Parlament májilisiniń depýtaty Qazbek Isa "Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine kórneki aqparat máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly" zań jobasy aıasyndaǵy Kásipkerlik kodekstiń 138-babyna Til týraly zańnamanyń saqtalýyn baqylaıtyn bapty qaıta engizý týraly usynysqa úkimet qarsy shyǵyp, qoldaý tappaı otyrǵany týraly habarlady.
Depýtat úkimet atalǵan bapty qoldamaı otyrǵanyn jańa norma kásipkerlik sýbektilerge qosymsha aýyrtpalyq júkteıdi, fýnksııa maqsatsyz dep sanaıtynymen túsindiretinin jetkizedi.
Qazbek Isanyń sózinshe, qarsylyq Ulttyq ekonomıka mınıstrligi men “Atameken” ulttyq palatasynan shyǵyp otyr. Olar qandaı qosymsha aýyrtpalyq júkteıtini týraly naqty aıta almaıdy.
"Osyndaı negizsiz qarsylyqtarǵa qalaı senýge bolady?" degen depýtat kásipkerlik kodekstiń 138-babynda berilgen Baqylaý júzege asyrylatyn kásipkerlik sýbektileri qyzmetiniń salalarynyń tizimine Qazaqstan Respýblıkasynyń til týraly zańnamasynyń saqtalýyn baqylaýdy engizgen jaǵdaıda kásipkerlerge eshqandaı qysym jasalmaıtynyn aıtady.
"Til týraly zańnamanyń saqtalýyn baqylaý is-sharasy kásipkerlik nysannyń jumysyna eshqandaı kedergi keltirmeıdi, keri áser etpeıdi:
1. О́nim shyǵarý, saýda-sattyq jasaý, qyzmet kórsetý, qoǵamdyq tamaqtandyrý jáne t.b. sııaqty óndiristik prosester toqtatylmaıdy. (Sanıtarlyq-epıdemıologııalyq qadaǵalaý organdary toqtatýy múmkin.)
2. Kásipkerlerdiń banktegi jeke esep-shoty buǵattalmaıdy. (Salyq nemese qarjy baqylaý organdary buǵattaýy múmkin.)
3. Kásipkerlik nysan ornalasqan úı-jaıdy nemese ǵımaratty paıdalanýǵa ýaqytsha tyıym salynbaıdy. (О́rt qaýipsizdigin baqylaý mekemeleri tyıym salýy múmkin).
4. Kásipkerlikti tekserýge maratorıı degen ýaqytsha shara, sondyqtan ol qoldanystaǵy zańnamaǵa ózgertý engizýge bóget bola almaıdy.
Bul jerde MARATORII týraly sóz josparly tekserý týraly. Al baqylaý organdaryna aryz-shaǵym túsip, ol boıynsha jospardan tys tekserý qajet bolsa, oǵan maratorıı jarııalanǵandyǵynyń qatysy joq., tekserile beredi.
5. Kásipkerlik kodekstiń 138-babynda buryn berilgen Baqylaý qaıta qosylǵanda bıýdjetten eshqandaı shyǵyn qajet etpeıdi.
Dál osy Kásipkerlik kodekstiń 138-shi babyn alyp tastaǵandyqtan kásipkerlik nysandar, saýda oryndary taýar málimetterin memlekettik tilde jazýdy jıystyryp qoıǵan. О́ıtkeni Til basqarmalary teksere almaıdy.
Sondyqtan til janashyrlarynyń ózderi dúkender men meıramhana-kafelerdegi zańsyzdyqpen kúresýde. Shý sodan shyǵýda. Pavlodarda Rýza Beısenbaıtegi, О́skemende Juldyzaı Forttardy osy Til zańynyń saqtalýyn talap etkeni úshin qýdalaýda. Úkimetten de, Prokýratýradan da eshqandaı baqylaý bolmaǵasyn Til týraly zańdy - Memlekettiń Prezıdent qol qoıǵan zańyn talap etkenderdiń bári qýdalanyp, aldy shetel asyp ketýge májbúr boldy!
Eger osy Til zańnamasynyń saqtalýy Kásipkerlik kodekste bolǵan bolsa, eshkim kóshe aralap, satýshylarmen daýlaspaǵan bolar edi. Iаǵnı, bizdiń úkimet, atap aıtqanda Ulttyq ekonomıka mınıstrligi eldegi zańsyzdyqtardyń órshýine múddeli bolyp otyr ma degen oıǵa qalasyń.
Sebebi, Kásipkerlik kodeksten dál osy Til zańnamasy saqtalýyn talap etken bap alynyp tastalǵan 2015 jyldan beri jylyna 13 myńǵa jýyq shaǵym túsken. (2018 jyly - 12886, 2019 jyly-12900).
Al saýda oryndaryndaǵy memlekettik tildegi málimetter óreskel qatelerge toly. Bul ár adamnyń Konstıtýsııalyq quqyna zııan tıgizedi.
Eger Kásipkerlik kodekstiń 138-babyna Til zańyna baılanysty Baqylaý qaıtarylmaıtyn bolsa, onda osy bappen sabaqtas, baqylaýdy Kásipkerlik kodekske baılap qoıǵan Til zańyndaǵy 25-4 bapty da alyp tastaý kerek.
О́ıtkeni bul bapty 2011 jyly qosqan soń, 2013 jyly osyǵan sáıkes Kásipkerlik kodekske Til zańyna baılanysty baqylaý fýnksııasy qosyldy. 2015 jyly ol fýnksııany alyp tastaǵanda, 25-4 bapty da alý kerek edi.
Baqylaý fýnksııasyn qalaı júzege asyrý kerek, Ákimshilik kodekstiń 75 babyn qalaı paıdalaný kerek týraly mınıstrlik zań aıasynda normatıvti akt jasaýy qajet" deıdi depýtat jelidegi jazbasynda.
Sońǵy ýaqytta til máselesi qoǵamda qyzý talqyǵa túsip jatyr. Jýyrda "Til maıdany" qozǵalysy belsendileriniń qazaqsha qyzmet kórsetýdi talap etken áreketterine baılanysty Reseıdiń birqatar baspasóz quraldary "Qazaqstanda orys tiline qysym jasalyp otyr" dep aqparat taratty.
Uzamaı prezıdent ákimshiligi tóraǵasynyń birinshi orynbasary Dáýren Abaev belsendilerdiń áreketin "úńgir patrıotızmi" dep atady. Keı saıasattanýshylar Abaev málimdemesin Máskeý bıligine mundaı áreketter Qazaqstan bıligi tarapynan uıymdastyrylyp otyrmaǵanyn uǵyndyrýǵa tyrysqanymen túsindiredi.
Artynsha Til maıdany qozǵalysynyń jetekshisi Qýat Ahmetovtyń ústinen bas prokýratýra qylmystyq kodekstiń 174-baby (Áleýmettik, ulttyq, rýlyq, násildik, tektik-toptyq nemese dinı alaýyzdyqty qozdyrý) boıynsha qylmystyq is qozǵap, belsendi birer kún buryn Qazaqstannan ketýge májbúr bolǵan.
Sondaı-aq Qazaqstanda jańa oqý jyly qarsańynda qazaq ata-analar balasyn orys synybyna, oryssha bilim beretin mektepke berip jatqany týraly áńgimeler áleýmettik jelide jıilegen. Áńgimeni statıstıkalyq derekter de rastaǵan. Sońǵy 5 jylda qazaq mektepterinde oqıtyn bala sany 18 paıyzǵa, orys mektepterinde oqıtyn bala sany 20 paıyzǵa artqan.
Birneshe sarapshy munyń sebebin "bılik basyndaǵylar qazaq tilin talap etýshilerge degen kózqarasyn "úńgirdegi ultshyldar" dep ashyq bildirip otyrǵan kezde, jurt qazaq tiliniń bolashaǵyna senbeıtinimen baılanystyrady.
Prezıdent Q.Toqaev 1 qyrkúıek kúni Qazaqstan halqyna arnaǵan bıylǵy joldaýy barysynda "orys tili Qazaqstandaǵy resmı til" degendi aıtty. Eldegi basty zań – konstıtýsııa boıynsha orys tilinde mundaı statýs joq. Belgili zańger, til máselesi boıynsha kóptegen isterge qatysqan quqyqqorǵaýshy Abzal Quspan prezıdent málimdemesi Qazaqstanda quqyqtyq nıgılızmniń asqynyp turǵanyn bildiretinin aıtady.
Pikir qaldyrý
pikir