Ortsaılaýkom QR Parlamenti Májilisi men máslıhattary depýtattarynyń saılaýynda baıqaýshy mártebesin túsindirdi
 
Daýys berýge arnalǵan úı-jaıda (úı-jaıdan tys) daýys berýdiń ótkizilýin, daýystardy sanaýdy, sondaı-aq ýchaskelik saılaý komıssııasynyń sheshimderi men is-áreketterin (áreketsizdigin) baıqaýdy júzege asyratyn QR azamaty baıqaýshy bolyp tabylady.
 
Baıqaýshy saılaýdy uıymdastyrýshy emes. Baıqaýshynyń negizgi fýnksııasy daýys berýge, saılaý ýchaskesinde daýys berý qorytyndylaryn belgileýge qoǵamdyq baıqaýdy qamtamasyz etý jáne azamattardyń saılaý quqyqtarynyń saqtalýyn qadaǵalaý bolyp tabylady.
 
«QR-daǵy saılaý týraly» KZ-nyń 20-babynyń 8-tarmaǵyna, 20-1-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes baıqaýshylar QR saıası partııalarynan, ózge de qoǵamdyq birlestikterinen, kommersııalyq emes uıymdarynan jiberiledi.
 
Daýys berý kúni tıisti saılaý okrýgindegi árbir saılaý ýchaskesinde bir mezgilde árbir saıası partııadan, ózge de qoǵamdyq birlestikten, QR Kommersııalyq emes uıymynan bir-bir baıqaýshydan qatysýǵa quqyly («QR saılaý týraly» KZ 20-babynyń 8-tarmaǵy).
Baıqaýshynyń mártebesi ol tıisti ÝSK-da tirkelgen sátten bastap, ol týraly derekterdi esepke alý jýrnalyna engizý arqyly týyndaıdy.
 
Ýchaskedegi daýystardy sanaý hattamasyn joǵary turǵan komıssııaǵa (aýdandyq, qalalyq) berý aıaqtalǵannan keıin, sondaı-aq QR zańnamasy buzylǵan jaǵdaıda baıqaýshy óz mártebesin joǵaltady.
 
Baıqaýshy óziniń mártebesine ıe bolady jáne barlyq talap etiletin qujattar usynylǵan jáne saılaý komıssııalary tarapynan barlyq rásimdik sheshimder qabyldanǵan kezde ǵana tıisti quqyqtar men mindetterge ıe bolady.
 
Ulttyq baıqaýshyǵa saılaý ýchaskesinde tirkelý úshin ne qajet
 
Saılaýdy baıqaý úshin jeke tulǵany jibergen zańdy tulǵanyń qujatyna ókilettigi uıymnyń quryltaı qujattarymen, uıym basshysynyń ókilettik berý týraly ókimdik qujattarymen nemese uıym atynan belgili bir is-áreketterdi oryndaýǵa senimhattarmen rastalatyn zańdy tulǵa qol qoıýǵa tıis. Bul qujat baıqaýshyny jibergen uıymnyń mórimen rastalady jáne baıqaýshynyń jeke basyn kýálandyratyn qujatty kórsetken kezde jaramdy bolady. Bul rette zańdy tulǵa beretin qujat jeke tulǵaǵa beriletin ókilettikterdiń shekaralaryn (qandaı saılaýdy baıqaý úshin ýákiletti tulǵa jiberiledi; saılaý ýchaskesin jáne ol jiberiletin saılaý komıssııasynyń ataýyn kórsetý), osy tulǵa týraly málimetterdi (tegi, aty jáne ákesiniń aty) naqty aıqyndaýǵa, sondaı-aq ókilettikterdi oryndaýǵa kedergi keltiretin shekteýlerdiń joqtyǵy týraly jazbany qamtýǵa tıis.
 
Zańdy tulǵanyń baıqaýshyny jiberý sýbektisi retinde quqyq qabilettiligi onyń tirkelý faktisin anyqtaý arqyly rastalýǵa tıis. Ádilet mınıstrligi belgilegen nysan boıynsha anyqtama zańdy tulǵanyń memlekettik tirkelýin (qaıta tirkelýin) rastaıtyn qujat bolyp tabylady. Zańdy tulǵanyń memlekettik tirkelýin rastaýmen qatar, onyń qoldanystaǵy mártebesi, ıaǵnı qyzmetin toqtata turýdyń bolmaýy, taratý rásimderiniń bastalýy faktilerin belgileý talap etiledi.
 
Saılaý prosesine qatysý, saılaý ýchaskelerinde baıqaý jáne tutastaı alǵanda azamattardyń saıası quqyqtaryn iske asyrý salasyndaǵy qyzmetti júzege asyrý jónindegi ókilettikter uıym jarǵysynyń kóshirmesimen rastalýǵa tıis.
"Qamshy" silteıdi
Ilmek sózder: saılaý

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir