Foto: Aızat Serikbaıdyń paraqshasynan alyndy

Raıymbek pen Aızat osydan eki jyl buryn Latvııaǵa qonys aýdarǵan. Ekeýi de Shymkent qalasynyń týmasy. Alǵash dostarynyń úılený toıynda tanysyp, kóp uzamaı otbasyn qurýǵa sheshim qabyldaǵan. Al shańyraq kótergenderine bir jyldaı bolǵanda olar kenet tosynsyıǵa tap boldy: oqý ornyna IT mamandyǵy boıynsha támamdaǵan Raıymbekke halyqaralyq kompanııanyń birinen shaqyrý hat keledi. Osylaısha jas jubaılar qol ustasqan kúıi 2019 jyly Rıga qalasynan bir-aq shyǵady. Búginde olar qalaı ómir súrip jatyr? Bastapqy kezde  bóten elde ózderin qalaı sezindi. Neden qınaldy? Eki jyldan beri ómirlerinde ne jańalyq? Osy jáne basqa da jaıttar týraly Aızat Serikbaeva Qamshy portalyna bergen suhbatynda aıtyp berdi.

– Joldasyma Latvııadan usynys túskende, qatty qýandym, nesin jasyraıyn. Shetelde ómir súrýdi kishkentaıymnan armandaıtynmyn. Alaıda ózge memleketke birden sińisý bizge ońaı bolǵan joq. Rıga bizdi sýyq qabyldaǵandaı kúı keshtim, kelgen kúni-aq aǵyl-tegil jylap alǵan kezderim de boldy, – deıdi ol.

Aızattyń aıtýynsha, bastapqyda kóshede júrgende adamdar ózderine úńilip qaraıtyndaı kóringen.

– Alǵashqyda bir nárse durys emes pe dep yńǵaısyzdanýshy edik. Sóılegende de jaqtyrmaıtyndaı kórinetin. Keıin úırenip kettik. Sóıtsek, olar biz oılaǵandaı jaqtyrmaı emes, bar bolǵany  bizge qaı tilde sóılesek eken dep qaraıdy eken. Qazir turmysymyz jaqsy. Jalaqy Qazaqstannan qaraǵanda áldeqaıda joǵary, biraq ómir súrý aqysy da soǵan saı. Bizdiń elge qaraǵanda, munda barlyǵy qymbat, – deıdi sheteldegi qazaq qyzy.

Aızat Serikbaıdyń jeke muraǵatynan alyndy

Aızat Rıgada jumysqa ornalasýdyń qıyn ekenin alǵa tartty. Bir ǵana sharty – orystildiler kóp bolsa da, atalǵan elde qyzmetke turý úshin latysh tilin bilý mindetti eken. 

– Latvııa aýylsharýashylyǵy, agroónerkásibi órkendegen elderdiń biri. Munda azyq-túlik (kókónis, jemis, et) óte qunarly. Odan ózge aýasy taza, ormandy jer, saıabaqtary óte kóp. Demalys kúnderi Baltyq teńiziniń jaǵasynda serýendep qaıtýǵa daǵdylanyp aldyq.

Kemshin tustary da bar, mysaly latysh halqy qazaqtar sekildi jyly shyraıly emes. Qoǵamdyq oryndarda árkim óz-ózimen. Ásirese, avtobýsta júktisiń be, qartsyń ba oǵan qaramaıdy. Oryn berý degen túsinik atymen joq, – deıdi Aızat  

Rıgaǵa kóshken jas otbasynyń úsh aıdan soń, Aırı esimdi tuńǵysh qyzdary dúnıege kelgen. Azamattyqqa qaramastan, týý tegin dep estigenimen, dárigerge qaralý syndy shyǵyndarǵa 1 mln. teńgedeı qarjy ketken. Alaıda qazir ana men bala tegin memlekettik medısınalyq qyzmetke qol jetkizgen. Tipti áli kúnge deıin otbasylyq dárigerge tegin qaralady.

Otandasym jergilikti halyq boıynan birneshe ózgeshelik baıqaǵan.

Aızat Serikbaıdyń jeke muraǵatynan alyndy

– Árıne, kez kelgen halyqtyń ózine tán mentalıteti, mádenıeti bar. Til jaǵyna kelsek, latyshtar týǵan tilin asa qatty qurmetteıdi. Tipti til bilmeıtin bizge óz tilderinde jaýap qaıtarǵany tań qaldyrdy. Aǵylshyn tildilerdi de az kezdestirmeısiń. Al, oryssha sóıleıtinder nemese túsinetinder – qart kisiler jáne orys ultynyń ókilderi arasynda kezdesedi. Bizge olardyń ómir súrý salty qyzyq. Bizdiń eldegi sekildi jurttyń sózi, qonaq úshin úılerin sándemeıdi, shashylyp toı jasamaıdy. Olar óz raqaty úshin ómir súredi. Taza aýada serýendegendi jaqsy kóredi. 20 gradýs aıaz bolsa da, qydyryp júrgenderin kóresiń.Aızat Serikbaıdyń jeke muraǵatynan alyndy

Qazaqstandyqtar týǵan elin saǵynǵanyn aıtady, alaıda birshama ýaqyt shetelde bolǵysy keledi.

– Týǵan ólkemizdi, týys, dos-jarandy saǵynamyz. Qazaqstanǵa 2 jyl ishinde bir ret qana bardyq. Bıyl pandemııaǵa baılanysty barýǵa múmkindik bolmady. Latvııada vırýstyń taralýy boıynsha ahýal máz emes. Karantınde tolyǵymen úıde otyrmyz. Tek azyq-túlik pen dárihanaǵa baryp kelemiz. Aldaǵy ýaqytta karantındik shekteýler alynsa, Qazaqstanǵa qydyryp qaıtý josparda bar. Alaıda elge túbegeıli oralý jaǵyn áli oılaǵan joqpyz. Múmkin 1-2 jylda, múmkin 5-10 jylda. Tipti basqa memleketterge  de baryp kóreýimiz múmkin, – deıdi jas jubaılar.

Aızada Bıdan

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir