Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyń «Egemen Qazaqstan» gazetine jarııalanǵan «Táýelsizdik bárinen qymbat» atty maqalasymen tanysa otyryp, qazaq halqy táýelsizdik jolynda uzaq ta qıyn synaqtardy bastan keshirgenin, táýelsizdik taǵdyrdyń qandaıda bir syıy nemese jaǵdaıǵa baılanysty bolǵan oqıǵa degen sııaqty qate mıfologııalyq túsinikterge toıtarys berip, shyndyǵyn aıtý qajet ekenin, ásirese, jas urpaqqa tarıhty durys túsindirip, úıretý kerek ekenin zııaly qaýym retinde bizge júktelgen mindet ekenin sezinip otyrmyz.

Biz, Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń JOO-ǵa deıingi daıyndyq kafedrasynyń ujymy (tolyǵyraq www.kaznu.kz saıtynan tanysa alasyzdar) prezıdenttiń Alash muralaryn, qazaq dalasyndaǵy ashtyqty jan-jaqty jáne júıeli túrde odan ári zertteý qajet degen bastamasyn tolyq qoldaımyz. Qasiretti jyldar tarıhyn qujattyq derekterge súıene otyryp, obektıvti túrde jazý kerek ekenin moıyndaımyz. Mundaı kúrdeli máselelerdi, prezıdent aıtqandaı, ǵylymı túrde jaýapkershilikpen qaraý kerek.

Prezıdent eldegi ekologııalyq máselelerge de toqtalyp, adam faktorynyń rólin, ár azamattyń jaýapkershiligin atap ótti. Semeı ıadrolyq polıgonynyń otyz jyldyǵy týraly jeke aıqyndady. Semeı polıgonyn jabý týraly sheshimniń tek bizdiń el úshin ǵana emes, búkil adamzat tarıhyndaǵy jaǵymdy oqıǵa bolǵanyn kórsetetin arnaıy is-sharalar ótkizý kerektigin dáıektedi.

Maqalada Kaspıı konvensııasy týraly da aıtylǵan. Iаǵnı, biz Kaspıı teńiziniń Kaspıı jaǵalaýynda ornalasqan memleketter arasynda bólinýine qatysty uzaqqa sozylǵan daýly máseleni sheshtik. О́z múddemizdi qorǵaý turǵysynan alyp qaraǵanda bul bizdiń memleketimizdiń úlken jeńisi ekenin atap kórsetti.

Prezıdent jańa akademııalyq tarıhty jazýǵa shaqyrdy. Tarıhshylar bul iske shuǵyl kirisýi kerektigin aıtty, óıtkeni ol tarıhı sanany qalyptastyrýǵa yqpal etedi. Sonymen qatar, Prezıdent Qazaqstannyń qysqasha tarıhyn jazyp, ony álemdik tilderge aýdarý qajettigin aıtty. Shynynda da, qazaq halqynyń salt-sanasyn ǵana emes, álem onyń tarıhyn, memlekettiligin bilý qajet ekenin baıqadyq. Buryn qysqasha tarıh aǵylshyn tilinde shyqsa da, ony endi dogmalyq paıymdamalardan tys, talapqa saı jazatyn ýaqyt keldi.

Biz Prezıdenttiń ár halyq óziniń ulttyq múddesi turǵysynan óz tarıhyn ózi jazý kerek degen ustanymyn qoldaımyz. Árıne, ol ulttyq múddemen tomaǵa-tuıyq shektelip qalmaıtyny sózsiz, álemdik tájirıbeden úlgi alamyz, Qazaqstan tarıhyn dúnıe júzi ǵalymdary qalaı zerttep jatqanyn, zertteý ónimderin de paıdalanamyz. Prezıdent tarıhty saıasatkerler emes, tarıhshylar jazý kerektigin basa aıtty. Shynynda da, kásibı tarıhshylar tarıhty jazsa, biz túrli ańyz-ápsanalarǵa toıtarys jasaı alamyz. Osylaısha, Prezıdentimizdiń tarıhty jáne tarıhshylardyń mártebesin kótergenine biz qýanyp otyrmyz.

Qazaq halqynyń tarıhyndaǵy jońǵar shapqynshylyǵy, ashtyq, repressııa, ekinshi dúnıe júzilik soǵys sııaqty mańyzdy oqıǵalardy tarıhı turǵyda zertteý qajettigin prezıdet Q. Toqaev basa aıtqany da tarıhqa atústi qaramaıtynyn dáleldedi.

Sonymen qatar Prezıdent tarıhı jáne mádenı muralardy nasıhattaý boıynsha júrgizilgen jumystardy aıta kelip, «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasynyń, osyndaı eńbektiń  nátıjesin qarapaıym qazaqstandyqtar kórdi me degen zańdy suraq qoıdy. Zertteý jobalary ǵylymı ınstıtýttar men ortalyqtarda qalyp qoıatyny nemese esep berip úshin jasalyp jatatyn tustary kezdesip qalatyny belgili. «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasynyń da, «Halyq tarıh tolqynynda» degen baǵdarlamanyń da nátıjeleri keń jarııalanbaı, oqyrmandardyń qolyna áli kúnge deıin tımeı jatqany belgili.

«Qoǵam jáne qundylyq» bóliminde Prezıdent Q. Toqaev bylaı dep kórsetti: «Egemendigimizdiń máńgilik úshtaǵany – Altaıdan Atyraýǵa, Alataýdan Arqaǵa deıin keń kósilgen baıtaq jerimiz, ananyń aq sútimen boıymyzǵa daryǵan qasterli tilimiz jáne barlyq qıyndyqtardan halqymyzdy súrindirmeı alyp kele jatqan bereke-birligimiz. Biz osy úsh qundylyqty kózdiń qarashyǵyndaı saqtaımyz».

Biz jastarǵa bilim men patrıottyq tárbıe berýde osy máseleni basa kórsetip otyrýymyz qajet. Tarıhty emosııaǵa berilmeı, saıası mádenıetti saqtaı otyryp, tárbıe isinde qoldanýymyz qajet.

Qoryta aıtqanda, Prezıdentimizdiń bastamasy bıýrokrattyq sharalarda qalyp qoımaı, shynaıy júzege asady dep úmittenemiz. Prezıdent ıdeıasyn qoldaımyz, ony júzege asyrýǵa atsalysamyz.

A.K.Begalıeva

R.T.Naralıeva

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ

JOO-ǵa deıingi daıyndyq kafedrasynyń aǵa oqytýshylary

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir