Foto: kórneki sýret

Bir jyl buryn Gúlmıra kafede jigitpen tanysty. Jigit sypaıy, salmaqty kórindi. Ol jyly jymıyp Gúlmıranyń telefon nomerin surap aldy.

Gúlmıra ajyrasqan. Eki balasy bar. Uly ata-anasymen, qyzy ózimen birge jataqhanada turady. Gúlmıranyń aıtýynsha, kafede kezdestirgen jigit oǵan da, qyzyna da qamqor bolyp, Gúlmıra jumystan shyǵyp qalǵanda da qaraılasqan. Alaıda er adamnyń Gúlmıraǵa degen jaqsy qarym-qatynasy uzaqqa sozylmady.

Gúlmıra qurbysynyń týǵan kúnin toılaýǵa barǵanda, jigiti ony kafeniń syrtynda kútip turǵan. Gúlmıranyń aıtýynsha, ol mas bolǵan.

– Biz jataqhanaǵa keldik. Men kólikten shyǵa bergenimde ol meni ura bastady. Adamdar ony áreń toqtatty. Men sol kúni polısııa, jedel járdem shaqyryp, aryz jazdym. Ol kelesi kúni menen keshirim surady, biraq zorlyq 2020 jyldyń kóktemine deıin jalǵasty, – deıdi Gúlmıra.

Sarapshylar koronavırýs pandemııasy bastalǵanda álem boıynsha turmystyq zorlyq-zombylyq artqanyn aıtady. Pandemııa kezinde jábirlenýshilerge zorlyq kórsetken jubaılarynan qashyp qutylý qıynǵa soqqan.

Gúlmıranyń aryzy boıynsha naýryzda ótken sotta oǵan eki tańdaý berilgen. Jábir kórsetken adamdy 15 kúnge qamaý nemese 3 aı Gúlmıradan belgili bir qashyqtyqta alys júrý. Gúlmıra sońǵysyn tańdady. Degenmen ol úsh aı ótpeı Gúlmırany taýyp alǵan.

– Meken-jaıymdy, telefon nomerimdi aýystyrdym. Basqa jataqhanaǵa kóshkenmin. Ol meniń tipti qaı bólmede turatynyma deıin bilip alǵan. Ol bólmege kirýge tyrysty, biraq men ony ıterip jiberdim. Ol qatty ashýlanyp "О́ltiremin" dep qorqytty. Esikti syndyrdy. Jatqahanany basyna kóshirip aıqaılap eldiń mazasyn aldy. Syrtqa shyqqannan keıin terezege úlken tas laqtyryp, terezeni shaǵyp, qyzymdy jaraqattady, – deıdi Gúlmıra qorqynyshty kúndi eske alyp.

Osydan keıin Gúlmıra áleýmettik jeli arqyly kómek suraı bastady. Jeli qoldaýnshylary oǵan "Ne Molchı" qoryna habarlasýǵa keńes bergen. Qordyń negizin qalaýshy Dına Tańsári bala kezinde zorlyq kórip, eseıgende áıelderdiń quqyǵyn qorǵaımyn dep sheshken.

– Karantın kezinde bizge habarlasqan áıelderdiń sany kúrt artty. Buryn kúndelikti 10-15 áıel kómek surasa, qazir kúnine 25 áıel habarlasady. "Ne molchı" qoryna kóbine jynystyq zorlyq kórgender kómek suraıtyn. Qazir turmystyq zorlyq-zombylyq kórgen áıelder de kóp habarlasatyn boldy. Qazaqstanda áıel quqyǵy jaqsy qorǵalmaǵan. Biz Qazaqstan Respýblıkasy prezıdentine áıel quqyǵy jaqsyraq qorǵalýyn surap hat jazdyq, biraq nátıje bolmady, – deıdi Dına Tańsári.  

Karantın kezinde, tórt aıda uıymnyń jelisine 42 000 qońyraý túsken. Onyń 8000-y ǵana sotqa jetti, onyń tek 4000-y  jazalanǵan.  

Qazaqstanda áıel quqyǵy jaqsy qorǵalmaǵanymen qosa mentalıtetimiz de zorlyq-zombylyqtyń artýyna septigin tıgizip otyr.

– Áıelder kúıeýine shaǵymdanyp polısııaǵa aryz túsiredi. Kúıeýiniń týystary oǵan tynyshtyq bermeı, aryzyn qaıtaryp alýǵa, soqqyǵa jyqqan kúıeýimen bala úshin qaıta qosylýǵa úgitteıdi. Áıel kóp jaǵdaıda kúıeýiniń týystary tarapynan jasalǵan qysymdy kótere almaı aryzdy qaıtaryp, keshiredi. Ákesi anasyna kúsh kórsetip, soqqyǵa jyqqanyn kórip ósken balanyń psıhıkasyna zaqym keledi. Bala ondaı otbasynda baqytty bola almaıtyny da anyq, – deıdi Dına Tańsári.

Human Rights uıymy Qazaqstanda órship turǵan turmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy zań joq ekenin aıtyp dabyl qaǵýda.

Qazaqstanda 2009 jyldan bastap turmystyq zorlyqty boldyrmaý úshin jábirlenýshilerge ýaqytsha baspana, psıhologııalyq, medısınalyq kómek kórsetiledi jáne zańgerdiń kómegine júginýge bolady. Bul týraly Human Rights-tiń Ortalyq Azııadaǵy adam quqyǵynyń qorǵalýyn qadaǵalaıtyn kishi ǵylymı qyzmetker Vıktorııa Kım aıtty. QR zańyna sáıkes, jábirlenýshini qorǵaý maqsatynda sot qysqa merzimdi jaza túrin taǵaıyndaıdy. Máselen, zorlyq kórsetken adam jábirlenýshige 30 kún jaqyndaı almaıdy. Alaıda 2009 jyly qabyldanǵan zorlyq-zombylyq týraly zań turmystyq zorlyqty bólek qylmys retinde qarastyrmaıdy.

– Sot jáne quqyqqorǵaý organdary 2009 jyly qabyldanǵan zańnyń oryndalýyn qajetti deńgeıde talap etpeı, turmystyq zorlyq kórsetken adamnyń jazasyn berýde osaldyq tanytyp otyr. Zorlyq kórsetken adamǵa qatysty ákimshilik nemese qylmystyq is qozǵalady. Turmystyq zorlyq – qylmystyq iske jatpaıdy. Al ákimshilik kodeks álsiz. 2019 jyldyń jeltoqsanynda turmystyq zorlyq saldarynan jábirlenýshiniń denesine jaraqat tússe birinshi joly eskertý berilip, aıyppulmen shekteledi, – deıdi Vıktorııa Kım.

Naýryzda karantın engizilgende, memlekettik jáne memlekettik emes uıymdar elde turmystyq zorlyq artqanyn baıqaǵan. QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Aıda Balaeva karantın kezinde turmystyq zorlyq 20-20% óskenin aıtqan.

Turmystyq zorlyqtyń qurbany bolǵan Gúlmıra da áli kúnge deıin psıhologııalyq jáne emosıonaldy jaraqattan aıyǵa almaı júr.

– Meniń oıymsha eger zań áıeldiń quqyǵyn jaqsy qorǵaıtyn bolsa jáne zorlyq kórsetkender tıisti jazasyn alsa, myńdaǵan áıeldiń ómiri jaqsarýshy edi, – dep kúrsindi Gúlmıra.

Ásem Álmuhanbet

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir