08 Jeltoqsan, 2020 Barlyq aımaqtar

Ekonomıkalyq daǵdarys kezinde kásipkerlerdiń jaǵdaıy ne bolmaq?

Koronavırýs pandemııasy saldarynan ekonomıka quldyrady. Shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileri zardap shekti. Tótenshe jaǵdaı rejıminen aman-esen shyqqan kásipter de bar. 

Foto: adindex.ru

Finreview.info-nyń málimetine sáıkes, kásiporyndardyń iskerlik belsendiligi sáýirdegi quldyraýdan keıin qaıta qalpyna keledi. Kiristiń ósýine qyzmettiń elektrondyq nysanyna kóshý men memleket tarapynan qoldaýdyń yntalandyrý sharalary da yqpal etedi, dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi.

Koronavırýs pandemııasy saldarynan ekonomıka quldyrady. Shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileri zardap shekti. Tótenshe jaǵdaı rejıminen aman-esen shyqqan kásipter de bar. 

Sáýir aıynda iskerlik belsendilik ındeksi – 37,2 pýnkt, al qazanda bul kórsetkish 48,8-ge deıin ósti.

Eldegi ekonomıkanyń jaı-kúıin jáne ónerkásip óndirisiniń, qurylys sektory men qyzmet kórsetý salasynyń damý perspektıvalaryn sıpattaıtyn iskerlik belsendilik ındeksi qazan aıynda 48,8 pýnktke deıin ósti. Bul 2017 jyldyń sáýirinen bastap ındekstiń alǵashqy quldyraýy.

Iskerlik belsendilik ındeksin Qazaqstan Ulttyq Banki ekonomıkanyń úsh sektory – ónerkásip, qurylys jáne qyzmet kórsetý salasynyń bıznes ókilderiniń saýalnamalary negizinde daıyndaıdy. Indeks 50-den joǵary bolsa eldegi kásipkerlik jaǵdaı jaqsarǵanynyń belgisi. Eger kórsetkish tómen bolsa, onda kásipkerlik sektor nasharlaıdy.

Iskerlik belsendilik ındeksiniń ósýi úshinshi aı qatarynan baıqalady, ıaǵnı shaǵyn jáne orta bıznes karantın sharalarynyń saldarynan kúrt quldyraýdan keıin qaıta qalpyna keledi. Qazanda ónerkásip sektory men qyzmet kórsetý salasynyń kásiporyndary oń dınamıkany kórsetti. 

Kásiporyn iskerlik belsendiliginiń jandanýy aıasynda bıznes-ahýaldyń ındeksi de qalpyna keltirilýde. Sáýirdegi jaǵdaıdan keıin -32,5 pýnktke deıin ındeks birtindep qalpyna kele bastady, qazan aıynyń sońynda 0 tarmaqqa jetti.

Bıznes-klımat ındeksin Qazaqstan Ulttyq Banki kásipkerlerge olardyń kompanııalarynyń qarjylyq jaǵdaıy jáne aldaǵy úsh aıda onyń qarjylyq jaǵdaıy qalaı ózgerýi múmkin ekeni týraly saýalnama júrgizý negizinde daıyndaıdy. 

Elektrondy kommersııanyń arqasynda bıznestiń kirisi artyp keledi

Pandemııa kezinde halyq onlaın saýdaǵa bet burdy. Sonyń nátıjesinde elektrondyq formattaǵy kásiporyndardyń kirisi orta eseppen 25%-ǵa ósti. 

2020 jyldyń qorytyndysy boıynsha elektrondyq kommersııa satý kóleminiń ósýi shamamen – 40%, ıaǵnı onlaın-saýda 1,4 mlrd AQSh dollarǵa jetýi múmkin. Byltyr kórsetkish 1 mlrd AQSh dollar.

Karantın sharalary elektrondyq kommersııaǵa oń áser etkenimen, 3,3 mln jumysshy nemese ekonomıkalyq belsendi halyqtyń 36%-y jumys isteıtin shaǵyn jáne orta bıznes quldyrady.

Osy jyly shaǵyn jáne orta bıznesti qutqarýda bankter mańyzdy ról atqardy. Birinshiden, qarjy uıymdary bıznes úshin qoldanystaǵy nesıeler boıynsha keıinge qaldyrýdy qamtamasyz ete aldy, ekinshiden, uıymdarǵa jańa jeńildetilgen nesıelermen qoldaý kórsete aldy.

Osy maqsatta memleket 800 mlrd teńge bóldi. Bir qaryz alýshy – ShOB sýbektisine 3 mlrd teńgeden aspaıtyn, al JK úshin 50 mln teńgeden aspaıtyn deńgeıde kredıt berý lımıti belgilengen.

Bul baǵdarlamany iske asyrýdy bank sektory aktıvteriniń sapasyn táýelsiz baǵalaýdan (AQR) ótken on eki qazaqstandyq bank júzege asyrady. Sońǵy derekter boıynsha, atap aıtqanda 2020 jylǵy 18 qarashada bankter 567,4 mlrd teńge somaǵa 2 311 ótinish qabyldady. 1 370 ShOB sýbektilerine 455,3 mlrd teńge somasynda qaryz berildi, onyń 101,6 mlrd teńgesi buryn berilgen qaryzdardy óteýden túsken aqsha esebinen berildi.

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir