“Tálipter” degen kimder jáne olar qaıdan shyqty?

Talıban qalaı quryldy?

Talıban (arab tilinen aýdarǵanda stýdent) uıymy 1994 jyly Aýǵanstannyń ońtústiginde qurylǵan. Bastapqyda uıymǵa 50-ge jýyq medrese shákirti múshe bolǵan. Olarǵa Qandahar qalasynan shyqqan Molla Omar Ahýnd jetekshilik etken. Molla Omar Pákistan men Frýıdend qalasyndaǵy medresede biraz ýaqyt oqyǵan. 

Tálipter uıymdaryn ıslamǵa negizdelgen, sharıǵat zańdaryn basshylyqqa alatyn uıym retinde sıpattaıdy.

Talıban qurylǵannan birneshe aı ótken soń uıym músheleriniń sany 20 myńǵa jetti. Uıym jaqtastarynyń basym bóligi medrese men sharıǵat mektebiniń oqýshylarynan turdy.

Sarapshylar Pákistannyń barlaý agenttigin (ISI) Talıban uıymynyń qurylǵannan bergi eń úlken qoldaýshysy men baǵyttaýshysy dep tanıdy.

Talıban basqynshylyǵy

Talıban qurylǵannan keıin kóp uzamaı Aýǵanstannyń ekinshi úlken qalasy Qandaharǵa shabýyl jasady. 1994 jyly 3 qarashada tálipter uıymy Pákistanmen shekaradaǵy qalany eshqandaı qarsylyqqa tap bolmaı baqylaýǵa aldy. Bul – Kabýldaǵy aýǵan úkimetine alǵashqy soqqy edi.

1995 jyly Talıban eldiń 12 qalasyn baqylaýǵa aldy. Uıym bastapqyda sybaılas jemqorlyq pen paraqorlyqqa qarsy kúres júrgizgen. Bul olarǵa tanymaldylyq ákele bastady. Olar jaýlap alǵan qalalardaǵy zańsyzdyq joıylyp, qaýipsizdik ornatyla bastady.

Tálipter pýshtýndar (uıym ókilderiniń etnomsy) tyǵyz qonystanǵan eldiń ońtústigindegi qalalardy qarsylyqsyz basyp alyp, 1995 jyly Kabýlǵa jaqyndaı tústi. Astanany baqylaýǵa alý úshin Kabýldy 3 jerden bombalady. Alaıda Ahmet Shah Masýd bastaǵan Talıban kúshteri úlken jeńiliske ushyrady.

Talıban 1996 jyldyń qyrkúıeginde Pákistan men parsy shyǵanaǵynyń keıbir elderinen qarjylaı jáne qarý-jaraq túrinde kómek alyp, Kabýlǵa shabýyl jasaýǵa daıyndyq júrgizdi. Alaıda qandy kóshe soǵysyna túskisi kelmegen Ahmet Shah Mesýt 1996 jyly 26 qyrkúıekte Kabýldan áskerin shegindirdi. 

1996 jylǵy 27 qyrkúıekte bılik pen ásker kúshin paıdalanyp Talıban jaýyngerleri Kabýlǵa kirdi. Tálipter BUU ǵımaratyn panalaǵan Aýǵanstannyń burynǵy prezıdenti Mohammad Nadjıbýlla Ahmedzaı men onyń aǵasy Shahpýr Ahmedzaı ólim jazasyna kesti.

Astanany basyp alǵanǵa deıin áskerı qurylymy bolǵan Talıban osy kúnnen bastap óz úkimetin qurǵanyn jarııalady. Jańa úkimet Aýǵanstan Islam Ámirligi dep ataldy. Al negizin qalaýshy Molla Omardy Emırel Mýmının (Múminderdiń ámiri) dep jarııalady. Týlaryn ózgertip, Molla Omar esimimen meshitterde ýaǵyz oqyldy.

Aýǵanstandy jiti qadaǵalaıtyn sarapshylardyń pikirinshe, sodan beri Talıban Pákistannyń aımaqtaǵy múddeleri úshin soǵysatyn uıymǵa aınalǵan.

Pákistan, Birikken Arab Ámirlikteri men Saýd Arabııasy Aýǵanstan Islam Ámirligin resmı túrde moıyndaǵan.

Bılikke kelgennen keıingi keıbir qaǵıdalary

O basta salystyrmaly túrde erejeleri jumsaq kóringen uıym Kabýldy alǵannan keıin óte qatań erejelerdi qoldana bastady.

Sharıǵatqa negizdelgen konstıtýsııalyq júıe kúshine endi. Hanafı mazhabyna basymdyq berildi.

Áıelderge jumys isteýge, qyzdardyń mektepke barýyna jáne bilim alýyna tyıym salyndy.

Áıelderge oramal, erkekterge  saqal qoıý mindetteldi.

Saqalyn alǵandar 6 aıǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý jazasy taǵaıyndaldy. Júzderin kórsetken áıelderdi qamshymen urdy.

Aýǵanstan telearnasynyń kórsetilimi toqtatyldy. Vızýaldy habarlar men mýzykanyń barlyq túrlerine, foto túsýge tyıym salyndy.

Erkekter úıine jaqyn meshitte kúnine 5 ýaqyt namaz oqýǵa mindetti boldy.

Namazdyń ýaqytyn bilmeıtinderdi qamshymen urdy.

Medreselerde 3-synyptan bastap barlyq oqýshylar bastaryna keminde 3 metrlik oramal orap kelýge mindetteldi.

"Islam memleketine" qarsy shyqqandar satqyn dep tanylyp, tikeleı ólim jazasyna kesildi.

О́lim jazasy men bas kesý rásimderi juma namazynan keıin, jurtshylyq aldynda jasaldy.

Resmı mekemelerde pýshtý tili mindetti boldy.

Júrgizýshiler "jolaýshy áıelderge qaramaýy úshin" qoǵamdyq kóliktegi aınalar alynyp tastaldy.

Otstavkaǵa ketýi

2011 jylǵy 11 qyrkúıekte AQSh-taǵy terrorlyq shabýyldan keıin AQSh ákimshiligi "Ál-Kaıda" jetekshisi Ýsama Ben Ladendi shabýylǵa kúdikti dep tanydy. Ony Talıban jasyryp otyrǵanyn málimdep, Ben Ladendi berýdi surady. Talıban Ýsama Ben Ladendi AQSh-qa tapsyrmaıtynyn málimdep, AQSh 2001 jylǵy 7 qazanda Talıbanǵa qarsy operasııa bastady. Tálipter az ýaqyt ishinde ózine tıesili barlyq qalalardan aıyrylyp, Kandaharǵa shegindi. Artynsha ol jerden de aıyrylyp, taýǵa sheginýge májbúr boldy.

2002 jyldan keıin bul uıym AQSh pen Batys qoldaıtyn Kabýl úkimetine qarsy partızandyq kúres júrgizdi.

Talıbandar Aýǵanstandy qalaı qaıtadan basyp aldy?

2020 jylǵy aqpanda AQSh pen Talıban qozǵalysy beıbit kelisimge kelip, oǵan saı AQSh Aýǵanstannan áskerin shyǵaratyn bolyp kelisti. Al tálipter Aýǵanstandaǵy óz kezeginde sheteldik kúshterge shabýyl jasamaýǵa ýáde bergen. Biraq Aýǵanstannyń qaýipsizdigine baılanysty esh mindetteme almaǵan.

Aýǵanstannan AQSh áskeri shyǵaryla bastaǵan soń maýsymda tálipter eldiń kóptegen aýdandary men provınsııalarynyń ortalyqtaryn birtindep basyp alyp jatty.

Tálipter Kabýldy qorshap alǵannan keıin aýǵan úkimetine ákimshilik astanany beıbit jolmen berýge shaqyrǵan.

15 tamyzda tálipter Kabýldy basyp alyp, el prezıdenti Ashraf Ǵanı elden qashyp ketkeni habarlandy. Artynsha tálipter Kabýldaǵy prezıdent saraıynan málimdeme jasap, Aýǵanstanda ústemdik ornatqanyn habarlady.

Búginde "Talıban" radıkaldyq uıymynyń basshysy – Malavı Hıbatýlla Ahýnzada. Ol 2016 jyldan beri saıasat, din jáne áskerı is boıynsha eń joǵarǵy adam.

"Talıban" Kabýlǵa kirgen kezde bıliktegiler halyqty tynyshtandyryp, bári baqyldaýda ekenin aıtqan. Biraq halyq sene qoımaǵan. Kabýl kóshelerinde keptelis bolyp, halyq úıin tastap qashyp jatty. Áýejaıǵa da júgirgender de kóp boldy.

"Talıban" radıkaldy qozǵalysynyń sodyrlary jaqyn arada elde Aýǵanstan Islam Ámirligi  qurylatynyn málimdedi.