07 Qańtar, 2021 Áleýmet
Kórneki sýret
Rıeltorlar men jyljymaıtyn múlik agenttikterin «alaıaqqa» teńeıtinder, «qyzmet quny tym qymbat» deıtinder kóp. Al shyn máninde qalaı? Kórsetken qyzmeti úshin «atasynyń qunyn» suraıtyn rıeltorlar alaıaq pa? Álde jyljymaıtyn múlik agenttikteri rıeltorlardyń arqasynda aýadan aqsha jasap otyr ma? Aldanyp júrgen kim? Tómende osy suraqtarǵa naqty jaýap beremiz.
Qurylysy men kóshi-qony qarqyndy júrip jatqan Nur-Sultanda jyljymaıtyn múlik agenttikteri jeterlik. Olardyń negizgi jumys baǵyty ekeý: páterdi satý jáne jalǵa berý. Klıent taýyp, bireýdiń páterin jalǵa berýden qomaqty tabys túspeıdi. Mundaı qyzmeti úshin 15-50 myń shamasynda ǵana komıssııa alady. Sol sebepti kóptegen agenttikterge bul baǵyttaǵy jumys tıimsiz. Olardyń negizgi tabys kózi – páterdi satý-satyp alý kelisimsharttary.
Ár agenttiktiń páterdi satqan kezde alatyn komıssııasy ártúrli. Bireýi satýshy men satyp alýshydan 1 myń dollardan alady. Onyń 40 %-y rıeltordyń eńbegine tólenedi. Al ekinshi bir agenttikte naqty belgilengen baǵa bar. Jáne bul baǵa páter baǵasyna baılanysty ózgerip otyrady. Máselen, Nur-Sultandaǵy iri agenttiktiń biri 50 mıllıonǵa deıingi páter úshin satýshy men satyp alýshydan 300 myńnan alady. Iаǵnı, bir páterden 600 myń paıda kóredi. Bul 600 myńnyń 45%, ıaǵnı 270 myń teńgesin rıeltor alsa, qalǵan 330 myń teńge agenttiktiń shotyna túsedi.
Elıtalyq páterlerdiń mólsherlemesi basqa. Quny 50 mıllıonnan asatyn páterdiń satylǵan somasynan agenttik 1%-yn alady. Mysal úshin, HighVill turǵyn úı keshenindegi quny 140 mln bolatyn páterdi satsa, satýshy men satyp alýshynyń ár qaısynan 1 mln 400 myń teńgeden komıssııa ustaıdy. Sonda komıssııanyń jalpy quny 2,8 mln teńge. Mundaı elıtalyq páter satqan rıeltor tabystyń 50%-yn alady. Iаǵnı, 1,4 mln teńge rıeltorǵa tıesili. Sol sebepti de qatardaǵy qarapaıym páterlerden góri, aýqatty klıenttermen jumys istep, «maıbıdaı» páterlerdi satqan áldeqaıda tıimdi.
Bul komıssııalar qalaı belgilenedi? Agenttikterdiń qyzmetine osyndaı qomaqty qarajat suraýy qanshalyqty zańdy? Bul suraqqa zańger Abzal Quspan jaýap berdi:
– Damyǵan Eýropa elderiniń bárinde rıeltorlardyń qyzmetin retteıtin arnaıy zań bar. Bizde joq. Sondyqtan «kúmándi rıeltorlar» kóp. «Qara naryq» óte jaqsy damyp tur. Arnaıy zań bolmaǵan soń, olar zań buzǵan bolyp sanalmaıdy. 300 myń ba, 600 myń ba, qansha aqsha alsa da quqyly. Ol – ol ma, úıdiń naqty baǵasyn bir tarapqa basqasha aıtyp, ekinshi tarapqa basqasha aıtyp, eki ortadaǵy marjasyn ustap qalady. Sondaı jaǵdaıdyń ózinde olar qylmys ıa alaıaqtyq jasaǵan bolyp eseptelmeıdi. «О́z qyzmetim úshin alǵan marjam» deıdi. Oǵan túk te isteı almaısyz. Bul arada salyq organdary salyqtan qaǵylyp otyr. Arnaıy zań bolsa, salyq organdary bolsyn, ishki ister organdary bolsyn, sol zańnyń talaptaryn saqtaýdy talap eter edi. Munda úsh tarap bar: memleket, rıeltorlar jáne tutynýshylar. Zańnyń joqtyǵynan osy úsh tarap ta zardap shegedi: memleket eshqandaı shara qoldana almaıdy, tutynýshynyń qaltasy qaǵylady, rıeltorlardyń ózderine de tıimsiz. Sebebi salyq tólep, adal jumys istegisi keletin rıeltorlar, shynaıy básekelestik bolmaǵan soń «kúmándi rıeltorlardyń» qyzmetinen qıyndyqqa ushyraıdy. Ol rıeltorlardyń ózderi de klıentke úı taýyp berip, shapqylap júrgenimen jumys isteıtin agenttikterinen aqshasyn ala almaı qalsa oǵan da eshteńe isteı almaıdy. Resmı statıstıka boıynsha osy saladaǵy naryqtyń 80%-y zańsyz jumys isteıdi. Osynyń bárin retteıtin arnaıy zań qajet.
Rıeltor jumysy neden bastalady?
Rıeltorda belgilengen jumys kestesi joq. Kúndelikti jumys tańǵy toǵyzdan bastalady. Ár rıeltor keńsege kele salyp, OLH, krisha.kz sııaqty jarnama platformalaryna sholý jasap, «úı satamyn» dep jańadan jarnama bergen páter ıelerine qońyraý soǵyp, óz qyzmetin usynady. Mundaǵy maqsat – ótimdi páterlerdi basqa áriptesterinen buryn «ıemdenip alý». Sebebi baǵasy da, ornalasqan jeri de yńǵaıly, kúıi kelisti páterlerdi basqa rıeltorlar qaǵyp ketýi múmkin. Al qalanyń bir shetinde, ózi eń ústińgi qabatta ornalasqan páterlerdi satý qıyn. Ol ótpeıdi, ótpegen soń tabys ta joq.
Osylaısha ár rıeltor óz bazasyn jasaqtaıdy. Árqaısynyń bazasynda kemi 15 páter bolady. Páter ıesimen kelisken soń, arnaıy baryp, sýretke túsirip, qajetti aqparatty alyp qaıtady. Sodan keıin páterdi óziniń bazasyndaǵy klıentterine usynady, ınstagram, telegram, OLH, krisha.kz sııaqty alańdaryna jarnamalaýǵa kirisedi. Aqyly túrde, árıne. Jáne oǵan ketetin qarajat rıeltordyń óz qaltasynan shyǵady. Ár rıeltor aıyna kemi 20 myń teńgeni jarnamaǵa jumsaıdy. Neǵurlym kóbirek jarnamalasa saýdasy soǵurlym júrmek.
Jarnamany ornalastyrǵannan keıin úı izdeýshilerdiń qońyraýyna jaýap berý, olarǵa páterdi kórsetý jumystary bastalady. Iаǵnı, páter satylǵanǵa deıin basy-qasynda júredi. Satyp alýshy tabylsa, eki taraptyń qujattaryn túgendeıdi. Páterge muragerlik talas joq pa, qujattary zańdy ma, kommýnaldyq qaryzy qansha, osyndaı faktorlardyń bárin agenttiktegi arnaıy bazalar men notarıýs arqyly tekseredi. Úıdi nesıege alatyn satyp alýshylarǵa qajetti keńes berip, qarjylyq múmkindikterin esepteıdi. Klıent páterdi qolma-qol aqshaǵa alsa, bul prosess bir aıda aıaqtalady, al nesıege rásimdegen jaǵdaıda 2-3 aıǵa sozylady.
Sol sebepti de rıeltor bolǵysy keletin adamnyń qaltasynda alǵashqy eki aıdaǵy kúnkórisine jetetin qory bolýǵa tıis. Agenttik rıeltoryna kók tıyn bermeıdi, turaqty jalaqy joq. Jumysqa turǵan kúnnen bastap barlyq shyǵyndy rıeltor ózi kóteredi. Bir-eki páter satyp, tabys tabamyn degenshe birneshe aı ótip ketýi múmkin. Osyndaı qateri kóp, mazasyz jumys bolǵandyqtan mundaǵy jumysqa kóp adam da shydamaıdy. Rıeltorlardyń kelýinen ketýi jyldam. Al agenttikter eńbekqor, pysyq rıeltorlarǵa zárý. Jumysqa qazir barsańyz qazir alýǵa daıyn.
Eki jyldan beri rıeltor bolyp jumys istep júrgen Nazıra Qulmanova kásibi jaıly bylaı deıdi:
– Bizdiń jumysymyz – elge eń bir súıkimsiz jumys sııaqty kórinedi. Al bizdiń bireýdiń páterin satyp bergennen basqa, bireýge páter taýyp bergennen basqa jazyǵymyz joq. Adamdardyń bizdi nege «sumyraı» sanaıtyndaryna tańǵalamyn. Sebebi biz eshkimdi aldamaımyz. Áýel bastan qyzmetimizdiń qunyn ashyq aıtamyz, eshteńeni jasyrmaımyz. Klıentter ózderi soǵan kelisedi. Jumysymyz zańdy. Shyndyǵynda bári kerisinshe, bizdi áýre-sarsańǵa salyp, aramter qylatyndar kóp. Úzdiksiz qońyraýǵa jaýap berý, ár klıentke bar aqparatty jetkizý, olardyń qalaǵanyndaı páter tabý ońaı sharýa emes. Jumys kúni keshki altyda aıaqtalsa da, ózimiz úshin túngi on, on bir demeı klıentterge páter kórsetip júremiz. Sebebi kúndiz eldiń bári jumysta. Páterdi keshkisin nemese demalys kúnderi ǵana kórsete alasyń. Qala úlken. Kóbine taksımen júremiz. Úıdi kóretin klıentter «kelemin» dep alady da, ne kelmeı, ne telefonǵa jaýap bermeı qoıady. Áýre bolyp, shyǵyndalyp taǵy qaıtasyń. Kóp páter ıeleri páterlerin jalǵa berip qoıǵan. Ondaǵy jaldap turatyn adamdar da bara berseń jaqtyrmaıdy. Boqtyq sózder aıtyp, ıt terińdi basyńa qaptaıtyndary az emes. Sóıtip shapqylap júrseń keıbir páter ıeleri, saǵan aıtpaı, ózi klıent taýyp, páterin syrtyńnan satyp jiberedi. Mundaıda jigeriń qum bolyp, eńbegiń esh ketedi. Bizdiń qoǵamǵa jaýapkershilik, adaldyq, ýádede turý, kelisimdi buzbaý, aıtqan ýaqytta kelý, mádenıetti sóılesý degen qasıetter jetispeıdi. Munyń bári júıkeni jep qoıady. Biraq qansha sharshasań da, mol tabys tabýǵa múmkindik bar. Jumys istep júrgen eki jylda eń az alǵan aılyǵym 400 myń, eń kóbi 2,5 mln teńge boldy. Neǵurlym kóp páter satsań tabysyń da soǵurlym joǵary. Turaqty 100-200 myń aılyqqa qarap otyrmaısyń. Artyqshylyǵy sol».
Aqbota ÁBILTAI
Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.
Pikir qaldyrý
pikir