Foto: kórneki sýret

Shapaǵat altynshy balaǵa aıaǵy aýyr. Bul joly da qyz ekenin kúıeýine aıta almaı qınalyp júr. 20 jyl otasqan jaryna urpaq jalǵastyratyn ul syılaı almaǵanyna ishteı ózin kináli sezinedi. Oǵan kúıeýi men týys, týǵan, dos-jaran men kórshi-qolańnyń áseri de joq emes. Oraıy kelse Shapaǵatty jandy jerinen túrtip qalýǵa ázir.

Shapaǵat joldasy Aqberennen qyzdy bolatynyn jasyrdy. Onyń osy joly ul bolar degen úmitin uzaqqa sozǵysy keldi me, álde bosanǵansha kúıeýiniń "Sen qatyn, maǵan ul týyp berýge jarymadyń" degen aıyptaýlardan ýaqytsha bolsa da "qulaǵym tynysh bolsyn" dedi me qyz týraly lám-mım dep jaq ashpady. "Sábıdiń jynysyn anyqtaıtyn ýaqytta teris aınalyp jatyp alady" degen syltaýy da daıyn. Ony dárigerge kórinýge barǵanda janynda otyrǵan júkti áıelden estip alǵan. Balanyń jynysyn otbasynan jasyrý ıdeıasy da sol kezde týdy. Biraq erte me, kesh pe shyndyq belgili bolary anyq.

Aı, kúni jetip Shapaǵat taǵy bir qyzdy dúnıege ákeldi. Úshinshi qyzdan keıin perzenthana tabaldyryǵyn kúzetýdi qoıǵan Aqberen bul joly uldy bolamyn degen álsiz bolsa da úmitin arqalap keldi. Júregi keýdesinen yrshyp túserdeı, ómirindegi eń sheshýshi sátti kútip otyrǵandaı typyrshyp bir orynda otyra almady. "Baýy berik bolsyn, qyzdy boldyńyz" degen dárigerdiń quttyqtaýyn estigende ústine muzdaı sýdy tógip jibergendeı kúı keship, ańtarylyp turyp qaldy. Istiń mán-jaıyn túsingennen keıin ashýǵa býlyǵyp, yzadan kózi shaqshıyp ketti. Perzenthanadan atylǵan oqtaı ushyp shyǵyp tikeleı syrahanaǵa tartty. Kózinen jas yrshyp shyqty.

Araqty sylqytyp jatyp joldastarynyń "Erkekten ǵana erkek týady", "Áıelińe ul týǵyza almadyń", "Jaqsyraq tyryssaıshy" degen keketýlerin eske alǵan saıyn basa tústi.

Týystardyń quttyqtaýlary kóńil aıtýǵa kóbirek uqsaıdy. "Eshteńe etpeıdi, endigi joly ul bolady", "Qyz da jaqsy ǵoı", "Qyz ulǵa qaraǵanda áke-sheshesin kóbirek oılaıdy" dep jubatqandaı boldy. Biraq bul sózder Aqberendi jubata qoımady. Ol qyzy men áıelin perzenthanadan shyǵarýǵa da barmady. Quddy bir qýanyshty kún emes, qaraly kúndeı túńirenip jumysyna ketti.

Shapaǵat bota kózdi qyzyna qarap turyp "Eee, botam-aý dúnıege kelmeı jatyp óz ákeń senen teris aınaldy ǵoı" dep kóz jasyn syǵyp aldy. Shapaǵat kózi torsyqtaı qyzyn Botakóz dep qoıýda qalap edi. Alaıda ul týmaǵany úshin jazyqty bolǵan Shapaǵat sábıge atty ózim qoıam deýi keshirilmes kúnámen para-par edi. Áýlettiń úlkenderi ózara aqyldasyp Sálımá, Bátımá, Uljan, Ulbolsyn, Ulmekennen keıin altynshy qyzynyń esimin Toqtasyn qoıdy. Aqberenge altynshy qyzyna Jıhaz degen esim berse de báribir edi.

Toqtasynmen ol otbasyda bala toqtady. Oǵan sebep Aqberenniń arman qýyp basqa áıelge úılenýinde edi. Onyń mundaı qadamǵa barýyna týystary da túrtki boldy. "Tósek jańǵyrtsań uldy bolasyń" degen sózge erip, saǵym qýyp 20 jyl otasqan áıeli men alty qyzdyń kózin jáýteńdetip tastap ketti.

Shapaǵat alty balany ósirý úshin kúnniń atysynan, túnniń batysyna deıin eki, úsh jumysta shapqylap júrdi. Ákeniń mahabbattyn kórmegen Toqtasyn analyq meıirimge de bólene qoımady. Anasy kún uıasynan shyqpaı jumysqa ketip, bular uıyqtap jatqanda sharshap, shaldyǵyp keledi. Úı tirligi tuńǵyshy Sálımániń moınynda. Qyzdardyń oqý úlgerimin qadaǵalaý – Bátımániń mindeti.

Ýaqyt shirkin kúıbeń tirshilikpen ótip jatty. Toqtasyn mektep tabaldyryǵyn attap, oqýshy atandy. Alaıda mektep Toqtasyn oılaǵandaı kóńildi meken bolmaı shyqty. Klasstastary onyń esimin mazaq etip, shyr etip dúnıege kelgende óz ákesi odan teris aınalǵanyn aıtyp keketti. Toqtasyn úıge jylap keledi, "Mektepke barmaımyn" dep kúnde qıǵylyqty salady. Biraq ápkesinen taıaq jegennen keıin kóz jasyn kól qylyp mektepke qaıta barady. Toqtasyn úshin ár atqan tań dál osy ózgermeıtin ssenarıımen bastalady.

Toqtasyndy klasstastary mazaq etken saıyn "Ákem men úshin bizdi tastap ketti" degen oı sanasyna ábden sińip, maza bermedi. О́zin kináli sezingendikten ápkeleri men anasy da júreginiń túbinde ony kinálaıtyndaı kórinetin. Úıden jyraqqa ketkisi keldi. Izdegenge, suraǵan demekshi klasstasy Talǵat Toqtasyndy mektepti bitirý keshinen keıin alyp qashty.

Kóz jasyn kól qylyp, jónine qoıa berýin surap edi, áıelder "Biz de osylaı otbasyn qurǵanbyz. Eshteńe joq. Ýaqyt óte kele súıip ketesiń" dep jubatýǵa tyrysqandaı boldy. Áıelder qaýymynan qoldaý tabamyn degen úmiti kúl-talqan boldy. Endigi úmiti – týystarynda. Qýǵynshylar kelgende "Qalmaımyn!» dep kesip aıtyp edi, onyń qalaýyna eshkim qulaq aspady. "Toqtasyn, baqytyń osy jigit shyǵar. Qaıtqan qyz jaman. Ony da qaperge al. Osy úıdiń tabaldyryǵyn attaǵan ekensiń osy jerde qal. Osy áýletke tastaı batyp, sýdaı siń" dep sol úıde shyryldatyp tastap ketti.

Baqytty týyp, ósken jerinen tappaǵan Toqtasyn ony otbasylyq ómirden de tappady. Kerisinshe jaǵdaı ýshyqty. Talǵat qalaǵan oqý ornyna túse almady, jóni túzeý jumysqa da tura almaı júr. Aqsha tabý úshin jumys talǵamaı qara jumysty isteýge májbúr. О́mirde joly bolmaǵanyna nalyp, óshin Toqtasynnan alatyn. Toqtasynǵa judyryq jumsaý úshin oǵan bálendeı sebep te kerek emes edi. Durys ilinbegen kıim nemese Toqtasynnyń shashy ońǵa emes, solǵa qaıyrylǵany Talǵattyń ashýyn keltirýi múmkin edi. Talǵat ony kók ala qoıdaı etip sabasa da jurt Toqtasyndy kinálady. "О́ziń kinálisiń", "Tilińnen tapqansyń ǵoı" dep sózben túırep alatyn. Toqtasyn tipti týǵandarynan da qoldaý tappady. Olar tek "Shyda! Shyda!" deýmen shekteldi.  

Bir kúni Talǵat ony qatty sabap, Toqtasyn aýrýhanadan biraq shyqty. Polısııa isti tirkep, Talǵatty ýaqytsha ustaý ızolıatoryna japty. Buny estigen Talǵattyń jaqyndary Toqtasynnyń aýyr háline qaramastan ony aryzdy qaıtaryp alýǵa úgittedi. Toqtasyn buǵan deıin de Talǵattyń qatigezdigine shydamaı talaı márte úıden ketip qalyp júrgen. Alaıda Talǵat araǵa týys, týǵandy salyp, "Endi qol jumsamaımyn" dep ýáde berip, sońǵy sózin aıtatyn. Mundaı kezderi Toqtasyn Talǵatty keshirip, qaıta oralatyn. Biraq baıaǵy jartas, sol jartas. Bul joly da kópshiliktiń qysymyna shydamaǵan Toqtasyn Talǵatty keshirdi. О́z kúıeýiniń ústinen aryz túsirgenine ymmen bolsa da qoldamaıtynyn kórsetken polısııa ókili aryzyn qýana qaıtaryp berdi.

Ýaqytsha Talǵat ózgergendeı boldy. Ishýin qoıyp, Toqtasynǵa jyly qabaq tanytyp júrdi. Toqtasyn bala kóterdi. О́mir boıy kórgen qıyndyǵynyń ótemi retinde osy sábıdi oǵan bergendeı boldy. Alaıda Talǵat jumysynan ekinshi aıdyń da aılyǵyn ala almaı, saly sýǵa ketip, bári ózgerdi. Bastyǵyna jaq asha almaıtyn Talǵat bar ashýyn ádettegideı Toqtasynnan aldy. Bir judyryq qan bolyp uıyp qana úlgergen sábı myna jaryq dúnıeni kórmesten kelmeske ketti. Jańbyrdan keıin shyqqan kempirqosaqtaı úmit syılaǵan sábıi endi joq ekenin bilgende Toqtasyn myna ómirden kúder úzdi. О́zine qol jumsaýǵa bel baılaǵanda aldynan beıtanys er adam bóget bolyp tura qaldy. Aryp, tozǵan er adamnyń Toqtasyn sekildi ómirde beınet kórgeni júzinde ájim bolyp jazylǵan edi. Kóz janarynan nur ketken beıtanys adam "Qyzym!" dep jylap jiberdi. Toqtasyn bul sózdi estigende bar muńyn umytyp, myna álemnen, ómirden birneshe sekýndqa alystaǵandaı kúı keshti. Esin jıyp qarama-qarsy turǵan beıtanys adam sol sátte eń jaqyn jan ákesi ekenin endi uqty. О́mir boıy kútken, kórmese de saǵynǵan ákesi qarsy aldynda tur. Toqtasynnyń boıyn ashý, yza, ókinish, qýanysh sezimi qatar bıledi. Qandaı reaksııa tanytyp ne isteıtinin de bilmedi. Qııalynda ákesimen kezdesýin ártúrli elestetse de, dál bylaı aýrýhanada, ómirden japa shekken eki baqytsyz adamnyń kezdesýindeı bolady dep oılaǵan emes.

Toqtasyn ákesimen úzildi, kesildi sóılesýden bas tartty. Sebebi ol ýaqytta onymen sóılesýge daıyn emes edi. Alaıda ákesin kórgennen keıin ózine qol jumsaý oıynan aınydy. Ákesi birneshe ret sóılesýge talpynǵanyna qaramastan onymen kezdesýden bas tartyp júrdi. Biraq ákesiniń aýyr dertke shaldyqqanyn estigende ýaqyttyń tyǵyz ekenin endi túsindi. Bul sýyq habardy estı salysymen ákesimen kezdesýge asyqty.

Ákesi bastapqy kezde "Keshir! Keshir!" degennen basqa eshteńe aıta almady. Toqtasyn ákesine degen renishin jyldar boıy júreginiń túbinde saqtap keldi. Sol renishi endi eselene túskendeı. Sebebi ákesi olardy baqılyqqa attanbas buryn óz janynyń tynyshtyǵy úshin izdep kelgendeı kórindi.

Toqtasynnyń ákesi ańsaǵan "Keshirdim" degen sózin estip, baqıǵa attandy. Osy bir sózde qandaı qudiret bar ekenin Toqtasyn jyldar boıy keýdesinde tas bolyp qatqan ókpesinen qutylyp, jeńildedi. Bes ápkesinen bólek taǵy eki sińlisi bar ekenin bildi.

Talǵatpen ajyrasyp jańa ómirge qadam basty. "Baıdan qaıtqan" statýsy kenedeı jabysýy, er adamdar onǵan beıne bir erkekke muqtaj jandaı qaraýy jaraqatyna tuz sepkendeı boldy. Biraq bul qadam onyń ómirindegi jarqyn bolashaqqa jasaǵan alǵashqy qadam ekenin kóp uzamaı túsindi.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir