• USD 424.85

  • EUR 504.21

  • RUB 5.84

  • CNY 65.86

19 Qazan, 18:55:07
Almaty
+13°

Foto: Aqtóbe oblysy baspasóz qyzmeti

Tarıhı uly tulǵalardyń óz zamanynda halqynyń múddesine sáıkes saıasat júrgizip, halyqtyń muń-muqtajyn, eldiń birligi men jer tutastyǵyn saqtaý jolynda óz ómirin qurban jasaýǵa deıin barýlary búgingi urpaqtyń rýhanı qazynasyna aınalyp otyr.  

Qazaq tarıhyndaǵy kúrdeli tulǵalardyń biri- kishi júz hany Ábilqaıyr. Ol – HVIII ǵasyrdaǵy qazaq dalasynda birimen-biri astasyp jatqan áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası prosesterdiń jıyntyq kórinisi retindegi asa iri jáne kúrdeli tulǵa.  Qamshy.kz

Ábilqaıyr han (Ábilqaıyr Muhambet Ǵazı Bahadúr han; 1693—1748) — 1718—1748 jj. batyrlyǵymen, aılakerligimen, shaıqastardy uıymdastyra bilýimen dańqy shyǵyp, muragerlik jolmen emes, óz bedelimen Kishi júzdiń hany boldy.Joshynyń on úshinshi uly Toqa Temirden taraıtyn — О́seke urpaǵy, Qajy sultannyń balasy, Shyńǵys hannyń on besinshi urpaǵy.  Qamshy.kz

Ábilqaıyr han jerlengen Han molasy qorymyAqtóbe oblysy, Áıteke bı aýdany, Tolybaı aýylynan shyǵysqa qaraı 90 shaqyrym, Qabyrǵa ózeniniń О́lkeıek ózenine quıar saǵasynan batysqa qaraı 4 shaqyrym jerde.

Han molasy qorymyn 1771 jyly kapıtan N.Rychkov, 1832 jyly A.Levshın, 1835 jyly D.Erıstov, 1898 jyly I.Kraft, 1979 jyldan bastap S.Ájiǵalıev basqarǵan ekspedısııa zerttedi. 1979-1987 jyldar aralyǵynda Á.Kekilbaı, О́.Jánibekov, A. Sataev, S.Ájiǵalı bastaǵan toptar zerttep, atalǵan oryn ǵylymı aınalymǵa engizildi. 1998, 2001 jyldary Sh.Ýálıhanov atyndaǵy tarıh jáne etnologııa ınstıtýty etnografııa bóliminiń meńgerýshisi S.Ájiǵalı bastaǵan ǵalymdar toby «Han molasy» qorymynyń topografııalyq kartasyn jasap, 1000-ǵa jýyqbeıitter men 40-tan asa qulpytastardy sanap, ólshep, epıgrafıkasyn zerttedi.

Ábilqaıyr han Qajysultanulynyń (1693-1748 j.j.) tarıhı tulǵasyn anyqtaý jónindegi uzaq jylǵy ǵylymı-zertteý jumystarynyń nátıjesinde «Han molasy» qorymynan qazyp alynǵan súıekter baıyrǵy ornyna qaıta jerlenip, qorymǵa 2011 jyly tas-belgi (obelısk) ornatyldy. Sonymen qatar 2015 jyly qorymda aq tústi granıtten jasalǵan bıiktigi 25 m, ishki bóligine qazaq halqynyń rý tańbalary qashalyp salynǵan (jalpy sany 52)arhıtektýralyq eskertkish jáne kesene turǵyzyldy.

Derekterde Ábilqaıyr hannyń qypshaq dástúrimen jerlengeni aıtylǵan. Iаǵnı, qarý-jaraǵy ózimen qosa kómilgen. Qabir basyna hannyń uly Nuraly 12 terek ekken. Sodan bir túp aq tal ǵana qalyp, keıinnen naızaǵaı túsip janyp ketken. Sol aq talǵa han jerlengen jer dep kıe tutyshýlar aqtyq baılaıtyn bolǵan.

Ábilqaıyrdyń jeke taǵdyry sátti boldy. On¬yń ómirlik serigi Bopaı adal jar jáne qamqorshy ana bolyp qana qoımaı, handyqty basqarý isinde taptyrmas kómekshi retinde janynan tabyldy. Onyń balalary – Nuraly, Eraly, Aıshýaq, Qoja-Ahmet, Shyńǵys erjúrek jaýynger bolǵan, óz ákesiniń laıyqty muragerleri edi. Sonymen, Ábilqaıyr han qaıǵyly tarıhı kezeńde qazaq jerleriniń Reseıge ótý úderisin birinshi bolyp bastady. Ol ózine deıin Qazaq Handyǵynyń Reseı memleketimen birtindep jaqyndasýyn bastaǵan Táýekel, Táýke, Qaıyp handardyń áreketin jalǵastyryp, tarıhtyń jańa tizbeginde osy saıası baǵytty aıaqtady. Árıne, Ábilqaıyr han osynshalyq mándi de mańyzdy taǵdyrlyq sheshimniń keıinirektegi saldarlaryn baǵamdaı almaǵany haq. Dál sol tusta onyń mezettik mindeti halyqty aman saqtap qalý boldy jáne ony iske asyrdy da. Ábilqaıyr sol zamanǵa laıyq boldy, tarıhtyń ózi ony jasady, ol qıyn-qystaý kezeńde Otanyn jáne Halqyn qutqarý jolynda batyl qadam jasaı bildi.

 

 

 

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir