Expert Public Space platformasynda onlaın rejımde "Nesıe amnıstııasy: bir rettik aksııa ma, álde áleýmettik qoldaý quraly ma" taqyrybynda talqy ótti. Taqyrypty tańdaýǵa kredıtter boıynsha tólemdi keıinge qaldyrý merziminiń aıaqtalýy men koronavırýsqa baılanysty jumyssyzdyq artyp, turǵyndar tabysynyń tómendeýi faktorlary túrtki bolǵan, dep jazady forbes.kz.
Dıskýssııa moderatory Rýstem Sabdanalıev 2019 jylǵy prezıdent saılaýynan keıin nesıe amnıstııasy jasalǵanyn eske salyp, alda kele jatqan parlament saılaýy qarsańynda "Amnıstıı 2.0" aksııasynyń jasalý yqtımaldyǵy týraly surady.
Bul suraqqa jaýap bergen ekonomıst Danııar Moldoqanov 2019 jylǵy II toqsanda merzimi ótken nesıe mólsheri barlyq kredıtterdiń 6,42 paıyzyn quraǵanyn, kredıtti keshirý aksııasynan keıin 5,5 paıyzǵa túskenin atap ótti.
– Bul 1 paıyzdan sál asatyn tómendetý qazaqstandyqtarǵa 120 mlrd teńgege tústi. 500 myń adam qamtyldy, – degen ol kredıt amnıstııasyn jasaýǵa negiz bar ekenin, biraq bankter qıyn jaǵdaıǵa tap bolmaıtyndaı, turǵyndardyń bereshek boıynsha júktemesin jeńildetetindeı jasaý kerektigin alǵa tartty.
Ekonomıst Aıdarhan Qusaınov kredıtti keshirý "zııany kóp áreket" ekenin aıtty.
– Men 2019 jylǵy amnıstııany qoldaǵanmyn. О́ıtkeni ol aksııanyń tazartqysh sıpaty bolǵan. Amnıstııadan keıin tabysy tómen turǵyndarǵa nesıe alýǵa tyıym salynyp, baza retteldi. Áleýmettik tólemder men zeınetaqy artyryldy. Bul bereshet batpaǵyna batqan adamdardy qutqarýǵa kómektesti. Al qazir amnıstııa jasaý tólegisi kelmeıtinder úshin jasalǵan syılyq bolar edi. Bul ıdeıa jeńip shyqsa, men renjigen bolar edim. Eger amnıstııa kólemine keler bolsaq, bul maqsatqa 100 mlrd teńge baǵyttasa jetedi. Biraq nátıjesinde bılik pen qoǵam qarym-qatynasy durys bolmaıdy, – dedi ekonomıst.
"Kıpr" analıtıkalyq tobynyń jetekshisi Erlan Smaılov makroekonomıkalyq máselelerge kóbirek mán berý kerektigin atap ótti.
– Turǵyndardyń tabysy az. Jyl saıyn kedeılenip, em-dom sharalary, jerleý rásimi, balalardy mektepke daıarlaý, sekildi oqys shyǵyndardy jabý úshin jappaı kredıt alýǵa májbúr. Sondyqtan múmkin bolǵan memlekettik standarttar arqyly azamattardyń tabysyn arttyrýdy kún tártibine shyǵarý kerek. Eń tómengi kúnkóris deńgeıi, tutynýshylyq sebet, eń tómengi jalaqy, kedeıshilik shegi sekildi kórsetkishterdi kem degende eseleý qajet. Osy rette baǵany baqylaı otyryp, atalǵan kórsetkishterdi arttyrsa, halyqtyń kredıtke júginýi qanshalyqty tómendeıtinin zerdeleý qajettigin usynamyn, – degen ol kredıtti keshirýdi bólek qaramaı, shaǵyn jáne orta bıznes pen sharýashylyqty saýyqtyrý baǵdarlamalaryn qarastyrý qajettigine nazar aýdardy.
Economist alańynyń negizin qalaýshy Qasymhan Qapparov áriptesterin qoldap, jappaı kredıtke júginý 2015 jyldan beri beleń alǵanyn, halyq tabysynyń jartysy azyq-túlikke jumsalatynyn, Qazaqstan qaıtadan 90 jyldardaǵy jaǵdaıǵa kele jatqanyn atap ótti.
Pikir qaldyrý
pikir