• USD 424.85

  • EUR 504.21

  • RUB 5.84

  • CNY 65.86

19 Qańtar, 17:56:16
Almaty

06 Qarasha, 2020 Barlyq aımaqtar

Qyz alyp qashý – salt pa, qylmys pa?

Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 125-babyna sáıkes ″Adam urlyǵy″ úshin 4 jyldan 7 jylǵa deıin  bas bostandyǵynan aıyrý týraly jaza qarastyrylǵan.

Foto: Maria Koleshnikova (RFE/RL)

″Qorqynysh...Úreı...″

Mazalap júrgen problemalaryńyzdy bir sátke umytýǵa tyrysyńyz. Jaılanyp otyryp, kóz aldyńyzǵa elestetińizshi...

Beıtanys adam bireýdi ańdyp júr. Tasaǵa jasyrynǵan arystandaı jemtigi jalǵyz qalǵanyn sabyrmen  kútip otyr. Qolaıly sátte jemtigine shap berdi. Mundaıdy kútpegen jábirlenýshi tyrp ete almaı, shabýyldaýshynyń azýynan bosana almady. Shybyn jany kózine kórindi, qatty qınaldy.

Beıtanys adam jemtigin úıine alyp keldi. Esigine qara qulypty ilip, bir bólmege qamap qoıdy. Jábirlenýshi úıde adam bar ekenin kóredi. Olardan kómek bolar degen úmitpen jalynyp, jalbarynady. Alaıda, olar qol ushyn sozýdan úzildi-kesildi bas tartty. Jábirlenýshiniń júreginde qorqynysh, bolashaqqa senimsizdik. Qara qapastan aman-esen shyǵa ma, joq pa bilmeıdi.

Barlyq arman, maqsatynyń, bolashaqqa josparynyń kúl-talqany shyqty. Onyń taǵdyry endi sol bir qylmyskerdiń qolynda. Bireýdi basa kóktep urlap áketip, bas bostandyǵyn shektep, ol adam qalamaıtyn pasyq áreketterdi jasaýǵa májbúrleıdi. Ony ómir boıy qara qapasta ustap, oıyna kelgenin jasaıdy. Onyń ómirin túbegeıli ózgertedi. Psıhologııalyq jáne fızıkalyq zorlyq kórsetedi. Alaıda qylmyskerdiń qylmys jasaǵanyn bári bilse de eshkim jaq ashpaıdy, jábirlenýshige qol ushyn berý eshkimniń oıyna kirip shyqpaıdy. Tipti jábirlenýshiniń jaqyndary da ony qylmysker dep sanamaıdy. Tipti oǵan jaqyn adamynyń ómiri men tánin qorlaýǵa jol beredi. О́zderi soǵan kýá bolsa da týǵanyn soǵan kónýge úgitteıdi. Bári jabylyp bir adamnyń ómirin byt-shyt etse de bul qylmysty jasaǵan adam da, oǵan kómekteskender de jazalanbady. Sondyqtan jemtigi tar, qarańǵy qapasta otyrǵan kezde, ózi taırańdap bostandyqtyń tátti dámine mastanyp júr. 

Qazir qandaı sezimdesiz? Qylmyskerdi zań júzinde jazalaý oıyńyzǵa bir sát bolsa da keldi me? Eger jaýap ıá bolsa, onda nege mundaı qylmysqa jol berip, tipti ondaı aýyr qylmystyń oryn alýyna kómektesip júrmiz. Qudaı-aý, ne dep kettiń! Qandaı qylmys?! Qandaı kómek? degen bolarsyz, bálkim bárin basynda-aq túsingen shyǵarsyz. Al eger áli de uqpaǵan bolsańyz aıtaıyn. Joǵaryda sıpattaǵan qylmys – kóbimiz kýá bolǵan, tipti onyń iske asýyna kómektesken, keıbirimiz ózimiz de sol pasyq qadamǵa barǵan – Qyz alyp qashý qylmysyn aıtamyn. Eee, sol ma? dep qol silteseńiz, sizge tanym kókjıegińizdi keńeıtip, adam quqyǵymen jaqynyraq tanysýǵa keńes beremin. Tipti psıhologtyń da kómegi qajet bolýy múmkin. Sebebi jyldar boıy sanasyna Qyz alyp qashý bizdiń saltymyz degen ýly oıdan arylý úshin mamannyń kómegi qajet bolýy ábden múmkin.

 ″Bul – salt-dástúr, meniń kinám joq!″

 

BUU-nyń adam quqyǵy deklarasııasynyń otbasyn qurýǵa qatysty 16-babynda er men áıeldiń quqyǵy tasqa tańba basqandaı anyq kórsetilgen.

  1. Kámelet jasqa tolǵan áıel men er adam neke qurý kezinde teń quqyly.
  2. Neke tek eki taraptyń tolyq kelisimimen, eshbir adam qysym kórsetpegende ǵana tirkeledi.

Qyzdy alyp qashý arqyly bul zańdy belshesinen basyp, adamnyń jar tańdaý, otbasyn erikti túrde qurý quqyǵynan aıyryp otyrmyz. Jaqynda Shymkentte qyz alyp qashý jaǵdaıy tirkeldi. Eger boıjetken «bolashaq jarynan» qashyp qutylý úshin kóp qabatty úıdiń terezesinen sekirmegende bul qylmys ádettegideı bilinbeı keter me edi? Sebebi alyp qashýdy qylmys dep emes, ata-baba salty dep qaraǵandyqtan qylmyskerler tıesili jazadan qutylyp ketip júr.

Qyz alyp qashýǵa qatysty arnaıy zań qarastyrylmaǵan, ony Adam urlyǵy faktisi boıynsha tirkeıdi. Qazaqstan Respýblıkasynyń Qylmystyq kodeksiniń 125-babyna sáıkes Adam urlyǵy úshin 4 jyldan 7 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý týraly jaza qarastyrylǵan.

Al eger uıymdasqan top kámelet jasqa tolmaǵan nemese aıaǵy aýyr áıeldiń densaýlyǵyna zııan keltirýi múmkin jáne ómirine qaýip tóndiretin qarý qoldansa 7 jyldan 12 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrylady jáne múlki tárkilenedi.

Qylmystyq toppen qyzdy qanaý maqsatynda alyp qashyp nemese onyń arty ólimge ákelgen bolsa, qylmys jasaǵan adam 10 jyldan 15 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrylyp, múlki tárkilenýi múmkin.

Eń qyzyǵy adamdy alyp qashyp artynsha ony erikti túrde bosatatyn bolsa, qylmystyq jaýapkershilikke tartylmaıdy. Ol qyzdyń alyp qashý kezinde bastan ótkergen psıhologııalyq jaǵdaıy eleýsiz qalǵany jáne kórsetilgen psıhologııalyq zaqym úshin eshkim jazalanbaıtyny qynjyltady.

 ″Meniń de basymnan ótken, sen de kón!″

Iá, sizdi de kezinde alyp qashyp siz soǵan kóngen shyǵarsyz. Biraq bul basqa adam da oǵan kónýi kerek degen sóz emes. Sondyqtan «Biz de osylaı otbasyn qurǵanbyz, eshteńe joq» degen ýájińiz orynsyz.

Iá, sizdi de kezinde alyp qashyp ýaqyt óte kele tańdaý quqyǵyńyzdan aıyrǵan adamdy súıip ketken shyǵarsyz, biraq bári birdeı uryny jaqsy kórip ketpeıdi.

Iá, sizdi de kezinde alyp qashyp sizdi zorlyqpen ózine áıeldikke alǵan adammen baqytty shyǵarsyz, biraq bári birdeı baqytty bolyp ketetinine eshkim kepil bola almaıdy.

Adam quqyǵy, ómiri, densaýlyǵy men bas bostandyǵy bárinen joǵary turady. Ol Konstıtýsııamyzda da jazylǵan. Oǵan saı ár adam otbasyn qalaǵan adammen erikti túrde qurýǵa quqyly jáne bul zańdy oryndamaǵan adam zań júzinde tıisti jazasyn alýy kerek. Sebebi bul – Sizdiń ómirińiz! Sizdiń bolashaǵańyz! Sizdiń baqytyńyz!  

Ásem Álmuhanbet

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir