• USD 424.85

  • EUR 504.21

  • RUB 5.84

  • CNY 65.86

18 Qazan, 10:11:32
Almaty
+10°

Sońǵy jyldary qazaqstandyq jastar arasynda Túrkııada bilim alý tanymal úrdiske aınalyp barady. Máselen, túrik elinde tegin oqýǵa múmkindik beretin úkimettik Turkiye Burslari baǵdarlamasyna bıyl 16 myń qazaqstandyq qujat tapsyrǵan. Osy rette Qamshy tilshisi Ankara qalasy Ankara ýnıversıtetinde bilim alyp jatqan Madına Janǵazydan jastar Túrkııada oqýǵa nege qumar ekeni, Túrkııadaǵy ómir jaıly surap kórdi.

Túrkııa nesimen tańǵaldyrdy?

2018 jyly Ankara qalasyna oqýǵa keldim. Ankarany bizdiń astanamyzǵa qatty uqsatamyn. О́ıtkeni Ankarada teńiz joq, resmı, ákimshilik ortalyq. Eń alǵash Ankaraǵa kelgen kezde "myna jer meniń teledıdardan kórip júrgen Túrkııama múldem uqsamaıdy. Teledıdardaǵy Túrkııa qaıda?" degenim bar. Birte-birte bul jaqtaǵy ómir kınodaǵydaı emestigine kóz jetkizesiń.

Ankara týrıstik emes, ákimshilik ortalyq bolǵandyqtan, munda týrısterdi kóp kórmeısiń. Sheteldikterden tek negizinen stýdentter jıi ushyrasady. Sondyqtan adamdary sheteldikterge birtúrli kózqaras tanytyp jatyrqaıtyndaı kórinedi. Al týrıster kóp baratyn Ystambul, Antalıa, Izmır qalalary halqynyń kózi sheteldikterge ábden úırengen. Ankaradaǵydaı kózqaras týrıster az baratyn ózge qalalarda da kezdesedi.

Túrikterdiń keı tanymyna qarap, geografııa men tarıhty biz ǵana oqyǵanbyz ba dep oılap qalamyn. Biz Túrkııaǵa degen mahabbatymyz sonshalyq, olardyń barlyq salt-dástúrin, tilin, dinin, ánshisi men akterlerine deıin jattap alǵanbyz ǵoı. Al túrik jastarynyń kóbi tipti "qazaq" degen ulttyń baryn bile bermeıdi. Oılary eýropalanyp ketken. Jastar Eýropaǵa qatty elikteıdi. Túrikter qazaqtardy kórse, "koreı", "japon", "qytaı" dep oılaıdy. Koronavırýs bastalǵanda qazaqtardy kórip "qytaı", "vırýs" dep qashqan túrikter de bolǵan.

Alǵash kelgende qyzdardyń ashyq kıinetinin, temeki shegetin qyzdardyń kóptigin, tipti oramaldaǵy qyz-kelinshekterdiń temeki shegetinin kórip qatty tańǵaldym. Dástúr men dindi qatty ustanatyn elde mundaı kóriniske kýá bolyp basynda qabyldaı almaı júrdim. Budan bólek qoǵamdyq kólikte jastardyń úlken kisilerge oryn bermeýi, er adamdardyń bir-biriniń betinen súıip amandasýy, qoltyqtasyp júrýi degen sııaqty nárseler maǵan kádimgideı birtúrli bolyp kórindi.

Túrik aǵaıyndardyń týlaryna degen qurmetin erekshe atap ótý kerek. Túrkııada kez-kelgen jerde tý ilinip turady. Ár azamaty týdy qatty qadirleıdi. Taǵy bir qatty áser etken nárse –  bul jaqta adamdar birin-biri tanymasa da kúlimsirep, jyly lebiz tanytady eken. Aıtalyq, bireý jumys istep jatqan kezde, oǵan ekinshi adam sáttilik tilep óte shyǵady.

Túrkııaǵa bararda neni qaperge alǵan jón?

Eger túrik eline jolyńyz túsetin bolsa, olardyń kúndelikti ómirdegi qalyptasqan qarapaıym qaǵıdalaryn tereńirek zerttep, bilip alǵan jón. Bizde talaı qyzyq bolǵan. Máselen, biz "joq" dep ymmen aıtarda basymyzdy shaıqap túsindiremiz ǵoı. Al olar "joq" degende basyn tóbege qaraı kóteredi. Basynda "nege olaı isteıdi?", "munysy ne degeni eken..." dep túsinbegen sátter jıi bolǵan.

Sosyn túrikter "bilmeımin" dep jaýap berýge yńǵaısyzdanady. Ásirese jol surap júgingende kómekteskisi kelip, "bilmeımin" deýge uıalyp basqa baǵytqa jol siltep jiberýi de múmkin eken. Sondyqtan kóshede túrikterden jol suraǵanda abaı bolý kerek. Alǵash kelgende birneshe kisi joldy qate kórsetip, kúnim adasýmen ótken.

Túrkııaǵa barar kezde ózińizben birge qurt, qazy, Qazaqstan shokolatyn alyp ketken durys eken. О́ıtkeni budan basqa zattardyń bárin Túrkııadan taýyp alýǵa bolady.

Túrkııany tańdaýdaǵy 3 sebep

Túrkııaǵa oqýǵa túsken qazaq jastarynyń kóbin munda bilim alýǵa degen qulshynystan buryn túrli serıal arqyly tanys Ystambul, Izmır, Antalıa qalalaryn aralaý, fılmder túsirilgen jerlerdi kózben kórý sekildi qyzyǵýshylyq jeteleıtin sekildi. Árıne serıaldardaǵy túrik eliniń sulýlyǵy, ásem shaHarlar men tamasha tabıǵat, tolqyǵan teńiz kimdi bolmasyn ózine ǵashyq etpeı qoımaıdy ǵoı. Sondyqtan jastardyń Túrkııaǵa yntyzarlyǵynyń basty sebebi osy dep oılaımyn.

Ekinshiden, túrik tili qazaq tiline uqsas bolǵandyqtan, ony úırený ózge shet tilderin meńgerýge qaraǵanda jeńilirek. Bálkim, Túrkııany tańdaý kezinde bul faktor da az yqpal etpegen bolar.

Úshinshi sebep Túrkııadaǵy oqý aqysynyń arzandyǵy bolsa kerek. Máselen, Túrkııada qazaq jastarynyń kópshiligi bilim alyp jatqan Sakarıa, Mersın, Bolý qalalaryndaǵy memlekettik oqý oryndarynyń jyldyq aqysy 50 myń men 200 myń teńge aralyǵynda. Atap aıtqanda Sakarıa ýnıversıtetinde bakalavrdyń bir jyldyq oqý aqysy 50 000 teńgeden 150 000 teńgege deıin bolsa, Merısın men Bolý qalalaryndaǵy ýnıversıtettiń bir jyldyq oqý aqysy 60 000 teńge men 200 000 teńgeni arylyǵynda. Bul – memlekettik ýnıversıtetterdegi baǵa. Al jeke oqý oryndarynyń baǵasy dál bizdiń eldegideı "mıllıon" dep aspandap tur.

Túrkııadaǵy oqý

Túrkııada oqý qazaq jastary oılaǵandaı ońaı emes. Tipti óte qıyn desem de bolady. Bul jaqta stýdentterge óte joǵary talap qoıylady. Sondyqtan túrik jastary kúni-túni kitap qushaqtap, ýaqytyn tapsyrma oryndaýmen ótkizedi. Tapsyrmany ınternetten kóshirip oryndaý degendi umyta berseńiz bolady. Oqytýshylar ǵylymı maqalalardy antıplagıatqa tekserip, soǵan saı ball qoıady. Taǵy bir aıta ketkim keletini, kúndelikti turmystaǵy túrik tili men ǵylymı túrikshe bir-birine múlde uqsamaıdy. Alǵash sabaq bastalǵanda, muǵalimder ǵylymı túrikshemen sabaq túsindirgende "mynaý túrik tili me?", "ne aıtyp jatyr?" degenim bar. "Akademııalyq mobıldilik" baǵdarlamasymen elden jarty jylǵa oqýǵa kelgen tanystarymdy bilemin. Olar Qazaqstanda túrik tili kýrstarynan "oqydy" degen daıyn sertıfıkat satyp alyp, myna jaqta sabaqta qatty qınaldy. Sabaq, ekzamenge kelgende básekelestik óte joǵary. Túriktiń ul-qyzdary kóshirýge múlde bermeıdi. Tek ózderin ǵana alyp shyǵýǵa tyrysady. Sabaqtan tys ýaqytta dos-qurby retinde jaqsy aralasýy múmkin, biraq bilimmen básekege túskende eshkim eshkimge kómektespeıdi. Túrik grýppalastarynan kómek bolmaı, sabaqtarynan qulap, emtıhandy áreń jaýyp júrgen qazaqstandyq stýdentter óte kóp. Sondyqtan Túrkııaǵa bilim alýǵa keler kezde, tek qydyrýdy oılamaı, bilim júıesin aldyn ala zerttep, daıyndalyp kelgen jón.

Marhabat Ilııas

 

Marhabat Ilııas

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir