Foto: Aqtóbe oblysy baspasóz qyzmeti

Aıbek Muratqalıuly Kýpenov 

Aqtóbe oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń basshysy

 

О́rkenıetke umtylý, ózge eldiń ozyq tájirıbesin, jaqsy jaqtaryn ala bilý – búgingi kúnniń basty talaby. XXI ǵasyrda órkenıetti jaqsy nárseniń barlyǵyn sińirý arqyly ozyq ultqa aınalýǵa bolady.

Qazirgi kezde elimiz ekonomıkalyq, materıaldyq máselelerden eshbir kem túspeıtin rýhanı-adamgershilik damý kezeńine kelip otyr.

Elbasy óz sózinde aıtqandaı, «memleket pen ult qatyp qalǵan dúnıe emes, únemi damyp otyratyn tiri aǵza sekildi». Sondyqtan ózimizdiń ulttyq-mádenı qundylyqtarymyzdy zaman aǵymyna sáıkes beıimdeý qajet.

Osy rette «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasy rýhanı jańǵyrtýdyń biregeı baǵdarlamasyn usynǵan úlken ıdeologııalyq qujatqa aınaldy.

«Jańǵyrý jolyndaǵy basty ıdeıa – bolashaq pen ótkendi úılesimdi sabaqtastyra bilý. Ozyǵyn alyp, tozyǵyn tastaý»...., «Bul másele bizdiń ultymyzdyń bolashaǵy men rýhanı áleýetine tikeleı qatysty. Túptep kelgende maqala qazirgi Qazaqstannyń ekonomıkalyq jáne tehnıkalyq jańǵyrýynyń ıdeologııalyq negizi, -dedi QR Prezıdenti Q.Toqaev «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalanǵan maqalasynda.

Baǵdarlama qabyldanǵan 3 jyldan bergi ýaqytta Aqtóbe oblysynda 6 arnaıy baǵyt boıynsha jumystar atqarylýda. О́ńirdegi barlyq salalar, qalalyq jáne aýdandyq ákimdikter, oblystyq basqarmalar, joǵary oqý oryndarynda júıeli túrde jasalǵan jumystar saralanyp, qorytyndylandy.

Memleket tarapynan qabyldanǵan qandaı da bir baǵdarlama, bastama bolsyn, halyq onyń ıgiligi men nátıjesin kórýi kerek. Soǵan saı onyń damý baǵyty, ozyq tájirıbesi men kemshin tustary anyqtalady. Ol úshin eldegi áleýmettik úrdisterdi jáne qoǵamdyq sana qurylymyndaǵy ózgeristerdi taldaýda áleýmettik zertteý jumystary júrgiziledi jáne ol zertteýler qoǵamdaǵy áleýmettik qubylystarmen prosesterdiń shynaıy sıpatyn bilýge múmkindik beredi.

Osy oraıda, oblys turǵyndarynyń «Rýhanı jańǵyrý» maqalasynyń mazmunymen aqparattandyrylýy boıynsha áleýmettik zertteý júrgizildi.

Respondentterdiń pikiri boıynsha qoǵamdy jańǵyrtýdyń qozǵaýshy kúshiniń alǵy shebinde bilim berý salasynyń mamandary – 26,3%, qoǵamdyq qaıratkerler men quqyq qorǵaýshylar – 22,3%, ǵylymı zııatkerler – 20,6%, BAQ ókilderi – 16,5%, sport ókilderi – 16%, bıznes ókilderi – 11%, medısına salasynyń ókilderi – 9,1%, shyǵarmashylyq zııatkerlik – 6,1%, memlekettik qyzmetkerler - 4,6% kórsetkishi anyqtaldy.

Osylaısha, halyq arasynda ótkizilgen saýaldarǵa sáıkes Baǵdarlamanyń Aqtóbe jurtshylyǵynyń qyzý qoldaýyna ıe bolǵanyn kórýge bolady.

Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý», «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalyq maqalalaryndaǵy kórsetilgen mindetterdi júzege asyrý úshin oblys, qala, aýdan ákimdikteri janynan «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn basqarý ortalyqtary quryldy. Oblystyq, qalalyq, aýdandyq ákimdikterde qoǵamdyq sanany jańǵyrtý baǵdarlamasyn iske asyrý jónindegi komıssııalar quryldy. Bul qurylymdar jumysyna ǵalymdar, memlekettik qyzmetkerler, ardagerler, ólketanýshylar, tarıh, ádebıet, geografııa pánderiniń muǵalimderi, óner qaıratkerleri t.b. jumyldyryldy. Komıssııa men ortalyqtyń jumysy júıeli uıymdastyrylyp, jańǵyrý baǵyttarynyń oryndalýyna tıisti dárejede yqpal etýde.

Oblystyq ortalyq qalalyq, aýdandyq ortalyq mamandaryn oqytyp, olarmen semınarlar, trenıngter ótkizip, daıyndyqtaryn, tájirıbelerin jaqsartyp keledi. Ádistemelik jınaqtar shyǵarylyp, kómekter kórsetilýde, monıtorıngter júrgizilýde.

Oblysta «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń materıaldyq bazasy jasalǵan. 3 jyl ishinde Aqtóbe qalasynda rýhanı baǵytta jumys jasaıtyn birneshe áleýmettik-mádenı ǵımarattar iske qosyldy. Aýdandarda 100-den astam kovorkıngter, jastar ortalyqtary, sport jáne balalar alańdary, balalar shyǵarmashylyǵy ortalyqtary, mádenıet úıleri salynyp, jańasha jumys jasaýda. Jumystyń túri men mazmuny jańaryp, sananyń ózgerýine qyzmet etýde. Kitaphanalar men mýzeıler «Rýhanı jańǵyrý», «Uly dalanyń jeti qyry» baǵyttarynda belsendi jumys jasaýda.

Arhıv jumysy jandanyp, oblys tarıhy boıynsha zertteý jumystary jáne derekter jınaý qolǵa alyndy. 3 jyl ishinde oblysta 320 áleýmettik-mádenı qurylys nysandary iske qosyldy. Olar básekege qabilettilik, ulttyq biregeılikti saqtaý, pragmatızm, bilimniń saltanat qurýy, sananyń ashyqtyǵy, evolıýsııalyq damý jáne t.b. mańyzdy baǵyttar boıynsha jańǵyrtý jumystaryn júzege asyrýda.

Ulttyń órkenıetti, ozyq bolýy onyń jeriniń úlkendiginiń, tabıǵı baılyqtarynyń moldyǵynyń, halqynyń kóptigimen ólshenbeıdi, adamdarynyń básekege qabilettiligimen, bilim, mádenıet, densaýlyq dárejesimen, eńbekqorlyǵymen aıqyndalady. Sondyqtan maqalanyń negizgi ózegi – ulttyq sana 6 basym baǵytqa ıe.

Adamnyń ómiri eń áýeli moralmen retteledi. Buǵan bilim men tárbıeniń nátıjesi arqyly jetýge bolady. Olaı bolsa, bıyl mereıtoılary atalyp ótiletin uly ǵalym Ábý Nasyr ál-Farabıdiń (1150 jyl) «Tárbıesiz berilgen bilim qaýipti» degen ıdeıasy, uly Abaıdyń (175 jyl) «Tolyq adam» ıdeıasy, uly aqyn Nurpeıistiń (160 jyl) «Bilim bil, oqyp qarmanda, Oqymaı qalma armanda» degen ósıeti rýhanı jańǵyrý baǵyttarymen sabaqtas, mazmundas kelip, sananyń ózgerýine, jadymyzdyń jańǵyrýyna erekshe serpin berýde.

«Ulttyq tárbıe» baǵdarlamasyn júzege asyrýdaǵy eń basty qajettilik – jastardyń rýhanı tárbıesin jetildirý, bul qazirgi kezeńniń eń ózekti máselesi bolyp otyr.

Adamzat damýynyń qazirgideı asa kúrdeli kezeńinde, Memleket basshysy «Qazaq halqynyń taǵdyry tarıh tarazysynda tur»-degendeı, kúrmeýi qıyn kúrdeli máselelerdi sheshý, «Rýhanı jańǵyrý» mindetin atqarý, ult bolyp uıysý, jumylý arqasynda júzege asyrylady. Mine, osyndaı kezde jas urpaqqa bedeldi aqyl-oı ıeleriniń parasatty pikiri aýadaı qajet.

Soǵan baılanysty, oblystyq, qalalyq ardagerler keńesimen birlesip túrli baǵyttaǵy tárbıelik máni bar is-sharalar uıymdastyrylýda.

Basty maqsat memlekettiń jáne azamattyq qoǵamnyń ózara is-qımylynyń negizinde barsha rýhanı salany jańǵyrtý.

Azamattyq qoǵamnyń bólinbes bólshegi – úkimettik emes uıymdar baǵdarlamany júzege asyrýǵa óz úlesterin qosyp, turǵyndar arasynda baǵdarlamany nasıhattaý baǵytynda turaqty túrde jumystar júrgizýde.

Sonymen qatar Prezıdenttiń halyqqa Joldaýynda úkimettik emes uıymdardyń bedelin arttyrý, halyq pen bıliktiń arasyndaǵy dıalogty kúsheıtý týraly tapsyrmasyna sáıkes jumystar jasalyp keledi.

Búgingi kúni óńirde 100-den astam qoǵamdyq uıym belsendi jumys jasap, oblystyń qoǵamdyq-saıası jáne áleýmettik damýyna atsalysýda.

Memleket, bıznes pen úkimettik emes uıymdardyń áleýmettik máselelerdi sheshýdegi seriktestigi, kásipker azamattardy "Týǵan jerge taǵzym" dep, patrıottyqpen týǵan ólkesin damytýǵa jumyldyrý halyq kóńilinen shyǵyp, laıyqty óris alýda.

«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy kóleminde oblysta azamattyq qoǵam qozǵalysy óristeýde, turǵyndardyń, kásipkerlerdiń belsendi azamattyq ustanymdary aıqyn kórinýde, patrıottyq is-qımyldary jaǵymdy jaqsy nátıjeler berýde. Olardyń tarapynan turǵyndar úshin júzege asyrylǵan mańyzdy da kólemdi demeýshilik sharalar men júrekten shyqqan qaıyrymdylyq, birlik, dostyq, tatýlyq aksııalary oılaǵan jerden shyǵyp, kópshiliktiń rızashylyǵyna ıe bolýda.

«Týǵan jerge taǵzym» aksııasy aıasynda mesenattar, kásipkerler óz qarajattaryna uly dalanyń uly esimderine, tarıhı tulǵalar – handar men batyrlarǵa, bı-sultandarǵa, memleket, óner qaıratkerlerine eskertkishter ornatyp, patrıotızmdi, tarıhymyzdy tanytýǵa úles qossa, muqtaj otbasylarǵa páter alyp, balabaqshalar salyp, mektepterdiń, mádenıet mekemeleriniń ǵımarattaryn jóndep, materıaldyq jaǵynan kómektesýde.

Til, din, dil, el, jer sekildi kıeli de qasıetti uǵymdarmen qatar árbir halyqtyń maqtanysh etetin, asa qurmetteıtin kıeli oryndary bar, olardy tanymal etý, saqtaý, qalpyna keltirý kıeli jerler geografııasy jobasy arqyly júzege asyrylýda. Respýblıkalyq mańyzy bar kıeli jerlerdiń tizimine bizdiń oblystan 10 eskertkish engizildi.

Qazaqstannyń mádenı jetistikterin álemdik deńgeıde nasıhattaý barysynda zamanaýı qazaqstandyq mádenıet baǵdarlamasyn júzege asyra otyryp, aqtóbelik óner, mádenıet qaıratkerleri opera, bı, estrada, án, kúı, aqyndar aıtysy, teatr, terme, jyr janrlary boıynsha tolaǵaı jetistikterge jetip, respýblıkada kórnekti oryndarǵa shyqty. Qazaq óneri álemdik dárejede ózindik boıaýymen, áýen-yrǵaǵymen óz ornyn alýy kerek.

Qazaqstandy sheteldikter tek munaı arqyly emes, qazaqtardyń óneri arqyly da tanı bilýi kerek. Bul maqsatta aqtóbelikter ózderiniń laıyqty úlesterin qosyp keledi.

Sonymen birge «100 jańa esim» jobasy boıynsha táýelsizdik jyldarynda qyzmettiń ártúrli salalarynda joǵarǵy nátıjelerge qol jetkizgen jerlesterimizdi tanystyrý, jastarǵa otanǵa qyzmet etýde tabystylyq ıdeıasyn nasıhattaý jolǵa qoıylýda.

«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrý barysyn aqparattyq qamtamasyz etý jáne nátıjeli qoǵamdyq pikir qalyptastyrý úshin ótken kezeńde oblystyq BAQ-da 6603 materıal, onyń ishinde, baspasóz jáne elektrondy basylymdarda – 1509 materıal, resmı saıttarda – 454 materıal, áleýmettik jelilerde – 4640 materıal jarııalandy.

Teledıdar arnasynan tanymdyq-tárbıelik máni zor, salt-dástúrdi, ulttyq qasıetter men kónekóz jádigerlerimizdi nasıhattaıtyn, ulttyń tarıhyn, murat-múddesin tolyqqandy jetkizetin habarlardyń kórsetilýi de úlken jumystyń bir bólshegi.

Osy maqsatta oblystyq «Aqtóbe» telearnasynda «Aýyl – el besigi», «Bizdiń tarıh», «Uly tulǵa» jańa formattaǵy arnaıy telebaǵdarlamalardyń árbirinen ulttyq ádet-ǵuryp, salt-sanaǵa qatysty halyqtyq dástúrlerdiń nyshanyn aıqyn ańǵaramyz.

Oblystyq, aýdandyq gazetterde «Rýhanı jańǵyrý», «Týǵan jerge taǵzym», «100 jańa esim» aıdarlary jumys jasaýda. «100 jańa esim» arnaıy jobasy aıasynda Aqtóbe oblysynyń ensıklopedııasy jáne óńirdiń ımıdjdik jýrnaly jaryqqa shyqty.

Qoryta kelgende, bul «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń oryndalýyna qysqasha ǵana sholý dep bilińizder. Sebebi, ıdeologııalyq qujattyń tıimdi júzege asýyn naqty ındıkatorlarmen, sanmen esepteý múmkin emes dep aıtýǵa bolady.

Eń bastysy bul maqsatqa qoǵamnyń jumylýy, qyzyǵýshylyq tanytýy mańyzdy. Alashtyń birtýar zııalysy Ahmet Baıtursynovtyń «Ulttyń ulaǵaty – mádenıetinde» degen sózi bar. Ulttyq sana-sezimi joq, mádenıeti joq adamda otanshyldyq rýh ta bolmaıdy.

«Ulttyq rýhanı qundylyqtar, adamgershilik» uǵymdary – memleketti, qoǵamdy uıystyratyn basty ólshemder. Eger bul qundylyq óziniń tutynýshysy – adamǵa kereksiz bolsa, onyń quny da, máni de bolmaıdy.

Sondyqtan da búgingi eń basty másele – adamǵa sapaly bilim men tárbıe berýde ıntellıgensııanyń, qoǵamdyq uıymdardyń, jalpy qoǵamnyń qoldaýy óte qajet.

 

 

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir