• USD 424.85

  • EUR 504.21

  • RUB 5.84

  • CNY 65.86

27 Qarasha, 13:45:55
Almaty
Pavlodarlyq belsendi, til janashyry, qazaq tilinde qyzmet kórsetýdi talap etip júrgen Rýza Beısenbaıtegi qamaýǵa alynǵany habarlandy. Bul týraly quqyqqorǵaýshy Rýslan Túsipbekov málim etti.
 
Zańger oqıǵa týraly egjeı-tegjeıli bilmeıtinin aıtady.
 
Belsendiniń telefonyna qońyraý barǵanymen, tutqany eshkim kótermedi.
 
Rýza Beısenbaıtegi jýyrda áleýmettik jelige kóshi-qon polısııasy qyzmetkerleriniń qazaqsha qyzmet kórsetpegeni kóringen vıdeo jarııalaǵan. Artynsha vıdeodaǵy adamdar tarapynan ózine aqparattyq shabýyl jasalyp jatqanyn málim etken.
 
Rýza Beısenbaıtegi qazaq tiliniń qoldanysyn keńeıtý jolynda kúresip kele jatqan belsendi. Ol qazaq tilinde qyzmet talap etkeni úshin talaı márte qarsylyqqa tap bolǵan.
 
Belsendi buǵan deıin Qamshy saıtyna sońǵy ýaqytta halyqtyń ulttyq sana-sezimi oıanyp jatqanyn baıqaǵanyn, buryn qazaq tilinde qyzmet suraýshylarǵa qatysty ara-tura óreskel zań buzýshylyqtar bolyp turǵanyn, qazir ondaı áreketer joq ekenin aıtqan.
 
Alaıda sońǵy ýaqytta elde qazaq tiline baılanysty daý jıilep ketti.
 
Qyrkúıeketiń basynda Til maıdany qozǵalysynyń jetekshisi Qýat Ahmetovtyń ústinen bas prokýratýra qylmystyq kodekstiń 174-baby (Áleýmettik, ulttyq, rýlyq, násildik, tektik-toptyq nemese dinı alaýyzdyqty qozdyrý) boıynsha qylmystyq is qozǵap, belsendi Qazaqstannan ketýge májbúr bolǵan. 

Al oǵan deıin "Til maıdany" qozǵalysy belsendileriniń qazaqsha qyzmet kórsetýdi talap etken áreketterine baılanysty Reseıdiń birqatar baspasóz quraldary "Qazaqstanda orys tiline qysym jasalyp otyr" dep aqparat taratty.

Uzamaı prezıdent ákimshiligi tóraǵasynyń birinshi orynbasary Dáýren Abaev belsendilerdiń áreketin "úńgir patrıotızmi" dep atady. Keı saıasattanýshylar Abaev málimdemesin Máskeý bıligine mundaı áreketter Qazaqstan bıligi tarapynan uıymdastyrylyp otyrmaǵanyn uǵyndyrýǵa tyrysqanymen túsindiredi.

"Qamshy" silteıdi
Ilmek sózder: Rýza Beısenbaıtegi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir