Bıylǵy kibise jylynda koronavırýs pandemııasy kez-kelgen salaǵa óz zardabyn tıgizdi. Eldiń jalpy ishki ónimi 1,8 paıyzǵa azaıdy. Ásirese, kólik jáne qoıma salasynda (-14,6%) jáne kóterme-bólshek saýdada (-10,6%) quldyraý baıqalady. Deıturǵanmen, el ekonomıkasynyń biren-saran salasynda edáýir ósim baıqalady. Máselen, daǵdarys kezinde tasy órge domalaǵan salalardyń biri – aýyl sharýashylyǵy. Jalpy ishki ónim azaıǵan kezde aýyl sharýashylyǵy ónimin óndirý 2,4 trln. teńgeni qurady. Bul byltyrǵy jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 4,9 paıyzǵa kóp.

Munyń sebebin elimizde daǵdarysqa qarsy aýqymdy sharalarmen  baılanystyrýǵa bolady.  Ásirese, aýyl sharýashylyǵy salasyna basa mán berilip otyr. Eske sala keteıik, qazaqstandyqtardyń 41,2 paıyzy aýylda turady.

Olardy qoldaýǵa arnalǵan eń basty qural – jeńildikti nesıeler. Sonyń ishinde «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasy  otandyq taýar óndirýshilerdi qoldaýǵa arnalǵan. Bul baǵdarlama boıynsha qarjylandyrý 600 mlrd. teńgeden 1 trln. teńgege deıin ulǵaıtyldy. Sonyń ishinde 200 mlrd. teńgesi – agroónerkásip salasyndaǵy qaıta óńdeýge, 500 mlrd. teńgesi – agroónerásip salasyndaǵy óndiriske, 300 mlrd. teńgesi óńdeý ónerkásibine jáne qyzmet kórsetýge baǵyttaldy. Baǵdarlamanyń operatorlary – ekinshi deńgeıli bankter men «Agrarlyq nesıe korporasııasy» AQ. Ádilin aıtý kerek, agroónerkásip salasyn bankter tarapynan qarjylandyrý jaǵdaıy máz emes. Olardyń nesıelendirý deńgeıi tym tómen. О́ıtkeni bankterdiń kepildikke qoıylatyn múlikke talaptary qatań, qarjy kózderi jetkiliksiz, ári   paıyzdyq mólsherlemeleri joǵary. Máselen, bıylǵy jyldyń shilde aıynda ekinshi deńgeıli bankterdiń aýyl sharýashylyǵyna bergen nesıeleriniń ortasha mólsherlemesi 13,1 paıyzdy qurasa, «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasy boıynsha berilgen qaryzdardyń mólsherlemesi  – nebary 5 paıyz ǵana.

Júrigizilgen saýalnama nátıjesinde belgili bolǵanyndaı, respondentterdiń 48 paıyzy jeńildikti nesıeler eń tıimdi shara dep esepteıdi. Bul rette eldegi eń iri ınstıtýt Agrarlyq nesıe korporasııasy ekeni daýsyz. Birinshi jartyjyldyqtyń qorytyndysy boıynsha,  korporasııanyń agroónerkásip salasyn nesıeleýdegi úlesi 488,1 mlrd. teńgeni qurady. Bul bank salasynyń aýyl sharýashylyǵyna bólgen nesıelerinen 77,3 paıyzǵa artyq.

«Agrarlyq nesıe korporasııasy» aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshilerin segiz baǵdarlama boıynsha qarjylandyrady: kóktemgi egis jáne kúzgi oraqqa arnalǵan «Keń dala», etti mal sharýashylyǵyn damytýǵa baǵyttalǵan «Sybaǵa»,  sútti-taýarly fermalardy qoldaýǵa arnalǵan «Yrys»,  «AgroEksport», «AgroBıznes», «Agrotehnıka», «Isker» jáne «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamalary.

«Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasy qolǵa alynǵan byltyrǵy jyldyń qyrkúıeginen bastap  barlyǵy  1,4 myńǵa jýyq aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshilerine 67 mlrd. teńgeden astam nesıe berildi. Sonyń nátıjesinde  barlyǵy 1,7 myńǵa jýyq jańa jumys orny ashyldy. Bólingen qarjyǵa bıyl 47,6 myń bas iri qara mal, 73,4 myń qoı,  31,2 myń  jylqy, 100 shoshqa, 1821 túıe, 300 aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy men 944 qural-jabdyq satyp alyndy. Bıyl «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasyna agroónerkásip kesheni jáne azyq-túlik ónerkásibi salalarynyń ónimderi engizildi. Sonymen qatar nesıeleý merzimi 7 jyldan 10 jylǵa deıin uzartyldy.

Baǵdarlamanyń júzege asyrylý barysyn qadaǵalaý úshin «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasy negizinde jobalyq keńse qurylǵan. Keńse jumysynyń negizgi baǵyty – baǵdarlamany júzege asyrýǵa atsalysý, sondaı-aq qolaıly quqyqtyq, ekonomıkalyq jáne áleýmettik jaǵdaılar jasaý.

Buǵan qosa bıyl sáýir aıynda kóktemgi-dala jumystaryn júrgizýge qosymsha qarjy bólingen bolatyn. Sonyń arqasynda 341 aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshi 14,8 mlrd. teńge nesıege qol jetkizdi.  QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstriniń birinshi orynbasary Aıdarbek Saparovtyń aıtýynsha, bıyl kóktemgi egis jáne kúzgi oraq kezinde sharýalarǵa 70 mlrd. teńge bólindi.  Mundaı kómek jyl saıyn kórsetiledi, biraq bıyl onyń kólemi 10 mlrd. teńgege kóbeıtildi, al mólsherlemesi 5 paıyzǵa deıin tómendetildi.   

Sonymen qatar «Agrarlyq nesıe korporasııasy»  aýyldaǵy áleýmettik jaǵynan osal azamattardy «Isker» baǵdarlamasy arqyly qoldap, olarǵa bıyl 5 mlrd. teńgeden astam nesıe bóldi.

Jalpy alǵanda, koronavırýs pandemııasynyń keri áserine qaramastan, Agrarlyq nesıe korporasııasy aýyl sharýashylyǵy salasyn irkilissiz qarjylandyryp keledi. «Agrarlyq nesıe korporasııasy»  baǵdarlamalary agroónerkásip keshenin nesıelendirýdegi túrli túıtkilderdi sheshýge septigin tıgizbek. Tutastaı alǵanda, kóptegen baǵdarlamalardy tıimdi júzege asyrýdyń nátıjesinde agroónerkásiptik keshendi qarjylandyrý jaıy aıtarlyqtaı jaqsara tústi. Ol óz jemisin berip te keledi. ​

 

 

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir