• USD 426.61

  • EUR 509.33

  • RUB 5.88

  • CNY 65.87

24 Maýsym, 17:15:39
Almaty
+26°

Sońǵy ýaqytta qazaq tilinde qyzmet alý quqyǵyn mádenıetti túrde talap etýshi jekelegen azamattar men bastamashyl top qatary artyp keledi.

Mańǵystaýlyq belsendi Qýanysh Edilhantegi facebook-te qazaqsha jazbaıtyndardyń dostyǵyn qabyldamaıtynyn, orys tilinde jazatyn qazaqtardyń posttaryna unatý belgisin baspaıtynyn, pikir de qaldyrmaıtynyn aıtady. Munysyn ol "qazaq tilin damytý baǵytynda ózimshe kúresken túrim" dep túsindiredi.

Qýanysh Edilhantegi

 

– Basqa qolymnan ne keledi? Ásirese tikeleı efır degender túgelge jýyq osynda oryssha júredi. О́zderinshe bıliktegilerge túsinikti bolsyn degenderi shyǵar? Ondaılardy tipti tyńdaǵym kelmeıdi, birden óshirem. Barshańyzdy da osylaı isteýge shaqyram. Eger laık qoıylmasa, pikir jazylmasa, onda orys tildi kontent birtindep fb betinen joıylýy tıis. Eń bolmaǵanda azaıady. Soǵan birlesip qol jetkizeıik, – dep jelidegi dostaryn da osy naýqanǵa shaqyrǵan bolatyn.

 

Belsendi Mańǵystaý jurty negizinen qazaqtildi ekenine qaramastan, Aqtaýda oryssha sóıleıtinder, oryssha sóıleýge tyrysatyndar az emestigin jetkizdi. Onyń pikirinshe, buǵan bıliktiń orystildi bolýy áser etip otyr.

Qýanysh Edilhantegi mundaı úrdistiń beleń alýyna úıde alǵan tárbıede de yqpal etedi dep sanaıdy.

– Árbir qazaq ózin patrıotpyn dep sezinse, olaı bolmas edi. Balalarǵa oryssha mýltfılmder kórsetý balalardy orystandyryp jatyr. Youtube-ty ashyp qalsań, oryssha tolyp tur. Tv da solaı. Kóshede bir-birimen oınaǵanda da oryssha sóıleıdi sosyn. Mýltıktegi keıipkerlerge elikteıdi. Eń aldymen búkil mýltıkterdi qazaqshaǵa aýdarý kerek. Onsyz urpaqtan aıyrylamyz. Mundaıda halyq jappaı qoldamasa, jeke adamnyń kúresi eshteńe sheshpeıdi. Meniń bul kúresim kóp bolsa bir-eki, onshaqty adamdy raıynan qaıtarǵan shyǵar, biraq ol ne bolady? Qazaq tili úshin jappaı kúresý kerek. Onsyz kesh bolady, – deıdi ol.

Al belsendi Rýza Beısenbaıtegi sońǵy ýaqytta halyqtyń ulttyq sana-sezimi oıanyp jatqanyn baıqaǵan. Birneshe jyldan beri qoǵamdyq orynda qazaqsha qyzmetti talap etip júrgen belsendi buryn qazaq tilinde qyzmet suraýshylarǵa qatysty ara-tura óreskel zań buzýshylyqtar bolyp turǵanyn, qazir ondaı áreketer joq ekenin aıtady.

Rýza Beısenbaıtegi

 

– Meni buryn osy til úshin, qazaq tilin talap etkenim úshin 4 ret uryp-jyqqan bolatyn. Qazir ondaı óreskeldik azaıǵan. Sońǵy ýaqytta, áleýmettik jeliniń kómegimen kóp adam qoǵamdyq ortada qazaq tilin talap etýde. Til maıdany degen uıym bar. Qarapaıym adamdarda da tilge degen qurmeti artyp jatyr. Dese de saýda oryndarda satýshy ózge ulttan bolsa, áńgimeni "Zdravstvýıte"-men bastaıdyn óz qazaqtarymyz áli kóp. Tipti keı qarakózdilerimiz ulttyq sana-sezimnen jurdaı. Eshkimdi renjitkim kelmeıdi, biraq aqıqaty solaı. Ár azamattyń óz ultynyń aldynda paryzy bolýy kerek dep sanaımyn. Qazaq bolyp jaraldy ma, qazaqqa tıtteı de bolsyn kómegin tıgizýi kerek. Men solaı oılaımyn. Ár qazaqta qojaıyndyq sezim bolýy kerek. Bul – meniń elim, meniń jerim, ana tilimiz – qazaq tili. Osynda turatyn ár azamat qazaq tilinde sóıleýi kerek. О́zin osy eldiń parıoty sezinetin adam orys, eýropa pishindes azamatty "qazaq tiline úıreteıinshi", "qajettilik týdyraıynshy" dep oılanýy kerek. Kóp qazaqtyń osyǵan batyly jetpeıdi, – deıdi belsendi.

 

 

Almaty oblysy Narynqul aýdanynyń týmasy Nına Pereıma "úırenemin degenge qazaq tili óte ońaı" deıdi.

– Es bilgeli qazaq tilin jaqsy bilemin. О́ıtkeni kórshilerim, qurbylarymnyń barlyǵy qazaq boldy. Áli kúnge deıin, qazaq tili meniń ana tilim sekildi. Keıde oryssha sóılegende túsinbeı qalamyn. Ulty qazaq bola tura ana tilin bilmeıtinderdi túsinbeımin, úırenemin degenge qazaq tili óte ońaı, – dep atap ótti ol.

Latvııada turatyn Aızat Serikbaeva ol jaqta orystildiler kóp bolsa da, qyzmetke turý úshin latysh tilin bilý mindetti ekenin aıtady.

Aızat

– Latyshtar týǵan tilin asa qatty qurmetteıdi. Tipti jergilikti tildi bilmeıtin týrısterge de óz tilderinde jaýap qaıtarady. Dúken, saýda oryndarynda da memlekettik tilde qyzmet kórsetedi, – deıdi Aızat Serikbaeva.

Fransııada jumys isteıtin Erdaýlet Alǵıbaı jergilikti halyqtyń kóbi aǵylshyn tilin biletinimen, fransýzsha sóıleıtin sheteldikterdi erekshe qurmettep, yqylasy da artatynyn baıqaǵan.

Q

Al Qazaqstanda qazaqsha qyzmetti talap etpeý, suramaý qazaqsha sóıleýge tartyný sekildi áreketterdi psıholog Jaras Seıitnur qazaq halqynyń quldyq sanadan áli shyǵa qoımaǵanymen baılanystyrady.

Jaras Seıtnur

 

– Reseı patshalyǵynyń, artynsha Keńes odaǵynyń qaramaǵynda bolǵan elimiz áli kúnge deıin quldyq sanadan tolyq aryla almady. Qazaqsha sóıleýdi suraý, qyzmettiń qazaqsha kórsetilýin mádenıetti túrde talap etý oǵash nárse emestigin, tipti qajet ekenin áli jete uǵynǵan joqpyz. Azamattar Qazaqstan óziniń týǵan jeri bolsa da, ózderin tolyqtaı osy eldiń qojaıyny sezinbeıdi. Bul – tatalıtarlyq rejımniń teris saldary. Quldyq sanadan arylýǵa birshama ýaqyt qajet. Táýelsizdigimizdi alǵanymyzǵa 30 jyl toldy. Osy ýaqyt ishinde bizde jańa tolqyn ósip keledi. Olardyń sanalarynda bul – bizdiń el, bizdiń jer, ana tilimiz – qazaq tili degen túsinik baıqalady. Eger ishki, syrtqy kedergi bolmasa, bul úrdis tabıǵı jolmen jalǵasyp, qazaq halqy birtindep quldyq sanadan tolyq arylady. Bul úrdistiń jyldym júrýine úkimet ıdeologııalyq, saıası-mádenı tetikter turǵysynan áser ete alady, – deıdi psıholog.

 
Joǵaryda belsendi Rýza Beısenbaıtegi aıtqan Til maıdany qozǵalysynyń jetekshisi Qýat Ahmetov qazaqsha sóıleıtin azamattardyń tutynýshy retindegi quqyǵy jıi buzylatynyn, qozǵalys sondaı oqıǵalarǵa tap bolǵan azamattarǵa qoldaý bildiretinin málim etti. Uıym qazaqsha qyzmet kórsetpegen memlekettik, memlekettik emes uıymdardy, kásipkerlik nysandardy sotqa berip, jábirlenýshilerdiń quqyǵyn qorǵaıdy.
 
Al bastamashyl jastar qurǵan Qazaqshajaz qozǵalysy "qazaqsha aqparat alý – quqyǵymyz" uranymen 2020 jylǵy shildeden beri jumys isteıdi. Qozǵalys qazaq tiliniń jelidegi qoldanys aıasyn keńeıtýdi kózdeıdi. Maqsaty – qazaqsha sóıleıtin azamattarǵa óziniń tutynýshy quqyǵyn mádenıetti ári sypaıy túrde suraýdy úgitteý. Qozǵalys jumysyna kez kelgen adam óziniń áleýmettik jelidegi paraqshasy arqyly aralasa alady.
 
 
Qozǵalys ókilderi jumysynyń arqasynda 2020 jylǵy shilde aıynan beri 2020 jyldyń sońyna deıin 140 kompanııa áleýmettik jelide qazaq tiline kóńil bólip, qazaqsha aqpar bere bastaǵan. Bıyl 4 aqpanda QazaqshaJaz qozǵalysynyń belsendileri parlament depýtaty Berik Ábdiǵalıulymen kezdesti. Belsendiler parlamentte til zańyna ózgerister engizý qarastyrylyp jatqanyna oraı ınternettegi qazaqsha sóı̆leı̆tin tutynýshy quqyǵy, memlekettik organ paraqshalaryndaǵy qazaq tiliniń mártebesi, meı̆ramhanalardaǵy qazaqsha mázir sekildi máseleler boıynsha usynys jasaǵan.
 
 
Qozǵalys belsendileri búginde paraqshasyn qazaqsha júrgizbeıtin túrli kompanııalar men kásipkerlik nysandarǵa qazaqsha aqparatty da berýdi mádenıetti túrde surap, ótinishterine qulaq asqandardy qoldap otyrady. Qazaqtildi ózge azamattardy da tutynýshy retinde óziniń quqyǵyn sypaıy suraýǵa, mobıldik qoldanbalardyń qazaqsha nusqasyn paıdalanýǵa shaqyrady. 
Aızada Bıdan

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir