Qazaqstanda tabıǵı jolmen sábı súıý múmkindigi joq januıalardyń sany jyl saıyn artyp keledi. Áıelderge EKU-nyń kómegimen qursaq kóterýge járdemdesip júrgen mamandar osylaı deıdi. Bul ádiske júginetinderdiń 95%-y erli-zaıyptylar bolsa, 3-5%-y ózi úshin bala týyp alýdy qalaıtyn jalǵyzbasty áıelder. Qamshy redaksııasyna da bir emes, birneshe kelinshek muńyn shaǵyp, kómek surady.

Solardyń biri – Gúlbaný Serikbaeva 1976 jyly Shymkent qalasynda dúnıege kelgen. Mamandyǵy tiginshi. Almatyǵa qonys aýdarǵanyna 10 jyl ýaqyt ótken. 42 jasynda turmys qurǵan onyń baqyty kópke sozylmady. Kenetten kelgen ajal kúıeýin aldy da ketti, solaısha kelinshek áli erli-zaıypty ǵumyrdyń ystyq-sýyǵyn sezine de almaı, qara jamyldy.  Eń qıyny, jan jary dúnıeden qaıtqansha, Gúlbanýdyń qursaq kóterip  úlgermegeni. Tym qurysa, joldasynan aırylǵanda janyna jubanysh syılar ma edi. Al quzyrly organdar onyń bala asyrap alý boıynsha talaptarǵa da sáıkes kelmeıtnin aıtqan.

– 40-tan asqan shaǵymda turmysqa shyqtym. Buryn demikpemen aýyrǵanmyn. Qajetti em alamyn dep júrip, ýaqytymdy ótkizip aldym. 2018 jyly jaqsy adamdy keziktirip, turmysqa shyqtym. Birden bala kóterip ketpegen soń mamandarǵa qaralyp, em-dom ala bastadym. Turmys qurǵannan 6 aı ótkennen keıin kúıeýim qaıtys boldy. Soǵan baılanysty emim aıaqsyz qaldy. Búginde kúıeýimniń qaıtqanyna 2 jyldan asty. Dárigerler bala kóterý múmkindigim áli de baryn aıtady. Bala asyrap alaıyn desem, onyń zańdy neke, baspana men turaqty jalaqynyń bolýy sekildi ózindik talaptary bar. Al men ókinishke qaraı ol talaptarǵa sáıkes kelmeımin. Sondyqtan EKO ádisine júginip kórsem deımin. Biraq ony jasatý úshin 1 mıllıon teńgege jýyq qarajat qajet eken. Qazir oǵan múmkindim joq. Karantın bolǵan soń jumys ta jóndi júrip jatqan joq. Bıyl "Ańsaǵan sábı" degen baǵdarlama iske qosylǵanyn estidim. Sol arqyly baǵymdy synap kórgim keledi, – deıdi ol.

Kezekti keıipker – Botagóz Jalǵasbekqyzy. 1985 jyly týǵan. 21 jasynda turmysqa shyqqan. Qazirgi ýaqytta 2 qyzdyń anasy. Úshinshisin kótere almaı júrgenine 10 jyldan astam ýaqyt ótken.

– 2007 jyly tuńǵysh qyzymdy dúnıege ákeldim. Al ekinshimdi 2009 jyly 7 aılyǵymda ıtten qorqyp shala bosandym. Sol ýaqytta dárigerler qyzymdy emdetý qajettigin aıtyp, jatyryma spıral salýǵa keńes bergen. Sodan qyzyma 2 aı tolǵanda spıral saldyryp, 3 jyldaı júrip qaldym. Onyń densaýlyqqa zııan ekenin kesh uqtym. Spıraldy aldyrǵannan keıin qajetti em-dom alyp júrdim. Biraq 10 jyldan beri sábı kótere almaı júrmin. Osydan 2 jyl buryn Shymkentegi EKO ortalyqqa Saltanat Baıqoshqarova keledi degen soń arnaıy barǵanmyn. Sonda ol kisi bala kóterý múmkindigim baryn aıtyp, dáriler jazyp berdi. Bárin qabyldadym, alaıda nátıje shyǵar emes. Qazir 36-dan astym. Jasym ótip bara jatqannan keıin múlde bala kótere almaı qalamyn ba dep qorqamyn. 40-qa jetpeı 1 ul týyp alǵym keledi. Tabıǵı jolmen bala kótere almasam, EKO-nyń kómegine nege júginbeske degen oı týyp júr sońǵy kezderi, – deıdi Botagóz Jalǵasbekqyzy.

Qyzylorda oblysynyń turǵyny Qarlyǵash Abdramanova kelini 1 jyldan astam ýaqyttan beri kótere almaı júrgenin aıtady.

– Ulym men kelinim 2020 jyly 22-naýryzda otaý qurdy. Ulym 1998, kelinim 2000 jylǵy. Bala kótere almaı júrgenine 1 jyldan asty. Dárigerler kelinimniń densaýlyǵy jaqsy, tek ulyma em qabyldaý kerektigin aıtty. Keıin ulym da emdeldi. Biraq qansha emdelse de sábı súıe almaı júr, – dedi Qarlyǵash Abdramanova. 

Dáriger-reprodýktolog Aıaýlym Berikbolqyzy úılengen juptar 6 aıdan 1 jylǵa deıin bala kótere almasa, birden mamanǵa qaralýy kerek deıdi. Mundaıǵa beı-jaı qaraýdyń saldary bedeýlikke soqtyrýy múmkin.

– Eger jańa úılengen januıada 6-12 aı boıy júktilik bolmasa, onda gınekologqa qaralǵan jón. Al eger birneshe jyl boıy júktilik bolmasa reprodýktolog dárigerine barý kerek. Keıde jastar emshi, baqsy-balgerden pana izdep, altyndaı ýaqytyn ketiredi. Júktilik bolmasa, qol qýsyryp otyrmaý kerek. Buıyrǵany bolar dep 10-20 jyl kútip otyratyndar da kezdesedi. Bul múldem durys emes. Sebebi 1 jyl boıy retti jynystyq qatynasta kontraseptıvtik is-shara qoldanbaǵan jaǵdaıda erli-zaıyptylarda júktiliktiń bolmaýy "bedeýlik" dep atalady. Bedeýliktiń ózi túrli satydan turady. Onyń birinshisi – múldem bala kótermegenderde kezdesetin bedeýlik. Al ekinshisi bir-eki baladan keıin bala kótere almaı júrgenderde kezdesedi. 1-2 baladan keıin nemese múldem kótere almasa gınekologqa emes, reprodýktologqa júgingeni jón.

Bedeýlik áıelder jáne erler bedeýligi bolyp ekige bólinedi. Qazirgi tańda bedeýlik áıeldermen qatar, er adamdarda da jıi kezdesedi. Tipti erler bedeýligi áıelderden asyp túspese, kem túspeıdi. Biraq bizdiń qoǵamda kópshiligi "bar problema áıelderde" dep ózderine shań jýytqysy kelmeıdi. Buǵan erli-zaıyptylardyń ortaq problemasy dep qaraý qajet, – deıdi dáriger. 

Reprodýktologtyń aıtýynsha, 2020 jyly 5500-ge jýyq kelinshekke EKO salynǵan. Sarapshy qandaı jaǵdaıda EKO-ny jasatýǵa bolmaıtynyn túsindirdi.

– Negizinen EKO-ny 18 ben 52 jasqa deıin jasaýǵa bolady. Dese de 40 jasqa deıin EKO-nyń kómegimen bala kóterý múmkindigi mol. Al tabıǵı jolmen júkti bolý múmkindigi 35 jasqa deıin joǵary bolyp keledi. О́ıtkeni 35 jastan keıin qyzdardyń analyq jasýshalary azaıyp, EKO-nyńda tıimdiligi tómendeı bastaıdy. 

Qaterli jáne qatersiz isikpen aýyratyndarǵa EKO jasatýǵa múldem bolmaıdy. 3 operasııa jasatqandarǵa jatyr qýysyna embrıondy qondyrmaımyz. Tek qana qursaq anany qoldanýǵa usynys aıtamyz. Sondaı-aq júktilik pen bosanýǵa qarsy kórsetimder bolyp tabylatyn somatıkalyq jáne psıhıkalyq aýrýlarǵa, shuǵyl emdeýdi qajet etetin jatyrdyń qatersiz icigi barlarǵa, kez kelgen aǵzanyń jedel qabyný aýrýlaryna EKO jasaýǵa bolmaıdy. Sondyqtan EKO jasar aldynda erli-zaıyptylardy tolyq tekserip, deni saý EKO-ǵa eshqandaı qarsy kórsetkishteri bolmaǵan jaǵdaıda jasaımyz. 

Búırek jetispeýshiligi men múgedektigi bar áıelderdiń deni saý balany dúnıege alyp kelý ekitalaı. О́ıtkeni júktilikti onyń densaýlyǵy kótermeıdi. Júregine birneshe ota jasatqandarǵa da júkti bolýǵa ruqsat etilmeıdi. Ondaı kezde terapevt, kordıologtar júktilikke ruqsat bermeıdi. Bıyl "Ańsaǵan sábı" atty baǵdarlama iske qosylyp, ol boıynsha 7 myń kvota berilip otyr. Qazir ár 6-shy otbasy sábı súıe almaǵandyqtan, bedeýliktiń aqyry ajyrasýǵa deıin soqtyryp jatyr.

Balasyz tolyqqandy otbasy bolý múmkin emes. Adamdar kezdesedi, ǵashyq bolady, úılenedi. Biraq urpaq qaldyrý ókinishke oraı bárinde bola bermeıdi. Jańa medısınalyq tehnologııalardyń arqasynda EKO kóptegen otbasylyq juptarǵa balaly bolýǵa úmit syılaıdy. Myńdaǵan otbasy osyndaı múmkindikti paıdalanyp, búgingi tańda ata-ana bolyp otyr. 25 jyl ishinde IRM klınıkasynyń mamandary áıel jáne erkek bedeýligin emdeýde joǵary nátıjelerge qol jetkizip keledi, – deıdi Aıaýlym Berikbolqyzy.

⠀"Ańsaǵan sábı" baǵdarlamasy arqyly 7000 kvotaǵa qalaı ilinemiz?

  1. Kvotaǵa kórsetkishter men qarsy kórsetimder bar-joǵyn anyqtaý úshin reprodýktolog-dárigerdiń nemese óz emhanańyzda gınekologtyń keńesi men tekserýinen ótý kerek;
  2. Kvota alýǵa kórsetkishter bolǵan jaǵdaıda VKK komıssııa hattamasy beriledi;
  3. VKK komıssııa hattamasyn jergilikti polıklınıkaǵa nemese áıelder keńesine baryp tapsyrý kerek;
  4. Polıklınıka / áıelder keńesi pasıentterdiń qujattaryn densaýlyq saqtaý basqarmasy janyndaǵy Komıssııaǵa ótkizedi;
  5. Densaýlyq saqtaý basqarmasy EKO emdelýshisiniń erkin tańdaý quqyǵyn eskere otyryp, bedeýligi bar juptardy EKO-ǵa jiberý týraly sheshim qabyldaıdy.

Kvota jylyna bir ret, 42 jasqa deıin Qazaqstan azamattaryna beriledi.

Nursulý Temirhanqyzy

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir