16 Qarasha, 2020 Barlyq aımaqtar

Skýz. Úskós. Úshkózmeıram (sońy)

Serikbaı Isataıuly Jarkeshovtyń aıaqtap jatqan «Kóne órkenıet tarıhynyń umytylǵan kilti» atty kitabynyń bir-eki taraýynan úzindi

Kenti baba mazary

Maqalanyń jalǵasy. Basy myna jerde.

1.11. Áláý-Meıram – Qazaq hany Qasymnyń atalyqtary.

Bul jerdegi taǵy bir qyzyqty jaǵdaı, Irannan Qasymhannyń  Baıram (Meıram) atty atalyǵy bolǵany, onyń 1513 jyly Qasymhannan áskerı kómek suraǵan О́zbek handyǵynyń Iran patshasy Ismaıl shahpen soǵysyna qazaq áskerin bastap baryp, ózbek Ýbaıdýlla hannyń kesirinen Qasymhannyń balasy Ábilqaıyr hanzadamen birge qorshaýǵa túsip qaza bolǵany týraly derekterdi  ıranshy Ǵalııa Qambarbekova taýyp ákelip birneshe ret ortalyq baspasóz betterinde jazdy. (Alash aınasy. О́rkenıet. 30 qarasha 2011, 13:34)

Bul derekter parsynyń patshasy Shah Ismaıl týraly kezinde jazylǵan «Tarıhı sefevıa», «Alam-ara-ı shah Ismaıl» sııaqty birneshe shyǵarmalardyń ishinen shyqty. Osy parsy derekterinde Qasymhan ordasynda Baıram (Meıram) atalyq esimi erekshe yqylaspen atalatynyn atap jazǵan. Iran ǵalymdary men túrkmen ǵalymdarynyń aýdarmalary boıynsha bul shyǵarmalardaǵy 1514 jylǵy Iran-О́zbek soǵysyna ózbek jaǵynda qatysqan Qasym hannyń uly Ábilqaıyr sultan jáne bastaǵan qazaqtardy qazaq áskeriniń eki qanatyn basqarǵan Baıram atalyq pen Alýb atalyqtardyń qaza bolǵany aıtylady. Bul eki atalyqtyń da esimderi rýlarynyń atymen atalǵany Irandyq ǵalymdar men ıranshy qazaqtandyq tarıhshylardyń derekterinen málim boldy.

Qazirgi tabylǵan túrkimen deregi boıynsha Alýb atalyqtyń aty Sary Ádil eken. Al, Baıram (Meıram) atalyqtyń tolyq aty áli tabylǵan joq, degenmen de derekterdiń bári osy Meıram atalyq Haqnazar hannyń atalyǵy Arystannyń ákesi Saıdaly bolýy múmkin degen jobaǵa meńzeıdi, óıtkeni ol Haqnazardyń ákesi Qasymhannyń atalyǵy, ári Meıram Altaı  atalyqtar áýletiniń (Saıdaly, Arystan, Barqy, Nııaz) basy edi. Al, qazaq handyǵyn qurǵan Jánibek pen Kereıdiń negizgi tiregi osy Arǵyn taıpasy, onyń ishinde Meıram sopy bóligi bolatyn. Buǵan mysal, Abylaı hannyń eki sóziniń birinde:

«Osy «Bes meıramnyń balasy» degen el – paıǵambar men shadııar týmady demeseńder, adamnyń bulbuly men dúldúli túgel týǵan el. Batyry kóp, jaýdan qoryqpaıdy, shetinen sheshen týady da, daýdan qoryqpaıdy. Á - deseń, má - dep edireıip turǵan Qýandyǵy bar, atasynan úzilmegen jýandyǵy bar. Jylym qurtsha jegenin bildirtpeı jutyp qoıatyn Súıindigi bar. Qara qurttaı qujynaǵan Qarakesegi taǵy bar» -- dep aıqanyn da Máshhúr Júsip áýlıe babamyz  jazyp ketipti. Sodan Arǵynnyń Besmeıramyn el «Abylaı aspas Sarybel» dep atap ketken eken.

Osy jóninde jáne Mańqystaýdaǵy Shetpe stansııasynan 7-8 shaqyrym jerdegi Aıraqty taýynyń etegindegi jonda jatqan Áláý-Meıram áýlıe dep atalatyn qorymda birge jerlengen bul eki áýlıe týraly, kezinde marqum S.Qondybaı «Arǵyqazaqtar mıfologııasy» shyǵarmasynda esenqazaqtardyń ishinde (bul da XV-XVI ǵasyrlar) bir eldiń basshysy Meıramhan degen bireý bar dep, onyń árkimmen soǵysqanyn jazyp edi. Ol kisi kezinde bul Meıram áýlıe qazaq eli úshin abyzdyq fýnksııa atqarǵan Arǵyn taıpasynyń ishinde  jetekshi rol atqaratyn Meıram sopy, al Áláý áýlıe Kishi júzdiń Álim atasy dep eseptedi, biraq eki rýdyń atalarynyń birge jatqanyna tańyrqap edi. Endi mynadaı parsy muraǵat derekterimen ol jobalardyń anyqtalýy aýyzsha tarıh pen jazba derekterdiń dál kelgendiginiń kýási boldy.   

Árıne, Meıram sopynyń myńdaǵan jyldar burynǵy óte kóne ataý ekenin bilemiz, óıtkeni Jıdelibaısynnan qazirgi Iаkýtııa jerine osydan 1500-2000 jyldar buryn ketken Saha (kádimgi áıgili Saqa) halqy Arǵynnyń Meıram sopysynan taraıtynyn men 2015 jyly «Alash aınasy» gazetinde jarııalaǵan edim. Al, bul Meıram atalyq osydan 506 jyl buryn qaıtys bolǵany belgili, sondyqtan ol qorymda jatqan Meıram sopy emes, osy  Meıramhan atalyq bolýy kerek, óıtkeni Áziret Sultanǵa deıin eldiń ardaqtylary jerlenetin panteony (áýlıeler mekeni) Mańǵystaý bolǵany belgili.

Al, Kishi Júz Álimniń de odan áldeqaıda erterektegi ataý ekeni anyq jáne Qasymhan ýaqytynda Noǵaı Ordasyna qaraǵan el edi, sondyqtan bul qorymdaǵy ekinshi qabyr sol Iran men ózbek soǵysynda Meıram atalyq áskerdiń oń qanatyn basqarsa, sol qanatty basqarǵan  jáne sol soǵysta  ólgen  Alýb atalyqtyki bolýy tıis. Al, ol Alshyn eliniń urany bolǵan Alaý batyrdyń urpaǵy bolýy ábden múmkin.  Bul endi árıne, bólek áńgime.           

Bul jerde, eki atalyqtyń bir qabyrde jerlenýi qazaq handyǵynyń birligin, arǵyn men alshyn taıpalarynyń bir maqsatqa jumylǵanyn, eki arystyń qazaq eli úshin birge ólgen dostyǵyn nasıhattaý úshin, ári Noǵaı Ordasyndaǵy alshyndardyń qalǵanynyń oılanýy úshin de jasalǵanyn kórsetip tur. Adaıdyń ataqty kúıshisi Esirdiń «Áláý-Meıram» atty kúıi de jáıdan jáı bulaı atalmaǵan shyǵar.

Qazaq handyǵyna Shyńǵyshan ımperııasynyń ártúrli Ordalarǵa tarap ketken rýlaryn tartý úshin Qasym han mońǵol ımperııasynyń emes, burynǵy Alash eliniń basqarý saıasatyn ustanatyn kórsetetin «Qasqa joldy» qabyldady, taqty muragerlikpen qaldyrýdan bas tartty, han saılaýdaǵy rý basylardyń quqyn kúsheıtti. Qasym han taqqa otyrǵan jyldarda olarǵa Adaı taıpasynyń bir bóligi Adlý oǵly Kelimberdi rýynyń qosylǵany tarıhta bar ekenin, onyń "Taýarıh-ı Gýzıda-ıı Nýsratname", "Sheıbanı-name" jazbalarynda anyq-qanyq hattalǵanyn", kórnekti jazýshy Á.Saraev aǵamyz jazǵan bolatyn. Sondyqtan, Qasym han handyq quramyna alshyn rýynyń kirgenin kórsetý úshin Sary Ádil batyrdy atalyq saılap, oǵan Alaý atalyq degen at berdi. Bul úlken saıasat edi.

Ol kezde Qazan, Astrahan handyqtaryn orys alsa da, Noǵaı ordasynyń áli 20-30 jyl ómir súrer ýaqyty bar edi. Sol sebepti, Sary Ádil batyr atalyq bolyp hannyń qasynda eleýli orynǵa ıe bolyp, ári búkil Noǵaılyǵa eliń munda dep alshyndardyń Alaý uranyn shaqyryp tursa, Noǵaılynyń quramyndaǵy Alshyn jurtynyń kóńiline qobaljý engizip, qulaqtaryn eleńdeteri sózsiz edi. Bul jaǵdaıdyń tarıhta solaı rol atqarǵany da ras, 1560 jyldarǵa qaraı, ár jaǵynan orys qysyp, ber jaǵynan qazaq yǵystyryp, noǵaıly elin Haqnazardyń birjola qosyp alǵanyna deıin de qanshama rýlar kelip, qazaq handyǵyna kirip jatty. Al, Meıram atalyqtyń aty da osylaı handyqtyń uıtqysy bolǵan búkil arǵynnyń basty rýynyń osynda ekenin kórsetip turý maqsatynda qoıyldy.

 Sol sııaqty, keıingi kezderde, ishterinde sol uly tulǵalar jatyr, nemese jatqan joq dep eldiń ártúrli sóz qylyp júrgenimen, Alasha han men Joshy han mazarlaryn salýlary da osy el basyn biriktirý saıasatymen jasaldy. Arheologtardyń qazba jumystaryn júrgizgende Alasha han mazarynda tabylǵan múrdeniń 12 jastardaǵy múgedek balanyki, al Joshy han mazarynan tabylǵan múrdeniń 72 jastardaǵy adamnyń súıegi eken dep te jazylyp júr. On eki jasar balanyń Alashty bılegen han emestigi anyq-ty, onyń ústine Alash atymen eldiń alǵash birigýi b.z.b. 4-6 myń jyldar buryńǵy eneolıt zamanynda boldy. Al Joshynyń qaıtys bolǵanda jasy 44--46-da ekeni de tarıhshylarǵa málim jaıt edi. Onyń ústine, Shyńǵys tuqymynan shyqqan uly handardy jasyryn jerlegenderi de belgili. Biraq, bul jóninde naqty pikir aıtý negizi maman ǵalymdar úlesi ekenin aıtýymyz qajet. Degenmen de, báribir osy mazarlardyń salynýynyń qazaq eli úshin úlken máni boldy. Onyń salynǵan kezi  Qazaq handyǵyn Qasym han bılegen tus edi.

Mundaǵy maqsat: Alasha han týyn kóterip, burynǵy Arǵý, keıingi ǵun  elin jınaý, Joshy han týyn kóterip, Shyńǵyshan ımperııasynda bolǵan mońǵol tektes rýlardy tartý, han saılanyp qoıylady dep, Shyńǵyshan tuqymdaryn taqtan úmitti qylyp ózine tartý, qarsy jaqqa jibermeý edi.

Ábilǵazy Bahadúrdiń jazǵanyndaı, Qasym hannyń taqqa otyrǵannan keıin bir jyldyń ishinde bir mıllıon adam jınap alyp, áskerin tórt júz myńǵa jetkizgeni de osyndaı tereń  saıasattan boldy.

S.Qondybaı Arǵyqazaq mıfologııasynda mańǵystaý jerindegi Orta Júzdik, ásirese arǵyndyq jer-sý attary men kóne mıf, ańyz, jyrlarǵa, onda kezdesetin tarıhı esimderge aıryqsha mán bere kelip, 13-14 ǵasyrlarda Aıraqty elinde arǵyndardyń jaılaǵanyn, solardan jáne olardyń ata-babalaryna qatysty derekter, kóne qorymdar qalǵanyn jazady. Altyn Orda zamanynda táýelsiz de erkin Esenqazaqtar jaılaǵan Álı eli bolǵanyn, onyń basshysy Ormambetuly Álı bı dep aıtatynyn, ol el Alash balalary atanǵanyn jáne arǵyndardyń 15-ǵasyrdyń ortasynda qurǵan Qazaq handyǵynyń bastaýy osynda ekenin osy derekterden kóremiz. Osy óńirde Álı men Meıram (Maıram) attary kóp kezdesedi. Áláý-Meıram, Baıram Alı bolyp qaıtalanady jáne bul kórshi, ári osy óńirde ertede jaılaǵan túrkimen elinde de kezdesedi.

S.Qondybaı: «Alı men Baıramnyń (Áli men Meıramnyń) eki jerde qatarlasa aıtylýy, bizdińshe, kezdeısoq emes. Osylar 14-ǵasyrdaǵy esen qazaqtyq Áli men Meıramhan esimine baılanysty bolǵan., ıaǵnı 14-ǵasyrdyń aıaǵyndaǵy Esenqazaq oıranynan keıin Túrikpenstanǵa, odan ońtústik Kavkazǵa ketken áli men meıramnyń tuqymdarynan qalǵan toponımder ataýy bolsa she? Aldyndaǵy áńgime topshylarǵa qaraǵanda bul da qııal emes, qısyndy tuspal sııaqty» - dep jazady.

Osynyń bári Arǵyndardyń 13-14 ǵasyrlarda Mańǵystaýda, ortalyǵy Aıraqty, jaılaǵanyn ǵana kórsetpeıdi, bul derekter sonaý Skýz zamanynda Qyrymǵa, odan ári Kavkazdy basyp, perǵaýyndar eline deıin shapqan zamandardan habar beredi, ári sol zamandardaǵy joryq joldaryn, jaılaǵan izderin kórsetedi.

Mańǵystaý ólkesi, ásirese Aıraqtyǵa taıaý mańdarda kezdesetin jer attarynyń Qaraǵandy oblysynda Besmeıram jaılaıtyn óńirlerde qaıtalap kezdesetini tańǵalarlyq. Mysaly, Sarysý, Aqtaý, Sarytaý, О́giztaý, Aqmaıa, Aqmustafa, qaraýyl, Aqtashy, boshan-Mashaı, Meıramhan, Aqsha, Aqshahan, Qarahan sııaqty jer attary Arqada da, Mańǵystaýdaǵy Arǵyndar jaılady deıtin Álı eli jerinde de kezdesedi. 

S.Qondybaıdyń Mańǵystaýdyń kóne ańyzdaryn Kavkazdaǵy alan elderi ańyzdarymen salystyra taldaýy keremet kóripkeldikti kórsetedi. Sonaý Skýzdar zamanynda Arqadan Mańǵystaý dalasy arqyly Qyrymǵa deıin jyl maýsymdaryna qaraı kóshe jaılap ómir súrgen Arǵynnyń Qutan (G1), Butan (G2) birge jaılap, odan soń bólinip Kavkazdyq qandas (G2) alandarǵa aparǵan ańyzdarynan derek shyǵyp tur. Máshhúr Júsip babamyz Arǵynnan Butan-Qutan. Butannan tuqym joq, qalǵan arǵyn Qutannan  taraıdy dep jazdy. Bul týraly basqa taraýda tolyq jazylǵan. Oǵan keıin kelemiz.

II. Antıkalyq derekter qupııalary.

2.1. Úshkóz (tańba). Skolot -- Úshqol (qalqandaǵy sýret, úsh tarmaq, trezýbes). Ishpakaı – Úsh baqaı. Skýz – Úskós – Úshkóz.

Osy uly ataý kóp ǵasyrlar boıy skıf dep oqylyp, jaqynda ǵana durys oqylýy dáleldendi. Onyń durys túri skuδa (assır. ašguzai, asguzai, vavıl. išguzai, strana Išguza, dr.-evr. Ašguz) bolatyn.

Bul jerde – ǵalym Z.Gasanovtyń [6] Evropa ǵalymdary kirgizgen Skıf ataýynyń Iran tilinde -- Ishkýz, Assırııasha – Ashkýza, kóne evreıde – Ashkýz bolǵanyn, al, durys aıtylýy jáne oqylýy – Skýz ekenin dáleldegen «Sarskıe skıfy» atty tamasha eńbeginiń ornyn erekshe atap ótýimiz qajet. Sonymen, osy zertteýlerdiń nátıjesi boıynsha, kóne grek tilindegi sózderdi qatelesip qazirgi erejelermen oqyǵandarynan shyqqan Skıf atynyń durysy Skýz boldy. Qanshama ǵasyrlar boıy basqa atalyp kelgen uly halyqtyń shyn esimine sonshama jaqyn aty tabyldy. Bul jańalyq osy attyń maǵynasyn ashýdy múldem ońaılatty.

Sonymen qatar, Mańǵystaýdaǵy Kenti baba mazaryndyń ishindegi qulpy tastarda Úshkóz tańbalar bar. Olardyń ústińgi dóńgelekteriniń ishinde krest beınelengen. Bul, árıne, Kún jáne Máńgilik belgisi, Táńirlik tańba. Osy Kenti atyn keı ǵalymdar Kentti dep te sanaıdy. Biraq, ol mańda eshqandaı qala, kentterdiń izi joq. Sondyqtan jáne Úshkóz tańbalarǵa qarap, negizi, Úshkózderdiń belgili  kósemi -- Kendi baba dep oılaýǵa bolady. О́ıtkeni, Úshkóz (Skýz, Skıf) taıpasynyń jer dúnıeni shapqandaǵy basty artyqshylyǵy jylqynyń ıesi jáne metall kenderin ıgergen óneri bolatyn.

Bul jerde, biz, eń maǵynalysy jáne eń durysy – Úskós, ıaǵnı Úshkóz ekenin aıta ketýimiz kerek. Mysaly, Mervtegi Arǵyn hannyń tańbasy -- Úshkóz, sol sııaqty, Samarqand qalasynyń patsha zamanyndaǵy gerbi de -- úsh kóz ekeni belgili. О́ıtkeni, bul – saq patshasy Afrasıabtyń tańbasy edi, óıtkeni, Úshkózderdiń astanasy bolǵan Samarqandtyń aty -- Afrasıab bolatyn

Negizi, skıf degen ataýdaǵy jalǵyz «f»-nyń óziniń túrik halyqtarynda joq dybys ekendigi onyń orynsyz «jabysyp» turǵanyn bildiredi. Mysaly, bul jerde osy kitapqa qatysty eń mańyzdy at «Saqanyń» «sak» (kópshe túrde sakı), al, parsynyń «Ishkýz» degenin grekter Skýz dep, odan onyń oryssha skıf bolyp qabyldanyp ketkeni keremet qatelik ekenin eske túsirýimizge týra keledi.

Al, osyndaǵy eptep jobaǵa keletin Ishkýz aty Úshkóz, Úsh gýz, Ish gýz  deýge de kelip, bizdiń tabıǵatymyzǵa jat emes uǵym beredi. Tek, nege onda grekter «sh» dybysynyń ornyna «s» dybysyn qoldanyp tur degen turǵydan qarasaq, onda da esh qatelik joq ekenin kóremiz. «Ús» te, «úsh» te, «ich», «úch» bolsyn, túrik elderinde bári birdeı úsh sanyn bildiredi.

Kenti baba mazary

Kenti baba mazary. Restavrasııadan soń. Sýret Kazakh TV telekanalynyń «Otkryvaıa Qazaqstan» atty teleprogrammasynan alyndy. №11 (29.07.2017)

Bul «úsh» jáne «kóz» sózderin  E.Pekarskııdiń saqa tili sózdiginen izdeımiz:

Ús (sr. tıýrk. úch, úsh, ús, óch, ús, ich, is trı) [3, str.3184] – trı. Úster—troe (= úsúó); úse emý (eı)—trı goda mınýlo otrodý; ýon úsúger tijan – baran, dostıgshı trınadsatı let;  Sylgy úse – kalym v razmere 3 loshadeı, 3 bykov ı treh korov; ús saha tyla onnýk, ús doıdý baryta biler – vse znaıýt, vse tak dýmaıýt; (býkv.: slova treh ıakýtov takovy, vse trı strany znaıýt). Bul – «úsh kisi bilgen sózdi úsh el biler» degen sóz. Qazaq: «Otyz tisten shyqqan sóz otyz rýly elge taraıdy» - deıdi. Ús kúóle – nazvanie ozera ı ýrochısha prı nem. Kós dep saqalar kóshti de aıtady. Sonymen birge, kózdi qaraq deıtin saqalar, kós dep te aıtady eken.

Kós (sr. tıýrk. kós, kóz  glaz, vzlıad) [1, s. 1169] – kóz ekenin aıta kelip, qazaqta jıi kezdesetin sóz tirkesterin keltiredi: harah-kós gyn – obrashat vnımanie, brosat mımohodom vzglıad; bul qazaqta kóz qıyǵyn sal degen sóz; bas-kós – glava; bul bas-kóz bol dep tapsyryp, osylarǵa ıe bol, basqar, qamqorlyǵyńa al degen sóz. Basa-kósó sýoh býol -- bezporıadochno postýpat, bezporıadkı tvorıt; Qazaq beıbereket is jasaǵandardy bas-kóz bolatyn eshkim bolmaǵan ǵoı deıtin. Basa-kósó bar – bas-kóz (bolatyn kisi) bar. Osylardan, «kós»  sóziniń aldyna ylǵı sóz tirkestirip qoldaný ádisi bar ekenin kóremiz. Mysaly:  Bas-kóz, saqada - bas-kós, til-kóz, jalǵyzkóz (jalǵyzkózdi dáý), kózbe-kóz, syrt kóz, aqkóz, kókkóz, qarakóz, aırankóz, ala kóz, eldiń aty - ekikóz (ekvıýs), tórtkóz, saqada - týórt-kós, tórt kózi túgel, tórtkóz tóbet. Al, aldyna ústi qossa, Úskós (úshkóz) bolyp shyǵady. Budan shyǵatyn qorytyndy: skuδa, Skýz (Ishkýz, Ashkýza) – Úshkóz (Ús+kós).

 Argostyń sońǵy patshasynyń aty Trıop. Onyń saılanýy da qyzyq. Kimdi patsha qylyp saılaýdy bilmeı turǵanda, bireý úshkózdi adam saılaımyz depti. Sol kezde bir atty skıf dal bolyp turǵan ústerine kelipti. El qarap tursa, onyń atynyń bir kózine sadaq oǵy tıgennen soqyr eken. Sodan ózinde ekeý, atynda bireý, úshkóz osy dep ony patsha saılapty. Onyń ózi de kóne argııandardyń patshalarynyń tuqymynan eken. Bul derek Argııandardyń ishinde Úshkózderdiń patsha áýleti ekenin kórsetedi. Grek oıshyldarynyń joǵarydaǵydaı jazǵandarynan osyndaı tujyrym jasaýǵa bolatyn sııaqty.

Τρίoπίoν, τo, [4, s.1256] – mys v Kariı (v maloı Aziı), s hramom Apollona, nyne Krio.  Τρίoπίoς--  3. Triopiıskiı, prozvıshe Apollona.

Τρίoπίhoν ίερoν [4, s.1256] -- hram Apollona Triopiıskago. Bul jerdegi keremet – Apollondy Úshkózdik dep ataýy. Bul Úshkóz múıisinde Apollonǵa qoıylǵan eskertkish. Kún qudaıy Apollonnyń skıf qudaıy Goıtosır ekenin ǵalym Z. Gasanov [6, str. 319] tamasha dáleldeıdi. Grekter Apollon Skıfııanyń qıyr soltústigindegi qııal-ǵajaıyp Gıperboreı elinen shyqty dep esepteıdi. Aqyry, Apollonnyń Úshkózdik (Trıoptyq) ekenin, ıaǵnı skıftik ekenin, sonymen qatar, úshkózdiń de skıfpen bir sóz ekendigin kóremiz. Endi grekterdiń Apollonǵa sıynǵanda ony daýystap qalaı  ataıtynyn, ıaǵnı Apollonnyń epıtetin kóreıik [4, s.624]:

η, η-- ion. vm. iα. Ion dep oqylyp tur. Biraq, «n» dybysy joq.

 η, -- vosklısanie, s kotorym obrashalıs k Apolloný. Ion. Ie.

ηoς 2. (η) – ı; epıtet Apollona, k kotoromý  obrashalıs s vosklısaniem: mılostıvyı, zashıtnık, spasıtel; 2) pechalnyı, gorestnyı, mýchıtelnyı.  Apollonǵa «Iem» - dep aıtyp tur.

Grek ańyzdaryndaǵy Argos týraly derekterdi alsaq, onyń bári kózge (kózderge) baılanysty bolyp keledi. Mysaly, Argos júz kózdi, keı derekterde Argos – tórtkózdi. Bar kózi uıyqtaǵanda, onyń eki kózi  uıyqtamaıdy.

Endi, antıka avtorlary jazyp qaldyrǵan ańyzdardaǵy jalǵyz kózdi úsh sıklopty eske túsireıik. Olar Argolıda elindegi úsh qalany – Argos, Mıken, Tırınfti salǵan. Mańdaılarynda úlken jalǵyz kózderi bar. Bul jalǵyz kózder olardyń árqaısysynyń jalǵyz dóńgelek tańbasy baryn kórsetedi. Úsheýi birge – úsh kóz. Argostyń bir patshasy Trıop – úshkóz (trehglazyı). Mańǵystaýda Úshkózmeıram áýlıe qorymy bar. Negizi, Úshkózmeıram, Shilgózmeıram degen eki qorym. Arǵynnyń Meıramnyń úsh rýy. Osy Shilgózmeıram Bekenderdiń (Begendik) qorymy bolýy ǵajap emes. Shildiń kózi – dóńgelek, ortasynda qarashyǵy, ıaǵnı dóńgelektiń ortasynda núkte. Bul arǵyndardyń ishindegi patsha rýy. Tárizi, Bekender bólingen soń Arǵynda eki kóz qalǵan.

Veısmannyń grek sózdiginde Geraklǵa qatysty qyzyq derek bar:
Ἡρακλεής, sokr. -κλῆς [4, s. 591]-- ... 12) prıvedenie ız Ada trehglavogo psa Serbera.? Úsh basty, Úsh kóz, Úsh baqaı (Ishpakaı), Úshqol (Skolot) – bári úsh tarmaqty, úsh salany, ıaǵnı eldiń úsh bólikten turǵanyn kórsetedi.

 

                                       ***

(Jalǵasy bar. Bul – kitaptyń taraýlary. Maqalanyń da, kitaptyń da 01.01.2015 jyly shyǵarylǵany ǵylymı shyǵarmanyń «Avtorlyq quqyqpen qorǵalatyn obektilerge quqyqtardyń memlekettik tizilimge málimetterdi engizý týraly» №12377 avtorlyq kýáligimen qorǵalǵan. Avtordyń ruqsatynsyz kóshirip basýǵa, paıdalanýǵa bolmaıdy). 

Qoldanylǵan derek kózderi:

  1. Pekarskıı E.K. Slovar ıakýtskogo ıazyka. AN SSSR. 1958 g. t.1. 1 – 1279 str.
  2. Pekarskıı E.K. Slovar ıakýtskogo ıazyka. AN SSSR. 1958 g. t.2. 1280 – 2508.
  3. Pekarskıı E.K. Slovar ıakýtskogo ıazyka. AN SSSR. 1958 g. t.3. 2509 – 3858+str. I – VIII.
  4. Grechesko-rýsskıı slovar, sostavlennyı A.D.Veısmanom, byvshım ordınarnym professorom ımperatorskago S.-Peterbýrgskago ıstorıko-fılologıcheskago ınstıtýta. Izd. 5-e. Slovar, ýdostoen bolshoı Petrovskoı premiı. S.-Peterbýrg. Izdanie avtora. 1899.

5. Qashqarı M. Túrik tili sózdigi. (Dıýanı luǵat at-túrik). Almaty. «Hant» baspasy. 1977. 1, 2, 3 tomdar.

6. Gasanov Z. Sarskıe skıfy. Etnoıazykovaıa ıdentıfıkasııa «sarskıh skıfov» ı drevnıh ogýzov. Liberty  Publishing  House. New York. 2002.

  1. Omarı Jambyl. Atalyqtar áýleti: Arystan, Barqy, Nııaz. Astana: «Altyn kitap». 2011.

  2. Mısrbekova M. M. Tamga Amıra Temýra // Molodoı ýchenyı. — 2016. — №6. — S. 645-647.

  3. Máshhúr-Júsip Kópeıuly. Shyǵarmalary. 1-13 tom. Pavlodar, «EKO» ǴО́F, 2005.

  4. S.Qondybaı. IV tom. Arǵyqazaq mıfologııasy. Almaty. «Daık-Press», 2004.

  5. Máshhúr-Júsip Kópeıuly. Shyǵarmalary. 5 tom. Pavlodar, «EKO» ǴО́F, 2005.

  6. Insebaev T.A., Qajıbekov E.Z. Tıýrkskaıa onomastıka. Izd. «Naýka» Kazahskoı SSR. Alma-Ata. 1984 g.

  7. S.Qondybaı. IV tom. Arǵyqazaq mıfologııasy. Almaty. «Daık-Press», 2004.

  8. Jarkeshov S. I. Altyn saqa. //Alash aınasy. 19.05.2014.

  9. Qazaq handyǵynyń memleket basqarý ınstıtýttary. Ǵylymı maqalalar jınaǵy. Artyqbaev J.O., Jarkeshov E.S. redaktorlyq etýimen. Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasy. Astana. «Sentr Elıt». 2015.

  10. Artyqbaev J.O., Jarkeshov E.S. Qazaq memlekettiligi: tarıhy, saıası jáne ákimshilik qurylymy, basqarý ınstıtýttary. Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasy. Astana: «Sentr Elıt».

  11. Jarkeshov S.I. Saryarqa -- neolıt tóńkerisiniń otany. QR Ulttyq mýzeıi. Mádenı mura//Kýltýrnoe nasledıe jýrnaly. №4(55). 07-08. 2015.

  12. Jarkeshov S.I. E. Pekarskııdiń «Iаkýt tili sózdigi – qazaq tarıhy men etnografııasynyń kóne qoımasy». Alash aınasy. 15.06.2015., 17.06.2015.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir