16 Qarasha, 2020 Tarıh

Skýz. Úskós. Úshkózmeıram (basy)

Serikbaı Isataıuly Jarkeshovtyń aıaqtap jatqan «Kóne órkenıet tarıhynyń umytylǵan kilti» atty kitabynyń bir-eki taraýynan úzindi

Kenti baba mazary

1.10. Mańǵystaýdaǵy Meıramdar: Aqsha han, Áláý-Meıram, Úshkózmeıram, Shilkózmeıram, Meıramhan, Boshan-Mashaı.  Kıeli Aıraqty -- ataqty Úshkózdiń (Skýz), osy Úsh Meıramnyń Er babalary jerlengen qasıetti panteony.

Úshkóz Meıram – kóz tańbaly úsh Meıram: Qýandyq, Súıindik jáne Qarakesek -- Kımmerler. Kımmerler bolatyn.

Asqan ǵulama marqum S.Qondybaı arǵyndardyń Meıramyna qatysty dep jazatyn Shetpedegi Úshkózmeıram áýlıe, Shilkózmeıram áýlıe, onyń janyndaǵy Aıraqta taýynda jatqan Áláý-Meıram qorymdarynyń atyndaǵy Meıram sózi anyq Arǵynnyń Meıram atasynyń aty desek, osyndaǵy Úshkóz, Shilkóz jáne Áláý attary neni bildiredi, kimniń aty degen suraqtarǵa toqtalǵandy jón kórdik. Olarsyz, Serikbol ǵulama jazǵandaı, sol jerden Qozybasy, Shý boıyna ketip handyq quratyn eldiń uıtqysy Arǵyndardyń Meıram taıpasynyń qupııasy, olardyń arǵy tarıhpen qatysy ashylmaq emes. Onyń, árıne, qazaq handyǵyn qurǵan, nemese, odan arǵy Alash balalary zamanynan álde qaıda árige, budan birneshe myń jyldar burynǵy dáýirlerge aparary sózsiz. Sondyqtan, áńgimeni áýeli О́zbek han zamanynan bastap, ári qaraı qýalaı órbitip kórgen jón demekpiz.

... Sonaý qıly zamandarda Altyn Orda taǵyna О́zbek han kelip, musylmandyqty memlekettik din retinde qabyldaǵanda ony qoldaýǵa, ári saıası bılik tartysyna qatysýǵa astanaǵa jaqyn Edil-Jaıyq mańyna jınalǵan eldiń ishinde Arǵyn taıpasy da bar edi. Sonaý Máskeý túbindegi Qasym patshalyǵy men Qyrymnan bastap, Altyn Orda jaılaǵan jerlerde qalǵan toponımder men tastardaǵy tańbalarda arǵyn rýlarynyń attary men kóz tańbanyń kóptep kezdesýi osyny kórsetedi. Qadyrǵalı Jalaıyrıdyń Qasym patshasy Orazmuhammedtiń Maımenesi, ıaǵnı sol qoly bolyp Arǵyn Shash bek otyrdy dep jazyp ketkeni osyǵan dálel.

Olar  Qyrymnyń bıleýshi Arǵyn, Qypshaq, Baryn, Shyryn atty tórt taıpasynyń biri retinde Qyrym handyǵynyń da uıtqysy boldy, qanshamasy XVIII ǵasyrdyń sońynda Rossııa áskeri Qyrym túbegin Túrikterden tartyp alǵanǵa sheıin ómir súrdi. Keıin olardyń negizgi bóligi jeńilgen túriktermen birge kóship ketip, Túrkııanyń «qyrymly» atty etnosyn qurdy. Qyrymda arǵyn taıpasynyń bolǵanyn tatar ǵalymdarynyń sol kóne zamandardaǵy qorymdardaǵy rý tańbalaryn zerttegen eńbekterinde anyq kórinedi. Eń qyzyǵy jáne qatty oılandyrary da Qyrymdaǵy tastarǵa oıylyp basylǵan rý tańbalaryń ishinde arǵyndykindeı eki kóz tańba ǵana emes, úsh kóz tańbanyń kóp kezdesýi bolyp tabylady. (sýret: úshburysh túrinde ornalastyrylǵan úsh dóńgelek tańba – úshkóz tańba)

Bul ol tańbalardyń Shyńǵyshan ımperııasynan kóp buryn  salynǵanyn kórsetip, antıkalyq dáýirden habar beredi. Osy eki kózdiń ústine úshinshi kózdi ornalastyrǵan «úshkóz» tańba Aqsaq Temir ımperııasynyń da tańbasy bolǵany da qyzyq [8]. Bul, Shyńǵys tuqymyna minez kórsetken («vyzov jasaǵan») áıgili Jıhangerdiń olarǵa túrki halqynyń senderden de buryn alyp ımperııasy bolǵan, men solardyń uly patshasy Alyp Er Tońǵanyń, ıaǵnı Afrasıabtyń taǵynda otyrmyn dep qyr kórsetkeni me dep oılaımyn. Áz Táýkeniń de Tashkentti alǵannan soń, Iran patshasyna «men  Afrasıabtyń taǵynda otyrmyn» dep hat jazýy da osydan bolýy anyq.

Al, osy Arǵyndardyń, negizinen Meıram tobynyń, keıin Mańǵystaý jerine barýyna kelsek, ol da jaıdan jaı emes-ti. Mańǵystaý túbegi de, keıin Rossııa patshalyǵy kezinde jer aýdarylǵandar da, qashqan-pysqandar da jınalǵan Sibirdiń ný ormandary sııaqty Altyn Orda hanynyń bıligine narazy, saıası yqpaldan yǵystyrylǵanyna kóńilderi tolmaǵan rýlar men sultandardyń mekendeıtin jeri edi, ári jeruıyq izdegen, jeke el bolýdy armandaǵan alǵashqy protoqazaqtar qalyptasa bastaǵan qaýym bolatyn. Tipti, qazaqtar handyq quryp Shý boıyna ketip qalǵannan keıin, ómiri shapqynshylyqqa aınalyp qınalǵan Muhammed Sheıbanı da bir jyl shaǵyn áskerimen osy Mańǵystaý óńirin panalaǵan-dy.

Jalpy bul kıeli óńir Betpaq dala sııaqty, atam zamannan beri talaı kóne tarıhı oqıǵalarǵa kýá, tylsym qupııasy men erge berer qýaty mol jer bolatyn, ony tek erkindikti ańsaǵan elder mekendeıtin jer edi. Oǵan kim kóringenniń qoly da jete almaıtyn. О́ıtkeni, bul ólkeniń nıeti bótenniń qolyn jetkizdirmeıtin eli bar edi, ár taýy men tóbesi, jony men saıy qaranıettiniń jolyn boldyrmaıtyn tylsym kúshke ıe, erekshe qasıet daryǵan jeri bar edi.  Bul degen adal jaılaǵan eldiń kókiregine kúsh quıyp, eńsesin kóteretin bir qasıeti de bar qut meken bolatyn. Ol týraly, árıne,  sonaý yqylym zamandardan da qalǵan áńgimeler tolyp jatyr...

Mańǵystaý jerindegi ataýlar men sol jerde kóp taraǵan ańyz-jyrlardaǵy Aqmaıa, Atasý, Manaqa, Manashy, Aqtaý, Qyzyltaý, Sarytaý sııaqty attar qazirgi Meıram arǵynnyń Altaıy mekendegen Jańaarqa aýdany jerinde de bolýy qyzyq. S.Qondybaı: Jyrdan «Atasý men Manashy» degen sóz tirkesin keltiredi. Osy Atasý Mańǵystaý jerinde joq ataý. Al, Shet aýdandary jerinde Manaqa, Jańaarqada Qurmanaqa, Taldymanaqa Atasý ózenimen qosa bári Sarysýǵa quıady.

Osyndaǵy Atasý aty Saryarqada (Jańaarqa) budan 8-9 myń jyldar burynǵy neolıt dáýirinde bar ataý ekeni anyq. Osydan 10-12 myń jyldar burynǵy jabaıy mal júrgen, odan keıin olardyń sońynan júrip, maldy qolǵa úıretip, kóshpendi ǵumyrdyń negizin salǵan babalarymyz, odan soń olardyń áýeli mys, jez, qola, temir óndirip, álemge taratqanda tartqan kerýenderiniń sýsyz Betpaq daladan ólip-óship ótip, «óldim» degende aldarynan shyǵatyn sýy mol, ári tushy, Betpaqtyń Arqa jaq betine taıaý jatqan Bolattaýǵa shyqqanda alystan jarqyrap jatatyn ózen edi bul. Kóni keýip, ózegi talyp, Bolattaýǵa áreń qybyrlap jetken jan-janýarǵa áli kóretin kúni, jaryq-sáýlesi baryn, ómirdiń nári sý ekenin taǵy bir uǵyndyratyn ózendi babalarymyz «sýdyń atasy munda eken, bul ózenniń aty Atasý» depti. Ańyzdarda Asan Qaıǵy babamyz da osylaı aıtty deıdi. Biraq, túbi óte kóneden kele jatqan sóz bolsa kerek.

Sondyqtan, Atasý sózin Mańǵystaý jerindegi jyr-ańyzdarǵa О́zbek han tusynda barǵan Arǵyndar aparǵany sózsiz. Onda, osy Meıram atalyqtar urpaqtary jaılaıtyn Jańaarqa aýdanyndaǵy Atasýmen qatar aǵatyn Manaqa (Qurmanaqa, Taldymanaqa) ózenderiniń attarymen qosa Aqmaıa, Aqtaý, Ortaý, Qyzyltaý, Sarytaý, О́giztaý attary da sol Atasýmen qosa barsa kerek. Osyǵan qarasaq, Úshkóz, Shilkóz jáne Áláý-Meıram attary da Arǵyndar tarıhyna qatysty ataýlar ekendigine kúman joq. Al, arǵyn tarıhynyń arǵy jaǵy Aqǵun, Ǵun, Saq, Skýz, Arǵý, Argos, argıppeı, argııan, arımaspa elderiniń tarıhyna tikeleı qatysty ekenine de talas joq.

Al endi, Ábilqaıyr zamanyna, qazaq handyǵynyń qurylar aldyndaǵy tartysqa qaıta oralsaq, «Aspandaı  arǵyn, juldyzdaı qypshaq»  degen teńeýde arǵyn eliniń basymdyǵy aıqyn kórinedi. I. Esenberlın aǵamyzdyń Aqordanyń eń beldi taıpalarynyń biri Arǵynnyń qoly Qypshaqtan kóp bolmasa az emes edi degenindeginiń ózi, sol kezde, jaılaǵan jeriniń alyptyǵynan birneshe handyqtarda júrgen Arǵyn taıpasynyń barlyq  rýy emes, Mańǵystaý mańynda Besmeıramnyń tek úsh rýy, Qýandyq, Súıindik, Qarakesek qana bolatyn. Olar da tarıhtyń bir kezeńinde Úshkózmeıram dep ataldy.

Osyǵan qatysty taǵy bir derek Máshhúr áýlıeniń kitabyndaǵy «Tátıdi joqtaý» óleńinde kezdesedi [9, 5-tom, 33-b.]: 

                     Betine jan kelmegen,

                     Maıqymenen talasqan,

                     Úsh Meıramnyń ulynda:

                     Qýandyq pen Súıindik,

Jan joq buǵan talasqan.

Ekse de elge biter me,

Myrzada mundaı jarasqan?!

Bul jerde Máshekeń Úsh Meıram dep Qýandyq, Súıindik jáne Qarakesekti aıtyp otyr. Ony «Maıqymenen talasqan» degen joldan da kórýge bolady, óıtkeni ol kisi Qarakesektiń óte iri Maıqy atasyn aıtyp otyr. Úsh Meıram atanatyn sebebi, bul kezde Arǵyn Meıramnyń Begendik pen Shegendik taıpalarynan tek Qozǵan men Qaqsal sııaqty bir-bir rýdan ǵana qalyp, shejirede attary qatar atalǵanmen de shaǵyn ǵana rý bolǵandyqtan jańaǵy úsheýimen kúsh salystyra almaıdy, daýys ta ala almaıdy, aǵaıyn arasy daýlarda, barymta-talastarda kúshterin de kórsetýge shamalary kelmeıdi. Olar kóbine Qýandyq pen Súıindiktiń mańynda bolady. Sondyqtan, sanatqa iliger, sany kóp, qaramy mol, Arqany tegis jaılap shalqyǵan Qýandyq, Súıindik, Qarakesek úsheýi Úsh Meıram dep te atalady. Bul jerde taǵy bir aıta ketetin derek, Shortanbaı aqyn shyǵarǵan bul joqtaýdaǵy Táti, Arǵyn Altaı Sarmantaıdyń on segiz myń jylqy bitken ataqty baıy Aldajuman-Jumannyń balasy. Máshekeńe naǵashy jurt bolyp keledi. Ol adaldyǵymen, jaqsylyǵymen dúıim halyqqa syıly bolypty, sodan el dep kózi tirisinde-aq ony Jaqsy Táti atap ketken eken. Taǵy bir qyzyǵy, osy joqtaýda Tátiniń Qýandyq bola tura Súıindikke bolys bolǵanyn aıta kelip, osy Altaıdyń erekshe ústemdik jasaý múmkindigi bar el ekendigin kórsetetin sııaqty bir derek beredi [9, 5-tom, 32-b.]:

Qara bir taýdyń jylǵasy,

Halqynyń baǵlan quljasy,

Súıindiktiń aǵasy,

Altynnan salǵan syrǵasy,

Alashtan dushpan sóz kelse,

Aldynda júrer jorǵasy.

 Qara bir taýdyń ólkesi,

 Aty Altaıdyń serkesi,

                              Jarlyǵy jalǵan bolmaǵan,

                              Han-qaranyń erkesi.

                              Tolqyn topqa barǵanda,

                              Iyǵy asyp sóılegen,

                              Súıindiktiń balasyn,

                              О́z ulyndaı bılegen.

                              «Elim Altaı eken!» -  dep,

                              Yrqyna zorlyq qylmaǵan.

                              Ertegi ótken Asandaı,

                              Eldiń qamyn oılaǵan.

«Altaıdyń serkesi» edi, «Elim Altaı eken» - dep eshkimge zorlyq qylmady dep jyrlaıdy. Al, «Asan atadaı eldiń qamyn oılady» - degen tirkesterdi buryn kezdestirmegen ekenbiz. Sonda súıegi Altaı bolǵan adamdardyń basqa taıpalardyń aldynda ústemdigi bar dep sanaǵandaı bolyp jazylǵany da Altaıdyń qazaq handyǵynyń Ordasyn ustaǵanyn, sodan beri «Arǵyn bolsań Altaı bol» dep qurmettelgenin taǵy da kórsetedi. Al, «kóz» degen --- Arǵynnyń tańbasynyń aty. Osy tańbany Arǵynnyń ıemdenýi onyń abyzdyǵyna qatysty dep kóp ǵalymdar jazady. Bizdińshe, osy abyzdyq fýnksııa sonaý Kún hannyń zamanynan kele jatqan sııaqty.

Ábilǵazy ǵulama: Oǵyzdan keıin birinshi bolyp han taǵyna úlkendik jolymen Kún han otyrdy. Kún hannyń tańbasy dóńgelek – kún beınesi bolmasa, Kún han bola ma? Kún hannyń alty balasy boldy deıdi. Alty Alashymyz sol bolýy ǵajap emes. Keıingi zamandarda  kún tańbasyn alty bala, odan zamandar óte, olardyń balalary alǵanda kóp «kún tańbalar» shyǵady. Al, kún aspanda bireý. Sondyqtan, kún tańbanyń aty kózge aınaldy. Bul kezeńde, tárizi, kúnge tabyný dáýiri ótip, táńirshildik dini kirgen bolý kerek. Soqyr senimmen, qorqatyn nárseniń bárine tabynǵan sol bir zamanda kókte jalǵyz Jaratýshy bar degen uǵymdy taný -- adamzattyń tabıǵatty, kosmostyq dúnıetanymdy jaqyn túsinýiniń eń joǵarǵy formasy boldy. Ol tanymnyń túrki jurtyna kelýi olardyń órkenıetiniń shyrqaý bıikke jetkenin kórsetedi.

Sodan, kúnge tabyný dástúri qoldanýdan shyǵyp qalyp, neǵurlym táńirshildikke bet burǵan bıleýshi zııaly qaýymnyń Kún kýltin joıýǵa yqpal etý zamany kelgen. Kún kýltin beretin dóńgelek tańba ekeý bolǵanda kóz beınesin beredi. Mysaly, N.Arıstov arǵynnyń tańbasyn «kóz tańba» demeıdi, «eki kóz» tańba dep ataıdy. Mysaly, adamnyń kózi ekeý, eki dóńgelek. Al, arımaspanyń tańbasy – bireý, ıaǵnı shynynda da jalǵyz kóz. Mysaly, Gerodot, arım – jalǵyz, spý – kóz, ıaǵnı arımaspa degen – jalǵyz kóz, olardy mańdaıynda jalǵyz kózi bar  deıdi. Bular onda jalǵyz dóńgelek tańbasy bar Kún han tuqymdary bolady. Olar ony týyna, atyna, arbasyna, tipti mańdaılaryna da salyp alýlary múmkin bolatyn. Al, úsh dóńgelek tańba bolsa, onda ol Kún hannyń úsh balasynyń, úsh rýdyń birikken úsh kóz tańbasy bolady. Olaı bolsa, árqaısynda bir-birden úsh dóńgelek tańbasy bar úsh rýdan qurylǵan Meıram – Úshkózmeıram atalady.  

Mańǵystaý geografııasynda, osy Arǵynnyń Úshkózi – Qýandyq, Súıindik jáne Qarakesek (Bolat) rýlarynyń bolǵany týraly derek bolyp Shetpe mańyndaǵy  Úshkózmeıram áýlıe, Shilkózmeıram áýlıe jáne Boshan-Mashaı qorymdary, ıaǵnı osy úsh rýdyń belgili adamdary jerlengen molalary qaldy. Osy arǵynnyń (meıramnyń) úshkózi kim dep oılanǵanda, birden oıǵa kelgenderi Qýandyq pen Súıindik rýlary bolatyn. Oǵan dálel, Mańǵystaý ólkesinen qazaq handyǵyn quryp Arqaǵa tartqan eldiń basty rýlary solar edi. Al, Aqǵundar (eftalıt) qyrylǵan kezeńde qatty soqqynyń tikeleı astynda bolǵandyqtan adam sany qatty azaıyp ketken Begendik pen Shegendik taıpalary 16-17 ǵasyrlarda 4-shi, 5-shi kóz bolyp belsenip shyǵýǵa shamalary kele qoımaıtyn.

Qýandyqtyń bolǵanyn, odan kezinde Aqjol bı bastaǵan, handyq qurylysymen Qasymdaı, Haqnazardaı, Táýkedeı, Ábilmámbetteı búkil ataqty handardyń atalyqtary bolǵan Altaı Saıdaly urpaqtary shyqqanynan kóremiz. Ondaı dańqty jyldardyń basym kópshiligi osy jerde bolǵan edi. Sonymen birge, Aıraqty taýynyń qoınaýyndaǵy jonda Áláý-Meıram qorymynda Áláýdiń janynda olardyń babalary Qasym hannyń bas ýáziri, Meıram atalyq jerlengeni de kóp nárseni bildiredi. Qasym hannyń Meıram atalyqty ákelip onyń qasıetti babalary baýyrynda jatqan Úshkózmeıram, Shilkózmeıram qorymdarynyń janyna, Aıraqtynyń jonyna jerletýi Qazaq handyǵyn qurýshy negizgi taıpa – Arǵynnyń álemge áıgili Úshkózderdiń (Skýz) urpaqtary ekendigin bilip qadyrlegeni bolatyn .

Al, Súıindik rýynyń bolǵandyǵyn onyń bir bóliginiń Adaı rýynyń ishine kirip, qalyp qoıǵany kórsetedi. Ony kezinde Insebaev T.A., Kajıbekov E.Z. atty ǵalymdar ózderiniń «Tıýrkskaıa onomastıka» [24] kitabynyń «Nekotorye predvarıtelnye rezýltaty sopostavlenııa ı analıza nazvanıı rodoplemennyh grýpp adaı ı sýıýndýk»  degen bóliminde dáleldegen edi. Sonymen, Aıraqty jonynda ǵana emes, jalpy Mańǵystaý jerinde myń jarym jyl buryn osy óńirde dáýirlegen Úshkózdiń ekeýiniń (Qýandyq pen Súıindik) izi bar ekenin kórip otyrmyz. 

Sodan osy taqyrypty zertteý barysynda, osydan tórt jyl buryn «osy Úshkózdiń úshinshi kózi kim», ol arǵynnyń qaı rýy, úshinshi kózden bir belgi bolýy tıis qoı» - dep izdengenimizde, sol Shilkózmeıram, Úshkózmeıram, Áláý-Meıram qorymdaryna jaqyn mańnan Boshan-Mashaı qorymyn taptym. Oǵan kezindegi Bas Shtabtyń topokartasy men spýtnıktik jolsiltegish (JPS navıgator) arqyly qol jetti. Sóıtsek, ony jergilikti Shetpelik turǵyndar jaqsy biledi eken. Shetpelik tarıhshy, ardager ólketanýshy Ádil Shamǵonovtyń aıtýynsha, bul qorym aty Mańǵystaý eliniń eshbir rýyna jatpaıtyn eldiń atasy eken. Buny belgisiz rýdyń qorymy dep jergilikti Adaı taıpasynan eshkim ıelenbepti. Jergilikti kartalarda Keńes ókimeti kezinde sol mańda mal baqqandar otyrǵandyqtan Boshan qystaǵy atalypty. Al, janyndaǵy qorymnyń aty Boshan-Mashaı eken. Keıin el uqsastyq qýyp, Boshan-Mashan dep ketipti. (Sýret)

Boshan degen ata -- Arǵynnyń Qaz daýysty Qazybekteı er shyqqan, Qarakesek rýynyń beldi atasy, bes uldy bolyp, Bes Boshan atanǵan, Aqordanyń ataqty batyry Er Mashaıdy týǵan myqty el. Qarakesek shejiresinde Mashaıdyń elden bólek jaılap,  Aqorda astanasy mańyna joryqqa ketkeni aıtylady. Tipti olar Syrt Boshan degen atpen este qalǵan. Onyń urpaqtarynyń da Adaı ishinde qalyp qoıýy yqtımal. Mashaı batyrdyń  osy batys ólkede jerlengeni týraly da shejirede sóz qalǵan. Tek, dál qaıda jerlengeni umytylǵan eken.

Endi, mine, áıgili Mashaı batyr men onyń rýlastarynyń jerlengen jeri kózimizge ottaı basyldy. Jerleý tásili sol Áláý-Meıramdaǵy sııaqty tastarmen bir qatar dóńgelektep qorshalǵan jáne osynysymen de bul qorymnyń 1513 jyly jerlengen Áláý men Meıramnyń zamanyna taqaý ekenin naqty kórsetedi. Bir shetinde olardan sál bıigirek, eki-úsh qatar tastarmen qorshalǵan, jeke turǵan mola bar eken. Onyń bóleksheleý salynǵandyǵy qolbasshylary Mashaı batyrdyń jatqan jeri ekenin kórsetip tur. El qamy úshin sheıit bolǵan qasıetti babalardyń qorymyn alǵash taýyp, bastaryna duǵa oqý joly bizge túsip, Allaǵa shúkirshilik aıttyq.

Bul jerde S.Qondybaı jazatyn Ústirt ańyzdaryndaǵy belgisiz tulǵa -- Aqsha han beınesiniń de qupııasy ashylady. Ol – qarakesektiń Boshan rýynyń atasy Aqsha ekenine sóz joq. Bolatqoja, durysy Bolat rýy (Qarakesek) ekige bólinedi: Aqsha jáne Túıte. Aqshanyń (Aqshahan) Mańǵystaý eline belgisiz tulǵa bolatyny da osydan. Alshyn jurtyndaǵy ańyzdyq «geroılar» belgisiz Aqsha hanmen de, Meıram han degen bireýmen de soǵysady. Qatty egesken jaý túrinde bolmaǵanmen, basqa el ekeni kórinip turady. 

Osy Úshkóz, Shilkóz, Áláý-Meıram, Boshan-Mashaı qorymdary bári tek bir ólkede, Aıraqty taýyn aınala, aralary ár rý bólek otyrardaı qozykósh, bir kósh jerlerde ornalasqan.  Osyǵan qarap qasıetti Aıraqty taýynyń mańy Arǵyn Úshkózderdiń kıeli panteony bolǵan ekenin kóremiz. Durysy, О́zbek han tusynda bul ólkege qaıta kelgen  Arǵyndar osy panteondy izdep kelip, túrkimenderdi ala almaı soǵysyp jatqan adaılarmen qosylyp tartyp alǵan. Olar Alyp Er Tońǵa bekteri jerlengen qasıetti qorymdardy esh ýaqyt umytpaǵan. Osy jaqqa kelerde de, baıaǵy uly babalarymyz jatqan, dańqty joryqtardyń kýási bolǵan jer dep kelse kerek. Sodan, munda kelgennen keıin Qýandyq pen Súıindik qaıtys bolǵandaryn Úshkóz ben Shilkóz Meıram qorymdaryna jerlegen. Al, qarakesekter jeke qorym jasaǵan. Bul b.z.b. áıgili úshkózder sapynda olardyń bolmaǵandyqtaryn kórsetedi. Sebebi, ol kezde úshkózder quramynyń negizgi taıpalary Begendik, Qýandyq, Súıindik bolatyn. Qarakesekter sol úshkózder artynan qýyp, birazyn qosyp alǵan kımmerlerge jatatyn. Olardyń birazy, Arǵynǵa qosylsa, qalǵany Alshynǵa kirdi.

Aqshahan men Meıramhan tulǵalary, menińshe S.Qondybaı aıtqandaı 13-14 ǵasyrlar emes, odan arǵy zamanǵy kóne keıipkerler. Tek olardyń áńgimeleri Altyn Orda zamanyndaǵy jyrshylardyń aıtýymen keıingi jyrlarǵa qosylyp ketken. Mysaly, Meıramhan men Áláý-Meıramdaǵy Meıramdy bir kisi dep oılaýǵa bolmaıdy. Keıingi Meıram – qazaq hany Qasymnyń atalyǵy, 1513 jyly qyzylbastardyń patshasy Shah Ismaılmen soǵysta ólgen. Biraq, ol taıpasyn, ıaǵnı shyqqan tegin bildirý úshin sol babasy Meıramnyń atymen atalyp ketken. Bul -- Meıramnan shyqqan, tegi Meıram degendi bildiredi. Sol sııaqty, qarakesekterdiń kósemi Aqshahan men sol babalarynyń izimen Mańǵystaý ólkesine barǵan qarakesekter Syrt Boshan atanǵan. Oǵan dálel sol Aıraqty taýynan shyǵysqa qaraı, Áláý-Meıram qorymynan shamaly jerdegi Boshan-Mashan qorymy. El Boshanǵa uıqastyryp Mashan dep ketkeni bolmasa, negizi – Mashaı.

Al, Meıramhan men Aqshahan zamany sonaý kımmerler men olardy yǵystyrǵan skýzdardyń dáýirine, ıaǵnı b.z. burynǵy 7-8 ǵasyrlarǵa barady. Meıramhan – skýzdardyń (úshkózderdiń) kósemi, al, Aqshahan – kımmerlerdiń (qarakesekterdiń) kósemi dep sanaý kerek. Sondyqtan, úshkózderdiń qorymy Úshkózmeıram, Shilkózmeıram bolsa, kımmerlerdiń qorymy qaıda jatqany belgisiz, izdeýge qajet máseleniń biri bolyp tabylady.

Al, Qarakesek Boshan-Mashan (Mashaı) qorymy bolsa, ol – babalary kımmerlerden eki myń jyldan keıin barǵan, sol kımmer patshasy Aqsha hannyń urpaqtarynyń beıiti. Keıin Meıramdarǵa baǵynyp qosylǵannan keıin Meıramnyń besinshi balasy bolyp qosylǵan olar endi, sol Arǵyn Meıramnyń Qýandyq, Súıindik rýlarymen birigip, Altyn Ordaǵy din kirgizý «týymen» barǵan edi. Negizgi maqsattary – Altyn Orda ımperııasynda kórnekti oryn alyp, kóne Arǵý eliniń 7 ǵasyr boıy bytyrap ketken rýlarynyń  bastaryn qaıta qosyp, Altyn ordadaı alyp ımperııada óziniń laıyqty ornyn alý bolatyn. Toqta hannan qashyp bala О́zbektiń panalaǵan ortasy protoarǵyndardyń G2 qandy bóligi Butandardyń urpaqtary edi. Sondyqtan da G1 qandy Qotan Arǵyndar О́zbek handy taqqa otyrǵyzǵan qandas Butan baýyrlaryn qoldap uly joryqqa shyqty. Sonaý Úshkózderden soń bulaı bastary qosylatyn jaǵdaıy bolmaǵan edi. Bul múmkindikti  jiberip alýǵa bolmaıtynyn olar jaqsy túsindi.

B.z. burynǵy 7-8 ǵasyrlarda Úshkóz quramy Begendik, Qýandyq, Súıindik rýlarynan turdy. Bul Odaqtyń uıtqy taıpasy – Begendik bolatyn, Úshkóz patshalary solardan saılanatyn.  Evropa, Azııa jáne Afrıkany dirildetken bul alyp kúshke baǵynǵan bar túrki taıpalary tegis ózderin osylaı Úshkóz dep ataıtyn.

 Tek, keıin myń jyldan astam ýaqyttan soń, VI ǵasyrdyń ortasynda aqǵundar eli Túrik qaǵanaty men Irannyń birlesken soqqysynan qyrǵyn tapqanda, olardyń basshy rýy Begendikter jan-jaqqa tarap, túgeldeı derlik joıylyp ketti. Basqa túrki taıpalary da óz jónderin tapty. Kóbi Túrik qaǵanaty áskerin tolyqtyrdy. Sodan Besmeıram taıpasynyń basshylyq jolyn Qýandyqtar aldy. Endi olardyń Úshkózder odaǵynyń úshinshisi bolyp Qarakesekter (kımmer) keldi. Olar burynǵy ózderiniń taıpasy arǵyndar quramyna endi kishilik jolmen kirdi. Ony Qarakesektiń Meıram sopynyń kúńinen týǵan degen ańyz kórsetedi. Osydan Mańǵystaýǵa barǵan Meıram taıpasynyń Úshkózderiniń quramy Qýandyq, Súıindik, Qarakesek atty úsh rýdan turǵanyn túsinemiz. Keıingi Keńes zamanynda Shetpe aýdan ortalyǵy bolyp qurylǵandyqtan, el kóbeıip,  jergilikti adaılar da osy qorymdarǵan qaıtqandaryn jerleıtin bolǵandyqtan, jańaǵy zırattar qatty úlkeıip burynǵy Úshkózder qorymdarynyń kóbin basyp ketken.  

Bul oqıǵadan jarty ǵasyrdan keıin týra sol mańǵa, Shetpeden 7-8 shaqyrym jerde kıeli Aıraqty taýynyń jon arqasynda Qasym hannyń Adaı Sary Ádil Alaý atalyǵy men Arǵyn Altaı Meıram atalyǵy qazaq handyǵy maqsaty úshin sheıit bolǵan Arǵyn men Adaı elderiniń uly dostyǵynyń belgisi retinde bir molaǵa jerlendi. Ol arǵyn men kereıdiń Ábilqaıyrdan bólinip kóshken ýaqytynan 50 jyl keıin, qazaq handyǵynyń Qasym han tusyndaǵy kemeline kelip, Saraıshyqty alyp, uly babasy Shyńǵys hannyń taǵyna otyrǵannan  ataǵy sharyqtap turǵan shaǵy bolatyn. Bul máselege sál keıinirek jáne keńirek toqtalamyz.

Shetpedegi Úshkózmeıram jáne Shilkózmeıram áýlıe qorymdary sol tarıhı zamandardan qalǵan belgi edi. Sol bir dańqty joryq jolynda qalǵan qasıetti qorymdardy keıingi Úshkózmeıramdar burynǵy ata-baba jolymen izdep kelip, qasıetti panteonǵa joryqta qaıtqan asyl erlerin jerlegen-di. Negizi, Úshkózdiń tańbasy úsh kóz tańba bolsa, al, Shilgóz  -- ortasynda qarashyǵy bar kóz, ıaǵnı Úshkózderdiń patsha rýy saqalardyń tańbasy bolýǵa tıis.

Osyndaı úshkóz tańba Mańǵystaý jerindegi Kendi baba qorymyndaǵy qabirlerdiń ústine salynǵan besikshelerdiń bastaryndaǵy qabyrǵa tastarda beınelengen eken.

Bul Úshkózmeıram jáne Shilkózmeıram áýlıe qorymdary sol Afrasıab zamanynda bulardan bólinip, Qara teńizdiń soltústigindegi dalany jaılaǵan kımmerlerdiń sońynan attanǵan saparyndaǵy qorym bolsa kerek. 28 jyl bılep tóstegen Mıdııadan Kıaksardyń opasyzdyǵynan qýylǵan olar, qaıtar joly Qara teńizdiń soltústik jaǵalaýynda jergilikti amazonkalardyń satqyndyǵynan quldarynan qarsylyq kóredi. Kımmerlerdiń sońynan kelip qonystanǵan Úshkóz (saqa tilinde -- Úskós) jaýyngerleri jergilikti jaýger áıelderge (amazonkalar) úılenip, bala taptyryp, Mıdııaǵa ketkenderinde, jańa jerdi aldyq, el qyldyq, úı boldyq dep ketken-di.

Sóıtse, bulardyń Mıdııa men Assırııadan 28 jyl boıy jiberip turǵan quldaryn baı qylǵan ol áıelderden basqa balalar da týyp, olar jaý pıǵyldy elge aınala bastapty. Skıfterdiń jaýyngerleri amazonkalarǵa úılenip, sodan týdy delinetin sarmat degen halyq osy bolýy da ábden múmkin. Osydan ol quldar jańaǵy áıelder men balalardyń jáne jergilikti, Úskósterge qarsy jurtty sońyna ertip, burynǵy qojalaryn qabyldaǵylary kelmepti. Sodan, grek tarıhshylary jazǵandaı, «qojaıyndary» olardyń arqalaryna qamshy oınatyp tártipke salǵandarymen, ol jerge endi senim taýyp turaqtaı almaǵan Úskósterdiń basym bóligi elge qaıtqan. Al, qaıtar jolǵa kelsek, ol Mańǵystaýsyz bolmaq emes-ti.

Sondyqtan, jańaǵy Úshkóz, Shilkóz degen ataýlardyń sol zamannan qalyp, Mıdııa patshasy Kıaksardyń qolynan ajal qushqan erlerdi Úshkózder osy Shetpedegi qorymdarǵa jerlese, onda munyń ishinde ataqty Alyp Er Tońǵa da bolýy ǵajap emes. Eger olaı bolsa, Mádi batyr tek Shilkózge jerlenener edi, óıtkeni, ortasynda núkte belgisi – qarashyǵy bar «shilkóz» dep atalatyn patsha skıfterdiń dóńgelek tańbasy ekenin joǵaryda aıttyq.

Bir qyzyǵy, osyndaı tańbalar Mańǵystaýdaǵy Kendi Baba mazarynyń janyndaǵy qorymda da kezdesetinin, ol jerge ómiri kenge, temir-bolatqa tikeleı qatysty, álemge aty kımmerııalyq bolat shyǵarýymen áıgili bolǵan Bolat (Qarakesek) taıpasynyń ajal qushqandary jerlengen dep boljam aıtýǵa bolady. Olar Qyrym jerine barardan buryn babalaryn jerlegen bul qorymǵa keıin Úshkózderge Taıaý Shyǵys jerinde qaıta qosylyp, odan Mádi ólgennen soń bári elge qaıtqanda qyzylbastar qolynan ajal qushqan kósemderin ákelip jerlegen bolýǵa tıisti. Bulaı desek, Kendi Baba Qarakesek (Bolat) taıpasynyń kóne zamanǵy qasıetti panteony bolyp shyǵady.

Al, Úshkózmeıram qorymynda qalǵan erler turaq tapsa kerek. Olardyń denelerin sonaý Shyǵys Qazaqstan jerindegi Shilikti panteonyna aparýǵa múmkindik bolmaǵan. Shamalary da kelmegen. Buǵan dáleldiń biri -- M.Qashǵarıdyń Afrasıab bekteri týraly sózderi. Onyń bekter azyp-tozyp,  elge attary boldyryp áreń jetti deıtini osydan.

Osyndaǵy Shilgóz jáne Úshkóz attaryna qosylǵan Meıram ataýy  Arǵynnyń Meıram sopy atasynyń aty ekeni belgili. Oǵan biraq, osy ataý Shilkóz ben Úshkózge basynan tirkeldi me, álde, arǵyndar keıin О́zbek han tusynda qaıta barǵanda qosaqtaldy ma eken degendi oılasaq, basynan-aq osylaı ataldy-aý degen tujyrym bel ala beredi. Oǵan sonaý Argııan, argonavt, Argos, Argúl zamanynan qalǵan skıftik (skýzdyq) toponomıkalyq ataýlardyń arasyndaǵy Meıramlyq, Meıramkala, Mırmıdon, Mermnada, Alas, Kotangen, Arkadııa ataýlary sebep bolady.

Osyǵan baılansty, «Shilkózmeıramda Mádi, Úshbaqaı, Partatýa sııaqty patshalar, al, Úshkózmeıramda Úshkóz memleketiniń sarbazdary, bekteri jatyr» -- dep aıtýǵa bolady. Al, Qasym hannyń atalyqtary Alaý men Meıramnyń da osy mańǵa jerlenýi de bul Shetpe jeriniń áıgili Úshkóz memleketiniń Ulylary jerlengen qasıetti panteony bolǵanyn kórsetedi. Bul qorymdardyń el úshin eń qasıetti áýlıe qorymdarǵa aınalýlary osy sebepten bolýǵa tıis.

Osyǵan baılanysty, marqum ǵulama Serikbol Qondybaıdyń kitabynan úzindi keltirýdi jón kórdik [10]:

«Meıramhan – arǵyndaǵy bes meıramnyń atasy.

Áláý-Meıramnyń qurandy ataýyndaǵy ekinshi komponent – Maıram esimi. Osy Maıramdy qazaqtyń arǵyn rýyndaǵy «bes meıram» dep atalǵan iri, rý quraýshy uıtqysyna at bergen arǵy ata bola alady dep topshylaı alamyz ba? Ol úshin úlkendi-kishili dáleldemelerdi usynyp kóreıik.

Birinshiden, Áláý-Meıramnyń eki týysqany delinetin Shilgóz, Úshkóz (Shetpe) esimderindegi «kóz» uǵymy oıǵa birden arǵynnyń «kóz tańbasyn» sap etkizip túsire ketedi. Kóne mıftik tanymda Kóz – kún belgisi, «kúnniń kózi», sondaı-aq danalyq pen abyzdyqtyń nyshany bolyp tabylady. Alaý nemese Alagata úıindegi bılik, abyzdyq sıpattyń ańǵarylýy da, Arǵynnyń resmı túrde jalpy qazaqtyq úshtik áleýmettik-fýnksııalyq bólinýde abyz, bı («orta júzge qalam berip, daýǵa qoı» nemese «kitap berip, nemese qamshy berip daýǵa qoı») mártebesine ıe bolýy osy tańbaǵa ıe bolýymen astasyp jatqan sııaqty. Arǵyndyq bes-meıram búkil arǵyn eliniń negizgi uıytqysy bolyp sanalady, ıaǵnı arǵynnyń jalpyqazaqtyq abyzdyq fýnksııasy alǵashynda, ıaǵnı 15-16 ǵasyrlarda arǵyn ishindegi tek bes-meıramnyń enshisinde bolýy ábden múmkin. Al bes-meıram tobyn qalyptastyrýshylar ózderiniń arǵy atasy retinde osy kózge qatysy bar Áláý-Maıramdy eseptegen de shyǵar.

Ekinshiden, orta júz ben kishi júz arasyndaǵy shejirelik sabaqtastyq eń aldymen álim-arǵyn sabaqtastyǵy arqyly kórinedi. Álim men Arǵynnyń shejirelik keshenindegi uqsastyqtarǵa qarap, olardyń belgili bir dárejede ortaq bastaýlarǵa ıe ekendigin kórsetedi. Osy jaǵdaıda Áláý-Maıram esimindegi alaý (álim) men meıram esimderiniń qatar turýy osy týystyqty kórsetetin sııaqty.

Úshinshiden, aldyńǵy áńgimelerimizde sóz qylǵandaı «áli» men «meıram» sóziniń qatarlasa júrýi oǵyz-túrk dúnıesindegi tarıhı toponomderden kórinis tapqan. Túrikpenstandaǵy Baıram-Álı men Ázirbaıjandaǵy Alı-Baıramly áli (sonymen birge meıram tobynyń da) 14 ǵasyrdan keıingi túrikpen baǵytyndaǵy damý keńistiginde jatqan ataýlar, osy qala attary bastapqy etnonımge baılanysty bolýy múmkin.»

Osy qasıetti Mańǵystaý jurty, babalary sol dańqty úshkózderdiń alapat joryqtaryna belsendi qatysqan, Kaspııden asyp, Qara teńiz aınalyp, Mıdııany, Assırııany jaýlaǵandardyń bel ortasynda júrgen jaýynger eldiń biri ǵana emes, biregeıi edi. Sondyqtan, olar dańqty babalarynyń joryqtaryn ańyz qylyp balalaryna aıtatyn, joryq joldaryn umytpaı este saqtaıtyn. Ol joldardyń qaıda ekeni, Qııan dalanyń basqa tusyndaǵy elge qaraǵanda, Mańǵystaýdy qystap, sol joldardyń izimen jaılaýǵa Edil-Jaıyqty boılap, Qyrymǵa, Qara teńizdiń mańyndaǵy qońyrjaı mekenderge deıin baratyndary osy eldiń kóbirek esinde edi. Esterinen ketirmeı saqtaıtyndyqtarynyń myqty sebebiniń biri, bul eldiń halqynyń ishki rýhanı kúshiniń sol dańqty dáýirlerden beri azaımaı saqtalyp, osy kúnge deıin taýsylmaı otyrǵany bolatyn.

Oǵan kıeli Mańǵystaý ólkesiniń súıgen uldaryna únemi patrıottyq rýh berip, eńselerin únemi kóterip turatyn qasıeti jáne osy halyqtyń óziniń týmysynan adaldyq pen azamattyqqa beıimi, aryn jáne eldiń qamyn bárinen joǵary qoıyp, namysyn esh ýaqytta bermeıtin er kóńili áser etetin. Osy bir kóne dáýir eskertkishteri -- Shilkózmeıram áýlıe, Úshkózmeıram áýlıe jáne Qasym han tusynda sol qasıetti panteon jerge ákelinip jerlengen Áláý-Meıram áýlıe  qorymdaryn osy kúnge deıin bastaryna shyraqshy qoıyp, qadirlep otyrǵandyqtary sodan edi.

Olar Reseı patsha ókimeti jaılaýlarynan aıyryp, kóshterine shek qoıǵan zamanǵa deıin sol myńdaǵan jyldar boıy babalary júrgen izderdiń jartysyna deıin baryp júrdi. Myna qyrdy aınalsa, ár jaǵy bálen degen jer, anaý degen el turady, olardy da babalarymyz talaı shapqan edi dep balalaryna jyr qylyp aıtqandary shúbásiz-di. «Ulymyz Urymda boldy, qyzymyz Qyrymǵa qondy», «Barar jerimiz Balqan taý, ol da bizdiń kórgen taý» degen babalar sózderin jastardyń mılaryna quıǵandary sózsiz bolatyn, sodan da ol sózder osy kúnge jetti.

Shynynda da, sonaý grek jerine b.z. 2500-3000 jyldar buryn baryp, Argos, Mıken, Tırıns qalalaryn salǵan, Argolıda memleketin qurǵan babalarymyzdyń, keıin olardyń jolyn umytpaı, solardyń izimen dúrkin-dúrkin Qara teńiz aınalyp, Anatoly jeri men grek, Balqan elderin jaılady. Keıin Qyrymǵa deıin kelgen grektermen aralasqan, b.z.b. VII ǵasyrlaryndaǵy ol úshkózder sonaý Mıdııa, Assırııa elderine deıin baryp, qanshama jurtqa olja salǵanyn antıkalyq avtorlar jazyp qaldyrsa, halqymyzdyń danalary osy erlik pen dańqty joryq joldary týraly estelikterdi urpaqtan urpaqqa ańyz qylyp qaldyrdy.

El olardyń aty ańyzǵa aınalǵan kósemi, sonaý Assırııa, Parsy, Qyzylbas, Kavkaz, Kemer jurttaryn jaýlaǵan qasıetti Mádı batyrdyń el basyna kún týyp, bir týdyń astyna jınar kez týǵanda tirilip, jer astynan shyǵyp, Úshkózderin sońyna ertip alyp el quratynyna senetin, ári úmitterin úzbeı kútetin. El tastardaǵy birge turǵan tańbalaryn kórip, alaqandarymen aıalaı sıpap, kózderine jas alyp, álemdi titiretken dańqty zamandaryn eske túsirgen bar rý jańa tabysqandaı, bir anadan jańa birge týǵandaı bolyp, endi aırylmasqa serttesetin. Bul qasıetti jerdiń osyndaı ereksheligi bar edi, bul jerde tek eldiń basy qosylatyn, ómiri jan-jaqqa bytyrap ketpeıtin, yntymaǵy jarasyp endi taramasqa batalasatyn. Ol qazaq handyǵyn quramyz, jeke el bolamyz degen qaýymǵa da solaı áser etti, babalarynan osy óńirdiń taý-tasynda, beles-saıynda qalǵan rýhanı kúsh boılaryna quıylyp, batyl sheshim jasaýǵa belderin býdyrdy.

Endi kımmerler týraly taǵy da aıtsaq, negizi, olar Qarakesekter, maǵynasy kómir degendi bildiredi. Qazaqta Qarakesektiń negizgi aty – Bolat. Bulaı atalý sebebi, bizdińshe, olar – bolat qorytý tásilin tabýshylar. Ekinshi aty  -- kómir. Sebebi, barǵan jerinde kómir izdeıdi, kómiri bar jerde ornyǵady. Qarakesek dep Qýandyqpen ara qatynasyndaǵy jaǵdaılarǵa baılanysty aıtady. M.Júsip jaqsylap jazǵandaı, Bolat ókpelep, aǵasy Qýandyqtyń alty balasyn kesekpen atqylap uryp jyqty delinedi.

Bul máseleniń ınterpretasııasy – metall atasy Altaı Qýandyq bolyp júrgende, olar Bolat qorytýdyń tásilin taýyp, bolattyń «lısenzııasyna» ıe bolǵan da, Qýandyqty bul naryqtan yǵystyryp shyqqan. Osydan 5-6 myń jyldyq mys qorytqan peshterde (Ortalyq Qazaqstan jerinde qaldyqtary saqtalǵan) aǵash qoldansa, olar kómirdi tapqan. Al bolat shyǵarý úshin temirdi tek kómirmen ǵana balqytady, oǵan saı temperatýrany aǵash bere almaıdy. Sodan osylaı «kesekpen» atqylap, aǵa rýy -- Qýandyq elin inisi Bolat jeńgennen soń jurt olardy Qarakesek dep atady. Eń qyzyǵy Qyrym jerinde Karkın, Karkınıtıda degen toponım kezdesedi. Qarqabat aty osy ataýdan da shyǵýy múmkin. Taǵy da bir qyzyǵy – Qarakesek – kómirlerdiń aty Bolat bolsa, kımmerler (Komır, Gomır) de bolat qorytatyn aty shyqqan. Álemde eń baǵaly – Kımmerler bolaty (Kımmerııskaıa stal) degen keremet bolǵan.

 

Maqalanyń jalǵasyn myna jerden oqýǵa bolady.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir