• USD 424.85

  • EUR 504.21

  • RUB 5.84

  • CNY 65.86

08 Jeltoqsan, 08:57:09
Almaty
+6°

Foto: qamshy.kz

Qyzaı ana jáne onyń kúmbezi týraly

Qasıetti Qyzaı Ananyń jerlengen jerin anyqtaý úshin uzaq jyldar zertteý júrgizdik. Orys tarıhshysy, kapıtan I.G.Andreevtiń «Orta orda (júz) qyrǵyz-qaısaqtaryn baıandaý» atty eńbegin (oryssha) - qyzaılar týraly jazylǵan qundy derek kózderiniń biri ári dep qaraýǵa bolady [1]. Ol 1782 jyly qazaq dalasyna Reseı úkimetiniń qupııa tapsyrmasymen kelip, barǵan jerindegi mekendep otyrǵan qazaqtyń rý-taıpalaryn táptishtep hatqa túsirip otyrǵan. Sol kitapta qyzaı Jolboldy,Torǵaı rýlary Tarbaǵataı taýynyń ońtústik alqabyn ıaǵnı Toqta-Barlyq taýlary óńirin meken etedi dep kórsetken. Úsh bolys qyzaı elinen tek qyzaı Jolboldy, Torǵaı bolysy ǵana hatqa túsken. Bolysy Atanbaı (durysy Amanbaı bolýy kerek, orystyń jazbashasynda t áripi men m áripi qaraılas jazylady - avtor) dep kórsetiledi. Bolysqa qarasty jurt 700 tútin. Jylqy men basqa da maly myńǵyryp jatyr dep kórsetilgen. Meniń oıymsha qalǵan eki bolys el Zaısan óńirinde nemese Zaısannyń qytaı jaq terrıtorııada (Qaba, Jemeneı) bolyp hatqa túspeı qalǵan kórinedi. Sebebi kapıtan I.G.Andreevten keıin qyzaıǵa qatysty biraz derekterdi Shoqan Ýalıhanovtyń 5 tomdyq eńbeginen (oryssha) kezdestirýge bolady. Onda qyzaılardyń Toqta jáne Barlyq taýlaryn meken etip otyrǵandyǵy (1850-1860 jyldary), sol aradan Ilege mal aıdap kelip, saýda jasaǵandyǵy aıtylady. Bul eńbekten Bóteke tóre, onyń inisi Ábetaı tóre, Bótekeniń uly Qudaımende tóre, Boqash bı, Eskendir qatarly qyzaıdy bılegen tóreler men bıler jóninde kóptegen málimetterdi tabýǵa bolady [2, 3].

Qyzaı tarıhyn zertteý salasynda professor Jaqyp Júnisuly aǵamyz aıanbaı eńbek etip keledi. Al, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Nábıjan Muqamethanuly aǵamyz qytaı-qazaq qarym-qatynastary zertteý turǵysynan, XVIII-XX ǵasyrdaǵy qytaıdaǵy qazaqtardyń áleýmettik jaǵdaıyn zertteýde jemisti jumystar jasap keledi. Sondaı-aq bul taqyrypty zertteýge aqyl-keńesterin aıaǵan emes. Jaqyp Júnisulynyń eńbekteri[4-8] ıaǵnı «Qyzaı Ana», «Qyzaı tanýdyń keı máseleleri-paıdalaný materııaly», «Derekterdiń aıtary erek-paıdalaný materııaly», «Ileniń tarıh shejiresi», «Qyzaı-Andas tarıh shejiresi» qatarly eńbekteri men Nábıjan Muqamethanulynyń eńbekteri [9-15] ıaǵnı «Chıń patshalyǵy kezindegi qazaq halqy», «HVIII-XIX ǵasyrdaǵy qytaı-qazaq qarym-qatystary», «Qytaıdaǵy qazaqtardyń qoǵamdyq tarıhy», «Dıplomatııalyq qatynastar jáne qytaıtaný máseleleri», «XX ǵasyrdaǵy qytaıdyń tarıhı úrdisindegi qazaqtardyń áleýmettik damýy», «Izdenis:Tarıh jáne zamana», «Balapan áýlıe týraly ańyz ben aqıqat» sııaqty eńbekterin erekshe atap ótýge bolady. Atalǵan eńbekterde qyzaı eliniń shyǵý tegi, ósý-órkendeýi men meken etken jerleri týraly mol málimetter, dálel-dáıekter keltiriledi. Osy qataryna «Kólge tamǵan tamshydaı» bolsa da  avtordyń (Raıys Arıpjanulynyń) «Qyzaılardyń baıyrǵy ata-mekeni jáne Qyzaı taýy týraly izdenister» atty maqalasyn jatqyzýǵa bolady.  Qyzaı Ananyń zıratyn izdeý jáne turaqtandyrý jumystaryna Raqym Aıypuly, Omaráli Ádilbekuly, Ábdiǵanı Báziljanuly, Jańataı Habdykárimuly, Sháımurat Sháımerdenuly, Talǵat Saýytuly, marhum Murat Núsiphanuly qatarly azamattardyń at salysqanyn aıta ketkenniń artyǵy bolmas dep oılaımyn.

Qyzaı tarıhy týraly jan-jaqty zertteýler óristep keledi. Erterekte shyqqan zertteý eńbekterinde Qyzaı Ananyń týylǵan jyly men qaıtys bolǵan jyly týraly azdap aǵattyqtar ketkenin baıqaımyz. Ony qyzaı tarıhyna qalam terbep júrgen biraz qaýym bas qosyp, tarıhı dálelder negizinde ortaq tujyrymǵa toqtadyq. Naqtalap aıtqanda, Qyzaı Ana 1402 jyly týylyp, 1472 jyly qaıtys boldy degenge keldik. Alaıda Qyzaı Ananyń jerengen jerin anyqtaý uzaqqa sozyldy. Kóp ret saparǵa shyǵyp, izdenister jasaýymyzǵa týra keldi. Avtordyń «Qyzaı Ana qaıda jerlengen? sapar estelikteri, birinshi bólim», «Qyzaı Ana qaıda jerlengen? sapar estelikteri, ekinshi bólim» atty maqalalarymyzda ol jáıli táptishtep jazǵan bolatyn. Bizge Qyzaı Ananyń kelin bolyp túskennen keıin meken etken jerin tabýymyz kerek boldy. Basqasha aıtqanda, Qyzaı Ana 1419 jyly Naıman eline kelin bolyp tússe, 1472 jyly sol kelgen óńirde dúnıeden ótken delinedi. Qasıetti ana mekendegen taý keıinnen «Qyzaı taýy» atanypty delinedi tarıhı derekterde. Ondaı bolsa 1419 jyly Qyzaı Ananyń kelinbolyp tusken jeri qaı – jer? Anamyz qaıtys bolǵannan soń «Qyzaı taýy» atalǵan taý qaı taý? 1723 jylǵy «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulama» zamanyna deıin qyzaılar qaı jerlerdi meken etti? Mine, mundaı kúrdeli de kúrmeýli suraqtarǵa bir-birlep jaýap berý ońaıǵa túsken joq. Uzaq jyldar boıy zertteýler júrgizýge týra keldi. Bulaı bolýynyń da ózindik sebebi bar edi. Avtor «Qyzaıdyń baıyrǵy ata-mekeni jáne Qyzaı taýy» atty maqalasynda qazirgi Barlyq taýynyń burynǵy atynyń «Qyzaı taýy» bolǵanyn, qyzaıdyń baıyrǵy ata-mekeniniń Toqta (Qaptaǵaı) jáne Barlyq (Qyzaı) taýlarynyń alqaby bolǵanyn jan-jaqty dáleldegen.

Qyzaı eli óziniń baıyrǵy ata-mekeni Toqta jáne Barlyq taýlary baýraıynan  eki ret aırylýǵa májbúr bolǵan: Alǵashqy ata-qonystan aırylý 1723 jyly bolǵan. Jońǵardyń joıqyn shaqynshylyǵyna tap bolǵan mataı eli (qyzaılar) «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulamaǵa» ushyrap, Mataı taýy, Qaptaǵaı taýy jáne Qyzaı taýy óńirilerinen aýyp Syr ózeni boıyna, Itishpes kóliniń mańyna barǵan. Qazaq qolynyń jońǵar shapqynshylaryna qarsy 1726 jylǵy Itishpes kóli mańyndaǵy, Bulanty-Bileýti ózenderi jaǵasyndaǵy zor jeńisterinen keıin, Mataı eli Syr boıynan Arqa dalasyna qaraı jyljyǵan. Sarysý ózeni boıyndaǵy surapyl shaıqasta Mataı eli Bóribaı atty batyrynan aırylady. Jaýdy óksheleı qýǵan qazaq qolymen birge Mataı eli Qaraǵandy, Esil-Nura ózenderin basyp ótip, Shyńǵys taýyn biraz jyl mekendeıdi. Odan shyǵysqa jyljyp, Aıagózge jetedi. 1782 jyly qyzaıdyń Jolboldy, Torǵaı bolysy baıyrǵy ata-mekeni Toqta jáne Barlyq taýlanyna qaıtyp oralady. Keıingi tarıh kórsetkendeı qyzaıdyń basqa rýlary da birte-birte osynda kele beredi. Al ekinshi ret ata-mekenin 1860-jyldary tastap ketýge májbúr bolǵan. Onyń birneshe sebebi bar: Qytaılar ósip-óngendikten keń jaıylym jer izdedi; Lepsiden shyqqan Reseı kazaktarynyń qyzaıdyń rý basylaryn jappaı tutqyndaýy; qazaqtyń rýaralyq kıkiljińderi  qyzaılardyń Toqta-Barlyqty tastap Ilege aımaǵyna kóshýine sebep boldy.

Joǵaryda keltirilgen sebepterge baılanyty qyzaılar jańy qonys jaıly aýmaq – Ilege aýyp ketti. Arada «Balapan basyna, turymtaı tusyna» degendeı talaı aýmaly-tókpeli zaman ótti. Ýaqyt óte kele urpaq jańalanyp otyrǵandyqtan qyzaılar ózderiniń baıyrǵy atamekenin umyta bastaıdy.

Biraq qyzaılarda «Qaıran Barlyq», «Alakól asyǵymnan kelmeıtin» deıtin sóz tirkesteriniń qazirge deıin aıtylýy jaıdan jaı emes, árıne. Qyzaılardyń ata-qonysynan aýyp ketkeine shamasy160 jyldaı boldy.  «Elý jylda el, júz jylda qazan» demeı me atam qazaq. Al osydan 400-500 jyl burynǵy tarıhty túgendeý qıynnyń-qıyny ekenin ekiniń biri túsinse kerek. Sol sebepti de qyzaıdyń baıyrǵy ata-mekenin tabý, sonda jerlendi delingen Qyzaı Ananyń beıitin tabý ońaıǵa túspedi. Qyzaı Ana jerlendi delingen jerlerdiń (Ońtústik Qazaqstan oblysyndaǵy Domalaq Ana kesenesiniń mańy, Qyzylorda oblysyndaǵy Syr ózeniniń  boıy, Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Aıagóz aýdany óńiri, Almaty oblysy Qyzylaǵash aýlynyń tóńiregi, Almaty oblysy Sarqan qalasynyń ońtústik alqaby, Almaty oblysy Alakól aýdany Alakól kóliniń jaǵalaýy) barlyǵyn zettep shyǵýǵa týra keldi. Tarıhı derekter kórsetkendeı [16-19], Qyzaı Ana meken etken taý keıin kele «Qyzaı taýy» atanǵan.  Al onyń janynda «Botamoınaq» atty taý bar.  Qudaınazar batyr jáne onyń qyzy Kúlaıym bastaǵan 100 sarbaz «Qyzaı anam jatqan jerdi jaýǵa taptatpaımyn» dep «Qyzyljar» asýyndaǵy qaıqasta mert bolady. Erte zamanda qalyptasqan úrdis boıynsha beıitke «Tas kúmbez» turǵyzylǵan. Osy 4 túrli derek kózin zertteý bizdiń basty nysanymyz boldy. Osy dáleldiń keminde ekeýi, tipti bolmaǵanda bireýi tabylsa, onda Qyzaı Ananyń beıitin sol mańnan izdeımiz dep Jaqyp Júnisuly aǵamen keliskenbiz. Bul jáıit avtordyń «Qyzaı Ana qaıda jerlengen? Sapar estelikteri, birinshi bólim» jáne «Qyzaı Ana qaıda jerlengen? Sapar estelikteri, ekinshi bólim» atty maqalarynda jan-jaqty talqylanǵan. Tómende joǵarydaǵy 4 túrli dálelge bir-birden toqtalaıyq:

  1. Qyzaı taýy. Avtor uzaq jylǵy zertteýi negizinde «Qyzaıdyń baıyrǵy ata-mekeni jáne Qyzaı taýy týraly izdenister» atty maqalasyn járııalady [20, 21]. Onda 1723 jylǵy «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulamaǵa» oqıǵadan deıin qyzaılardyń Toqta (Qaptaǵaı) jáne Barlyq (Qyzaı) taýlarynan meken etkenin, Barlyq taýynyń baıyrǵy atynyń «Qyzaı taýy», Toqta taýynyń baıyrǵy atynyń «Qaptaǵaı taýy» bolǵandyǵy jan-jaqty dáleldengen.
  2. Qurbaǵalı Halıdıdiń «Taýarıh hamsa» atty eńbeginde [22] QHR ShUAR Dórbiljin aýdanyń shyǵysyndaǵy taýdy «Botamoınaq» dep kórsetedi. Botamoınaq taýy kúni búginge deıin óz atymen solaı atalyp keledi.
  3. Al, «Qyzyljar asýyna» keler bolsaq, Qazaqstanda jaryq kórgen jer-attary» [23] atty eńbekte, Alakól aýdany men Aıagóz aýdanynyń qılysyndaǵy taý bókterin «Qyzyljal» dep kórsetedi. «Qyzyljar» men «Qyzyljaldyń» aıyrmasy tek bir ǵana árip bólip tuyr.
  4. «Tas kúmbezge» keler bolsaq, ol kúmbezdi biz Alakóldiń soltústigindegi «Qyzyljal saýynan» taptyq. Qyzaı Ananyń beıiti dep bizge aıtylsada biz áliptiń artyn baǵyp el aýzyndaǵy atalýy boıynsha ıaǵnı búrkeme atpen «Qyzaıdyń qos batyr qyzy» dep járııalan bolatynbyz [24]. Ol kezde bizdiń qolymyda joǵarydaǵy 4 dáleldiń birde-biri bolǵan joq edi.

Biz uzaq jylǵa sozylǵan zertteýlerimiz arqyly Qyzaı Ananyń beıitin turaqtandyrýǵa qajetti bolǵan barlyq dálelderdi tolyq taptyq. Alakól aýdany Kóktýma aýylynda turatyn Janahmet Begataruly aǵamyz, 2009 jyly Kóktýma aýlynyń ońtústigindegi taý baýraındaǵy Qostas kúmbezdiń úlkenin Qyzaı Ananyń kúmbezi, kishisin Qyzaı Ananyń qyzynyń kúmbezi degen bolatyn. Biz joǵaryda keltirilgen 4 dáleldiń bireýinen (Tas kúmbezden) basqa dálelderdi ıaǵnı qalǵan 3 dáleldi sol kezde sol mańnan tappaǵandyǵymyz úshin baspa betinde jarııalaǵan maqalamyzda [25] el aýzyndaǵy aıtylýy boıynsha «Qyzaıdyń qos batyr qyzy» degen atyn qoldanǵan bolatynbyz. Biz joǵaryda qajetti delingen 4 dáleldi tolyq keltirdik. Atap aıtar bolsaq, qos tas kúmbezdiń úlkeni Qyzaı Ananyń kúmbezi dep kesip aıtýǵa bolady. Al ondaǵy kishi kúmbezge keler bolsaq, Janahmet aǵanyń aıtýy boıynsha ol Qyzaı Ananyń batyr qyzyna arnap turǵyzylǵan kúmbez eken. Shejire derekteriniń eshbirinde Qyzaı Anada qyz boldy dep aıtylmaıdy. Biz Qyzaı Ana týraly jazylǵan eńbekterden [26,27] Qyzaı Ananyń batyrlyǵy jáne mergendigin, sondaı-aq Qudaınazardyń qyzy Kúlaıymnyń batyr ári mergen bolǵandyǵyn, soǵysta ákesi Qudaınazar batyrmen birge sheıit bolǵanyn bilemiz. Olaı bolsa «Qyzaıdyń qos batyr qyzynyń» biri Qyzaı Ananyń ózi bolsa, ekinshisi Qudaınazar batyrdyń qyzy-Kúlaıym bolyp shyǵady.

Joǵarydaǵylardan basqa tómendegi dálelderdi de aıta ketkendi jón kórdik. Ataqty tarıhshy, etnograf Shoqan Ýalıhanov óz kúndeliginde [28] qyzaı tóresi Bótekeniń (Bóteke Ábilpeıistińuly keıde Álpeıisuly, Sama tóreniń nemeresi dep aıtylady. - avtor) 1854 jyly Aıagózdiń genaralymen kezikenin, onda óziniń orys bodandyǵyn qabyldaǵyys keletinin jazady. Sonymen birge ózderi turyp jatqan jerlerinde (Toqta-Barlyq taýynyń alqaby) ata-babalaryna eskertkish turǵyzǵy keletinin, soǵan genaraldyń ruhsat etýin suraıdy. Atalmysh eńbekte ruhsat etilgen-etilmegeni jazylmaıdy. Búgingi jetken Alakól mańyndaǵy júzdegen qyzaı kúmbezderi(Kúmbezder qyzaılardiki bolǵanymen,  kóbiniń aqy ıesi belgisiz. Belgilileri birnesheý ǵana ıaǵnı: Shaǵyraı áýlıeniń tas kúmbezi, Sybanbaı bıdiń kúmbezi, Toqpan nemese Toqpanbet batyrdyń kúmbezi, Balapan áýlıeniń kúmbezi, Eskendirdiń kúmbezi. Eskendirdiń aty belgili bolǵanymen qyzaıdyń batyry ma álde bıi me, qyzaıdyń qaısy rýynan taraıtyny áli belgisiz qalyp otyr. Eskendir degen tóre bolǵan eken.  Múmkin sol kis bolar. Qortynda jasaýǵa áli erte) orys genaralynyń ruhsat etkenin aıǵaqtaıdy. Meniń oıymsha, dál osy jyly nemese 1855 jyly sol óńirdegi barsha naımandy asqa shaqyryp Qyzaı Anaǵa salynǵan buryńǵy kúmbez jańartylsa kerek. 5-6 myń kisi qol jalǵap, qoldan-qolǵa ótkermeleý arqyly 5km jerdiń tasyn tasyp, Qyzaı Ananyń jáne Kúlaıymnyń kúmbezin jańǵyrtqan. 5-6 myń kisi tas tasýǵa qatysqanyna qaraǵanda, asqa shamasy 10 myń kisi qatysqan dep boljaýǵa bolady. Mundaı úlken astyń qyzaı ishinde  Qyzaı Anadan basqa bireýge berilýi múmkin emes.

Qoryta aıtar bolsaq, joǵaryda keltirilgen dálel-dáıekterdiń barlyǵy el aýzynda «Qyzaıdyń qos batyr qyzy» atanǵan, tastan órilgen qos kúmbezdiń biriniń (Úlkeniniń) Qyzaı Ananiki, al taǵy biriniń (shaǵynynyń) Kúlaıym Qudaınazarqyzyniki ekenin dáleldeıdi.

Ardaqty aǵaıyn, qadirmendi jamaǵat!  Siz bolyp, biz bolyp, ortaq kúsh biriktirip, Qyzaı Ana men Kúlaıymnyń basyna  turǵyzylǵan osy eskertkishterdi qorǵaýǵa alaıyq. Qalpyna keltirý jumystaryn jasap, kúmbez turǵan aımaqty qorshap, abattandyrsaq, tarıhı mádenı orynǵa aınalar edi. Qyzaı Anamyz aldyndaǵy bir boryshymyzdy oryndaǵan bolar edik. Qoǵamǵa qosqan bir úlesimiz bolar edi dep oılaımyn.

Raıys qajy Arıpjanuly

 

 

"Qamshy" silteıdi
Ilmek sózder: QYZAI ANA KÚMBEZ

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir