Dońyztaý óńirindegi Qyzylúıik ǵıbadathanasy ejelgi kóshpendilerden, ıaǵnı b.z.d. I myńjyldyqtyń ortasy men b.z. I myńjyldyqtyń basy aralyǵynan qalǵan eskertkish bolyp sanalady. "Qazaqstannyń kıeli jerleri geografııasy" arnaıy jobasy aıasynda bıylǵy jyly Aqtóbe oblysynan Respýblıkalyq mańyzy bar qasıetti nysandar tizimine engizildi.

 Qyzylúıik úıindisi men onyń janyndaǵy qurbandyq shalynatyn oryn kórinisi

Qyzylúıik Ústirttiń soltústik shyń-kemeri jıeginen 14 shaqyrym qashyqtyqta, Baıǵanın aýdanynyń Dııar aýylynan ońtústik — ońtústik-shyǵysqa qaraı 60 shaqyrym jerde ornalasqan. Qyzylúıik atanýynyń syry o basta qyzǵylt tústi ulýtastan salynǵandyǵymen baılanystyrylady.

Zaınolla Samashev bastaǵan arheologtar ony zertteýdi 1999 jyly barlaý jumystarynyń barysynda bastap, 2000 jyldar basynda qarjy tapshylyǵyna baılanysty toqtatyp, al keıinnen "Mádenı mura" baǵdarlamasynyń aıasynda qaıta jalǵastyrǵan.

Foto: Qamshy.kz

2004-2008 jyldary munda júrgizilgen zertteý jumystaryna Zaınolla Samashev, Aqan Ońǵar, Erden Oralbaı, Ǵalymjan Qııasbek, t.b. mamandar qatysqan. Zertteýshiler bul eskertkishti sarmattar zamanynan qalǵan ǵıbadat orny dep sanaıdy. Olar Qyzylúıikti Báıte tektes eskertkishter qataryna jatqyzady. Báıte — sarmattar zamanynan qalǵan kıeli oryn, Mańǵystaý oblysynyń Saıótes aýylynan 50 shaqyrymdaı jerde, soltústik-shyǵystan ońtústik-batysqa qaraı tizile ornalasqan úsh ǵıbadathanadan turatyn keshen. Báıtede qazba jumystary sonaý keńestik kezeńde júrgizilip, qarýly jaýyngerlerdi beıneleıtin tas músinder tabylǵan. Qyzylúıikke degen zertteýshilerdiń erekshe qyzyǵýshylyǵy onyń mańynan da naq sondaı tas músinderdiń kezigýinen bastalsa kerek. Al, jalpy, Ústirt aımaǵynan dinı-ǵuryptyq mándegi eskertkishter kóptep tabylǵan.Bir ǵana Qyzylúıik tobyndaǵy eskertkishter tiziminde onnan astam nysan bar.

Foto: Qamshy.kz

Zertteýshiler Qyzylúıik keshenindegi qazba jumystary kezinde ǵıbadathana, qurbandyq shalý oryndary, meńgir tastar men antropomorfty músinder, kómbeler men tartý-taralǵylar tapqan. Ǵıbadathana qırandysy qazba jumystaryna deıin oba úıindisi tárizdi bolyp jatqan. Topyraq basyp jatqan qabatyn tazalaǵanda, ejelgi ǵıbadathana qabyrǵasynyń qalanǵan qalpynda saqtalyp qalǵan bes qatar tastary kóringen. Qurylystyń dıametri ońtústik-soltústik baǵytta — 34,60 metr, al batys-shyǵys baǵytynda 29,59 metr bolǵan. Qurylysqa uzyndyǵy 0,4-0,8 metr, al eni0,4 metr bolatyn tastar paıdalanylǵan.

Foto: Qamshy.kz

Ǵıbadathana mańynda soltústik-shyǵysqa qaraı 1000 metrge deıin doǵa tárizdenip sozyla ornalasqan meńgir tastar bolǵan. Árıne, zertteýshiler olardy synǵan, búlingen jaǵdaıda tapqan. Samashev, Olhovskıı syndy ǵalymdar meńgir tastardyń Batys Qazaqstan ólkesindegi kóne sarmat eskertkishteriniń kópshiligine tán ekenin aıtady.

"Báıte tektes" tas músinder synyqtary

Foto: Qamshy.kz

Meńgir tastarǵa qosa, antropomorfty músinder de Dońyztaý men Mańǵystaý óńirlerinen tabylǵan ejelgi ǵıbadathanalardyń ajyramas bir bóligi. Qyzylúıiktegi tas músinderdi mamandar ıkonografııalyq belgileri, qashaý tásilderi, t.b. erekshelikterine qarap, «báıtelik» jáne «meretsaılyq» dep eki túrge bólgen. «Báıtelik» pishinderde oń qol tómen túsirilip, tik «ustalady», al sol qol shyntaqtan búgilip, ishine qoıylǵan. Bular, negizinen, bes qarýy bar «jaýyngerler» bolyp keledi. Al «meretsaılyq» músinderdegi beıneler eki qolyn da keýdesine basyp turady. Keıbir zertteýshilerdiń pikirinshe, «meretsaılyq» pishindegi músinderde abyzdar beınelengen.

Foto: Qamshy.kz

"Meretsaı tektes" tas músinder synyqtary

Ǵıbadathana ornyndaǵy qazba jumystary kezinde tabylǵan kúmis buıymdar

Qyzylúıiktegi qazba jumystary barysynda tabylǵan zattar b.z.d. I myńjyldyqtyń ortasynan bastap Altyn Orda dáýirine deıingi aralyqty qamtıdy. Berirekte bul ǵıbadathana óziniń dinı ǵuryptar atqaratyn oryn retindegi qyzmetin toqtatyp, ári-beri ótken jolaýshylardyń ýaqytsha turaǵy retinde paıdalanylǵan bolýy da múmkin. Mysaly, ǵıbadathananyń syrt jaǵynan tabylǵan qurbandyq shalý oryndaryn, bes qarýyn asynǵan jaýynger túrindegi tas músinderdi, sondaı-aq elik beınelengen, balyq pishindi kúmis qapsyrmalar, qasqyr basty aıdahar túrindegi qapsyrmalar, qaıraq,temir jáne qola jebelerdiń ushtary, t.b. zattardy zertteýshiler erte kóshpendiler kezeńine jatqyzady. Al ortaǵasyrlyq qysh ydystar men Altyn Orda dáýirine tán shyǵyr ydystardy Qyzylúıiktiń beridegi qarapaıym jolaýshylar turaǵyna aınalǵan kezeńinen qalǵan jádigerler sanaıdy.

Foto: Qamshy.kz

Ilmek sózder: Aqtóbe

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir