Foto: Aqtóbe oblysy baspasóz qyzmeti

XIX ǵasyrda qazaq dalasynda attary dúrkiregen Qarqaraly, Qoıandy jármeńkelerimen qatar turǵan Kókjar jármeńkesi – tarıhı oryn. Kókjar jármeńkesi - Aqtóbe oblysy Oıyl aýdanynda ornalasqan. Kókjar jármeńkesi resmı túrde 1867 jyly Oral oblysynyń Qazbek bolysynda kóktemde ashylǵan. Kókjar jármeńkesine bıyl 153 jyl toldy. Jármeńkeniń saýda qatarlary, kiris-shyǵys qujattaryn júrgizgen komıtet úıi, meshiti men kópesterdiń úıi sekildi tarıhı ǵımarattar tek Oıylda saqtalǵan.  

Qazaqstan aýmaǵyndaǵy eń iri 13 jármeńkeniń ishinde taýar aınalymynyń kólemi boıynsha 9-shy oryndy ıelengen tarıhı oryn. Batys Qazaqstanda halyq óneri men mádenıetin nasıhattaýǵa mol múmkindik týǵyzǵan ortalyq. Qazaqstan boıynsha 13 jármeńkeden izi qalǵan, arhıtektýrasy saqtalyp, joıylmaǵan tarıhı eskertkish. Qazirgi tańda ishki týrızmdi damytýǵa jáne halyqtyń rýhanı damýyna úlesi zor.

Qazaqstannyń batys aımaǵyn zerttegen belgili ǵalym saıahatshylar P.S.Pallas, Falk, G.Georgı, P.I.Rychkov, taǵy basqalary óz jazbalarynda saýda joldary men ortalyqtary jóninde kóptegen málimetter qaldyrdy. Qazaq jeriniń tarıhyn zerttegen áıgili ǵalym Ermahan Bekmahanov osy jármeńkeniń ashylýy jóninde: basqarýshy organdardyń tártibi boıynsha alǵashqy ret 1867 jyly kóktemde «Orynbor dalasyndaǵy Oıyl ózeniniń janynda ashylǵan jármeńkeniń saýda nátıjesi jaqsy boldy» dep naqty derekter keltirgen. Alǵash zertteý jumystary 1973 jyly júrgizilip, eskertkish pasporty daıyndalady. Táýelsizdik jyldarynda saýda qatarlary týraly zertteý jumystary 2001 jyly «Aqtóbe» ensıklopedııasyna jáne «Aqtóbe oblysynyń toponımıkalyq keńistigi» atty jınaǵynda 2007 jyly jaryq kórdi. 2012 jyly tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Berkin Jolmyrzauly Qurmanbekovtyń «Oıyl jármeńkesi» atty kitabynda jaryq kórdi.

1867 jylǵy kóktemde jármeńke meılinshe qanaǵattanarlyq nátıjeler berdi. Oǵan shamamen 250 myń som turatyn taýarlar ákelingen, olardyń 100 myń somnan astam turatyny satyldy jáne aıyrbastaldy, jármeńkede 20 myńǵa deıin ár túrli mal satyp alyndy. 1867 jyly jármeńkege 137 saýdager qatysty. Kókjár jármeńkesi eki mezgilde ótip otyrǵan: birinshisi 15 mamyr -15 maýsym, ekinshisi 15 qyrkúıek -15 qazan aralyǵynda ótip otyrǵan.

Jármeńkege soltústikten Orynbor, Sarytaý, Samara qalalarynan orys, tatar saýdagerleri kelip saýda jasap ishki baılanys ornatylǵan. Ońtústikten Hıýa, Buqara, Túrkimenstan jáne Orta Azııa, Aýǵanstan, Iran elderimen syrtqy baılanys ornatylyp, osy atalǵan óńirlerden kerýender aǵylyp kelgen.

Kókjar jármeńkesinde qazaqtar kópester ákelgen taýarlarǵa: mata, ydys-aıaq, qant-shaı, keptirilgen jemis – jıdek ónimderine mal jáne mal sharýashylyǵynyń ónimderin (túıe, qoı júnderin, eshki túbitin, mal jáne ań terilerin, eltiri, ishik-ton t.b.) aıyrbastaǵan. Jármeńkede saýdagerler men jergilikti qazaqtar arasyndaǵy saýda negizinen aıyrbas jasaý sıpatynda júrgizilgen.

Kókjar jármeńkesinen satylǵan mal jáne mal ónimderi jónetilgen baǵyttary: Taısoıǵan -Maqat-Gýrev, Astrahan - Solt. Kavkaz, Ázirbaıjan, Iran jerleri.

1867 jyly jármeńkege 60 tatar, 33 orys jáne 22 oral kazaktary qatynasqan. 1867 jyly jármeńkeniń alǵashqy ótkizilgen oryny saýda isiniń talaptaryna onsha saı emes bolǵandyǵyna baılanysty jármeńke Oral oblystyq basqarmasynyń áskerı gýbernatory, general-maıor Verevkınniń Orynbor general gýbernatoryna bergen málimetine qaraǵanda 1869 jyly Oıyl bekinisiniń janyna Barqyn shatqalyna kóshirilgen. Osy jyly taýar aınalymy 46.061 rýblge jetti.

1905 jyly kóktemde 1610663 rýbldiń mal jáne mal ónimderi satylsa, 1906 jyly 1209823 rýbl mal jáne mal ónimderi satyldy. Reseı statıstıkalyq komıtetiniń 1911 jylǵy derekteri boıynsha Kókjar jármeńkesiniń taýar aınalymy 2 mln 140 myń somǵa jetken.

Uly jibek jolynyń boıynda ornalasqan Kókjar jármeńkesine Oıyldyń kónekóz qarııalary bala kezderinde úlkenderdiń aıtqandaryn eske alyp otyrady: bir kezderi kókjar jármeńkesine júkti pilmen ákelgen kórinedi. Shamasy pilderdi jármeńkege kele jatqan jolda Iasy-Túrkistanda, Táshkende, Hıýada nemese Buharada qystatsa kerek degen derek aıtylady.

Kókjar jármeńkesinde aýyl aqsaqaldarynyń aıtýynsha osy jerde tek qazaqtardyń ǵana emes, búkil qaraqalpaqtardy, bashqurttardy, Orta Azııanyń kópesterin jınaǵan jármeńke bolǵan desedi.

Oıyl jármeńkesiniń mańyzy artyp, saýda ortalyǵy bolǵannan keıin Úndistan, Iran, Evropa elderinen saýdagerler kelgen dep ańyz derekter taratady. Olardyń satqan taýarlary: úndi shaıy, maqta, tátti taǵamdar, jibek matalar.

1869 jyly salynǵan kerýen saraıynyń qurlysyna jergilikti tabıǵı gıpsti, topyraqty jáne karer tastaryn qoldanǵandyǵy týraly halyq arasynda aıtylyp keledi. Sonymen qatar kerýen saraıdyń kirpish tasy jergilikti jerde kúıdirilip, qurylysty aǵylshyndardyń salǵandyǵy aıtylady.

Tarıhı saýda qatarlary týraly ólketanýshy Jaqsylyq Bısalıevtiń paıymdaýynsha qurylysty aǵylshyn, orys, tatar kásipkerleri men saýdagerleriniń qoldap, demeýimen belgili orys sáýletshisi A. Brıýllovtiń jobasy boıynsha salynǵan. Orynbor jármeńke komıtetiniń, sondaǵy saýda nysandary men musylman meshitiniń, emhana, asa aýqatty tatar baılary saldyrǵan ǵımarattardyń dálme-dál kóshirmesi dep keltiredi.

          Qazaqstannyń qasıetti jerlerin qas¬terleý – bizdi kez kelgen rýhanı jutańdyqtan saqtary anyq.

Ilmek sózder: Aqtóbe tarıh oblysy

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir