Foto: Tabystaý sátinen

Almaty oblysynda taǵy da qonys toı toılandy. Turǵyndarǵa Táýelsizdik kúni qarsańynda 120 úıdiń kilti úlestirildi. Qarashanyń qýanyshymen bólisýge Oblys ákiminiń birinshi orynbasary Lıazzat Turlashev pen qala ákimi Ǵalymjan Ábdiraıymov arnaıy keldi.

Kottedj qalashyǵynyń bekitilgen egjeı-tegjeıli josparlaý jobasy boıynsha jalpy aýdany 56,6 myń sharshy metr, quny 8,5 mlrd.teńge bolatyn 620 jeke turǵyn úı qurylysy qarastyrylǵan.  Búginge deıin aýmaǵy 19,5 myń sharshy metrdi quraıtyn 228 kottedjge buqara turaqtandy. Munymen óńir halqyn baspanamen qamtý isi tolastap qalmady. Elimizdiń basty merekesine oraı, aýdany 12,3 myń sharshy metr bolatyn 120 úı qoldanysqa berildi. Atalǵan nysandy salýǵa 887,0 mln.teńge qarjy jumsalǵan.  El ıgiligine berilgen bul úıler 12 bólikke bólingen, ár bólimde 4 úı japsarlasa salynǵan.  Bul óńir basshylyǵynyń turǵyndarǵa degen qamqorlyǵy.

«Qurmetti Taldyqorǵandyqtar, qymbatty qonaqtar, uly merekemiz táýilsizdik meıramy qutty bolsyn. Elbasynyń bastamasymen, Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemelulynyń qoldaýymen iske asyrylǵan «Nurly jer» baǵdarlamasy arqyly halyq baspanaly bolyp jatyr. Bul sonyń nátıjesi. Eki jylda oblysta kóp ózgeris bolyp, turǵyn úılerdiń qurylysy qarqyndy júrip jatyr. Eki jyl aldy salynǵan úılerdiń aýdany 79 myń sharshy metr bolsa, bıyl ol kórsetkish 131 myńǵa jetip otyr. Keler jyly 211 myń sharshy metrden asady degen maqsatymyz bar. Úılerińiz janǵa tolsyn, qýanyshtaryńyz uzaǵynan bolsyn», ­­­­- dedi quttyqtaý sózinde Oblys ákiminiń birinshi orynbasary Lıazzat Turlashev.

Jańa qonysqa tabıǵı gaz kirgizilgen. Sondaı-aq, sý qubyry ornatylyp, káriz júıesi tartylǵan. Kópshilikke paıdalanýǵa berilgen baspananyń qurylysyn «Tehnosnab 2002» JShS júrgizgen. Dál osy kúni qutty shańyraǵyna qol jetkizgenderdiń qatarynda múmkindigi shekteýli jandar men olarǵa qaraýshy azamattar, medısına qyzmetkerleri, zeınetkerler men turǵyn úı qurlys jınaq bankniń salymshylary jáne tolyq emes otbasylar  da bar. Ulyq meıramnyń qarsańynda jańa úıge qonystanýshylardyń biri aq halatty abzal jan, Eldos Smaıylov.

«Men oblystyq onkologııalyq dıspanserinde qyzmet etemin. Mamandyǵym dáriger-hırýrg. Semeı qalasynan jumys babymen naýryz aılarynda aýysyp keldim. Búgin biz úshin óte erekshe kún. Táýelsizdik kúnine oraı úıli bolyp jatyrmyn. Pandemııa órship turǵan sátte kún-tún demeı jumys jasadyq. Sol kezdegi eńbek aqtaldy degen osy shyǵar. Osyndaı jaǵdaı jasap otyrǵan Elbasyna, Prezıdentimizge, Oblys basshysy Amandyq Ǵabbasulyna myń alǵys. Eńbegimizdi elep shańǵyraǵymyzdyń kiltin tabystap jatyr. О́zimniń 4 balam bar. Sony eskerip memleket tarapynan tegin úı berip otyr. Bizdiń ujymnan 5 adamǵa kottedj qalashyǵynda turý buıyrypty, solardyń biri ózim bolǵanyma qýanyshtymyn»,-deıdi dáriger-hırýrg Eldos Ershatuly.

Almaty oblysynda memlekettiń  arqasynda úıge qoly jetkender tek jan keshti mamandyq ıeleri ǵana emes, tolyq emes otbasynyń ókilderi de bar. О́ńir órkendesin  dese eldiń jaǵdaıy jaqsarýy tıis degen ustanymdy nazarǵa alǵan Jetisý jeriniń basshylyǵy mundaı azamatshalardy da óz qamqorlyqtaryna alyp keledi.

Bul qatardan qala turǵyny Sholpan Muhamedjanovany  da kórýge bolady. «Búgin aq túıeniń qarny jarylǵan kún. Kópten kútken kezegim keldi.  Jalǵyz basty anamyn. Kózimniń aǵy men qarasy bolǵan qyzymdy ózim jetkizdim. Qansha qıyndyq bolsa da jaqsylyqtan kúderimdi úzbedim. Búgin sol úmitim aqtaldy. Eliniń erteńi men jaı-kúıin oılaǵan memleketimizge rahmet», - dedi óz sózinde.

Aldaǵy ýaqytta da  jańa qonystyń kilti tabystalady. Máselen, aǵymdaǵy jyldyń 30 jeltoqsanyna jalpy aýdany 12,2 myń sharshy metr 133 úıdi paıdalanýǵa berý josparlanǵan.  Negizinde bıyl aýmaǵy 24,8 myń sharshy metr bolatyn 253 kottedjdiń qurylysy júrgizilýde. 2021 jyly kólemi 12,6 myń sharshy metr  139 kottedjdi paıdalanýǵa berý kózdelgen. Onyń ishinde bıýdjet qarajaty esebinen jalpy aýdany 9,0 myń sharshy metr 96 kottedj úı jeke ınvestısııalar esebinen 3,6 myń sharshy metr  43 kottedj óz ıesin tabady dep kútilýde.

"Qamshy" silteıdi
Ilmek sózder: almaty oblysy

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir