaný Qosymova Seıilbekqyzy Aleksandr Nıkolaevıch Garkaveske Türk Dil Kurumu prezıdenti, f.ǵ.doktory, professor Gúrer Gúlsevıniń basqarýymen júrgizilgen jıynda onlaın rejımde óz qolymen tabystady. Jıynnyń ashylýynan soń, Türk Dil Kurumu prezıdenti, f.ǵ.doktory, professor Gúrer Gúlsevın A. N. Garkavestiń iri lıngvıstıkalyq jáne tarıhı zertteýleri men irgeli sózdikteri týraly jáne onyń evreı, grek, armıan, latyn alfavıtteri, kırıllısa jáne túrki rýnıkalyq, qyrym tatarlarynyń, túrki tildes grekter-ýrýmdardyń, qaraıttar men qazaqtardyń biregeı dıalektilik materıaly men folklory, sondaı-aq Qyrym tatar tili men ádebıeti boıynsha oqýlyqtar men qazaq tili boıynsha aýdıo quraldar boıynsha 130-dan astam qypshaq jazba eskertkishteri týraly ǵylymı jarııalanymdary týraly barynsha jan-jaqty baıandaı otyryp, túrki halyqtarynyń tarıhyn tereń zertteýleri arqyly kórsetip júrgeni úshin, tyń jańalyqtarmen bólisip, túrki áleminiń ǵylymyna orasan zor úlesin qosyp júrgenine erekshe alǵysyn bildirdi. 

Onlaın rejımdegi kezdesýde Aleksandr Nıkolaevıch Garkavestiń keńesin alǵan, tájirıbe jınaǵan, ǵalymmen birlese jumys jasaǵan, qyzyndaı bolyp ketken professor Húlıá Cheńel-Qasapoǵlu ǵalym týraly qazaq tilinde júrek jardy jyly lebizi men pikirin bildirdi.

Marapattaý rásimi Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynda uıymdastyryldy. Jıynda sóz alǵan ınstıtýttyń dırektory Anar Fazyljan Muratqyzy, Aleksandr Nıkolaevıch Garkavesti bedeldi marapatpen quttyqtaı otyryp, ujym atynan zor densaýlyq tileı otyryp, qazaq til bilimi men álemdik túrkitaný ǵylymyn zertteý jolynda jańa shyǵarmashylyq tabystar tiledi.

Aleksandr Nıkolaevıch ǵylym áleminde baǵalanatyn, tanymal, úlken qurmetke ıe tulǵa. Joǵary kásibılik, oılaý ereksheligi, zerdeliligi aınalasyndaǵylardyń janashyrlyǵyn oıatpaýy múmkin emes. Ol shyǵarmashylyq kúsh pen jigerge toly, qazaq halqynyń tarıhı murasyn zertteýdiń konseptýaldy negizderin jańartý men jetildirý úderisine orasan zor úles qosýda. Kemeńger ǵalymnyń tamasha qasıetteri ony áriptesteri men jurtshylyq arasynda qurmet pen bedelge ıe boldy. Aleksandr Nıkolaevıch úlken ǵylymı jetistiktermen, elimizdiń ǵylymy men biliminiń ıgiligi úshin jasampaz eńbegin jalǵastyryp kele jatqan, ózindik orny men ózindik pikiri bar, túrkitaný ǵylymyna áli de tyń jańalyqtar ákeler naǵyz ǵalymdarymyzdyń biri ári biregeıi.

B.B. Eshmetova

Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy Til Bilimi ısntıtýty

"Qamshy" silteıdi
Ilmek sózder: Garkaves ǵalym

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir