Foto: Nurgúl Abdashımqyzynyń jeke muraǵatynan

22 qazan – Halyqaralyq kekesh adamdar kúni. Osy kúnge oraı Qamshy tilshisi "TRAIN YOUR BRAIN" balalar oqytý ortalyǵynyń logopedi Nurgúl Bolatovamen suhbattasty. Maman "Balany neshe jastan bastap logopedke kórsetý kerek? Kekeshtikti qalaı emdeýge bolady? Ata-analar til múkisi bar balalarmen qalaı qarym-qatynas ornatý kerek?" degen suraqtarǵa jaýap berdi.

Kekeshtik (tutyqpa) bul – sóıleý apparaty bulshyqetteriniń tyrysýynan bolatyn sóıleý qalpynyń buzylýy. Bul kezde adamda sóıleý yrǵaǵy men tynys alý reti nasharlaıdy. Keıbir dybystardy sozyp nemese býyndardy (mme-me-mektep, ki-ki-kitap, avt-tt-tt-obýs) qaıtalap, eriksiz múdirip, irkilip aıtady. Bul irkilis keıde tym uzaqqa da sozylýy múmkin. Jańa týǵan sábıde kekeshtik baıqalmaıdy. Tutyqpa kóbinese mektepke deıingi jasta (2-6 jas arasynda) kenetten nemese birtindep paıda bolady.

Qazirgi ýaqytta kóptegen ata-analar logopedke tek R dybysyn aıta almaǵan kezde nemese keńes alý úshin 3-5 jasty kútý kerek dep oılaıdy. Alaıda bul kezde balanyń ýaqyty bosqa joǵalady. Eger ýaqytynda mamanǵa júginse, til múkisin tezirek emdeýge bolady. 

Logopedke qaı̆ ýaqytta barý kerek?

1 jasqa deı̆in bala kúlmese, qyzarmasa, alǵashqy sózderdi aıtpasa;

2-3 jas aralyǵynda náreste múldem sóılemese, "óz tilinde" sóılese, sizdi túsinbese;

3-6 jas aralyǵynda sózdik qory nashar, grammatıkalyq qateleri bolyp, dybystaýy buzylsa;

6-9 jas aralyǵynda bala qate jazsa, áripterdi tóńkerip jazsa, áripterdi jıi "qaldyryp" ketse, logopedtiń kómegine júgingen jón, – deıdi ol.

Logoped aýyr til múkisin úıden emdemeı, mamanǵa kórsetken jón dep sanaıdy.

– Eger sóıleý tiliniń buzylysy aýyr bolsa, onda ata-ana úıde óz betinshe emdeı almaıdy. Ýaqytty joǵaltpaı logopedtiń kómegine júgingen durys.

Osy oraıda ata-analarǵa paıdaly aqparat berip keteıin:

1) Balanyń sózdik qory óte az bolsa, kúnde tek bir-eki sózden úıretińiz.

2) Tutyqpa kezinde úı jaǵdaıynda jasalatyn jattyǵýlar. Artıkýlıasııaǵa jáne mımıkalyq bulshyqetterge arnalǵan relaksasııalyq jattyǵýlar:

1.Tisti kórsete otyryp, barynsha kúlý. Zeıindi bettegi qysymǵa aýdarý.

2. Erindi alǵa shyǵara otyryp, 10 sekýnd boıy úrleý.

3. Tildi aldyńǵy tiske tirep, zeıindi tildegi qysymǵa aýdarý.

4. Aýyzdy aýaǵa toltyryp, kózdi barynsha ashý.

5. Daýysty dybystarmen jumys. Tilinde kemistigi bar balalarǵa sózdegi daýysty dybysty bólip aıtýdy úıretý úlken nátıje beredi. Dem shyǵarý arqyly daýysty dybystarmen jumys jasaý kerek: A-o A-o-ý-y M-m-m-m-m-a-a-a M-m-m-m-m-ý-ý-ý
A-o-ý A-o-ý-y-ı M-m-m-m-m-o-o-o M-m-m-m-m-y-y

6.Sanaý jattyǵýlaryn jasaý kezinde bir tynysta tereń tynys alyp, sanaý qajet. 1,2,3,4,5,6,7,8,9,10, keıin sandardy keri sanaý qajet.

7. Kóbirek án shyrqaý kerek, – deıdi maman.

Onyń aıtýynsha, til múkisi bar bala kózinshe "logopedke aparý kerek edi" degen sózderdi aıtpaý kerek. Osy sózdermen ata-analar balalaryna kompleks jasap beredi.

– Barlyq ata-ana óz balasy úshin alańdaı̆dy jáne olarǵa tek jaqsylyq tileı̆di. Alaı̆da keı̆bir ata-analardyń ýaı̆ymdaǵany sonshalyq, emosııalaryna erik berip, óz oı̆yn balaǵa durys jetkize almaı̆, ony renjitip almaý úshin qajetti sóz taba almaı̆dy. Balany sózben kemsitpeý kerek. "Durystap sóıle!", "Erkelemeı sóıle!", "Ol ádeıi isteıdi!" degen degen sózderdi sózdik qoldanystan alyp tastaǵan jón.

Sondaı-aq balanyń kózinshe "balam durys sóılemeıdi. Logopedke aparý kerek edi" degen sózdermen balaǵa kompleks jasap bermeńiz. Úıde balańyzdy qoldap, kómektesińiz.

Tutyqpadan arylýdyń erte-keshi joq. Sóıleý yrǵaǵyn qaıta qalyptastyryp, kez kelgen jasta tutyqpanyń belgilerin basýǵa nemese joıýǵa bolady. Odan birjola qutyla almaý óz-ózine degen senimsizdikten, emdelýge durys mán bermeýden bolady. Tutyqpany túzetý úshin, eń aldymen, adamnyń óz-ózine degen senimi joǵary bolýǵa tıis, – deıdi logoped.             

Nurgúl Bolatova "r"-dy "l" dep, "ń"-dy "n" dep, "s"-ny "sh" dep áripterdi aýystyryp aıtatyndardy emdeýge qansha ýaqyt ketetinin aıtyp berdi.

– Balalarda sóıleý tiliniń alýan túrli buzylystary baıqalady. Olardyń ishinde eń keń taralǵany – dybys aıtý buzylystary. Logopedııada sóıleý tilindegi dybystardy aıtýdyń buzylýyn "Dıslalııa" dep ataıdy. Keı adamdar  "r" dybysyn "l" dybysymen (j-z , sh -s , d-t, v-f, k-q, g-q)  almastyryp nemese dybysty aıtpaı tastap ketip, burmalap aıtyp jatady. Bul buzylys estý qabileti durys, sóıleý apparaty qalypty damyǵan balalarda da kezdesedi. Mektep jasyna deıingi balalardyń 25-30 paıyzynda dıslalııa jıi kezdesedi.

Ata-analar menen "balam "s" dybysyn "sh" dep, "j" dybysyn "z" dep aıtady, bul qalypty ma? Qalaı túzetsem bolady?" dep suraıdy. Árıne, bul qalypty emes. Balanyń tili shyqqan sátten bastap, belgili bir dybystyń ózindik organıkalyq paıda bolý ýaqyty bar. Iаǵnı, balada ýildeý, byldyr ýaqytyly paıda bolsa, yzyń dybystar da (s, z, s, sh, j, sh, ch) óz ýaqytymen shyǵýy qajet.

Negizinen "s" dybysy 1 jas 11 aı men 3 jas aralyǵynda shyǵýy qajet. Al "sh" dybysy 2 jas 4 aı men 4 jas 11 aıdyń aralyǵynda shyǵýy shart. Árıne, ár balada ár túrli ýaqytta paıda bolady. Biraq osy ýaqyttardan asyp ketpeýi qajet.⠀

Al endi "s" dybysynyń dybystalýyna toqtalsaq. Yzyń dybystarda til jaq pen kúrek tisterdiń yqpalynda bolǵandyqtan, jaqqa kóbirek kúsh túsedi. "S" dybysy astyńǵy kúrek tisterdiń artqa sheginýi nátıjesinde, tildiń astyńǵy tisterdiń artyna kelip ornalasqan kezeńinde aýa aǵynynyń kúshimen syrtqa sýyq aýamen shyǵady. Al "sh" dybysynyń artıkýlasııalyq qalpy ózgeshe. Ony dybystaǵanda, ústińgi jáne astyńǵy kúrek tister túıisip, syrtqa jyly aýa aǵynymen shyǵady. Mine, bul jerdegi bar másele tis pen tildiń ornalasýynda bolyp tur. Eń aldymen, balanyń kúrek tisterine mán berińiz, sonan soń balanyń fonetıko-fonematıkalyq qabyldaýyn teksergen jón. Balanyń qaı kezde dybystardy almastyratynyna, qaı kezde durys aıtatynyn eskerip, qorytyndy jasaǵan durys.

Endi osy buzylysty túzetý ár balada árqalaı ýaqytty talap etedi. Tek bir ǵana emes birneshe dybysty durys aıta almasa nemese oryndaryn almastyrsa, onda birneshe kýrstyń ishinde túzetýge bolady (shamamen 1-1,5 aı). Keı balalar 2-3 sabaqty, keıbireýi 7-8 sabaqty qajet etýi múmkin, – deıdi ol.

Logopedtiń praktıkasynda birneshe aýyr dıagnozben kelgen naýqastar bolǵan. Qazirgi tańda tili múlde túsiniksiz egiz qyzdardyń býyndap sóılep kele jatqanyn baıandap berdi.

– Meniń tájirıbemde ár túrli til kemistigi bar balalar kezdesedi. Osy ýaqytqa deıin 400-den astam til múkisi bar balamen jumys jasadym. Keıbireýi jeńil, keıbiri aýyr dıagnozben keledi. Qys aıynda bir ata-ana egiz qyzdaryn dıagnostıkaǵa alyp keldi. Sol kezde anasy "kyzdarym bárin túsinedi, biraq sóıleı almaıdy" dep muńaıyp otyr.

Dıagnostıka jasamas buryn anasynan til kemistiginiń sebebin anyqtap aldym, ıaǵnı anamnez jınadym. "Júktilik qalaı ótti? Neshinshi perzentińiz? Bosaný kezinde jaraqattaný nemese bosaný kezinde otteginiń jetispeýshiligi boldy ma? Nárestelik kezeńde qandaı aýrýlarmen aýyrdy?" degen sııaqty birneshe suraqtar qoıdym. Sodan júktiliktilik kezinde anasynyń tumaýmen aýyrǵany anyqtaldy. Balanyń til múkisine syrtqy jáne ishki faktorlar, atap aıtsaq anasynyń júktilik kezindegi toksıkozy, vırýsty jáne endokrındi aýrýlar, jaraqattar, rezýs-faktor boıynsha qannyń syıymsyzdyǵy áser etýi múmkin. Sondaı-aq anasynyń bosaný kezindegi jaraqattanýy, asfıksııa (ottektiń jetispeýi) jáne ómiriniń alǵashqy jyldaryndaǵy ártúrli aýrýlar sebepker bolatynyn túsindirdim.

Qyzdaryn teksere kele, sóıleý tiliniń aýyr buzylysy ekenin aıttym. Alǵashynda qyzdardyń tili óte túsiniksiz boldy, "qytaısha" sóıleıtin. Tipti sózdi túsinbeıtin. "Mynaý ne?" dep suraq qoısam, ózime "mynaý ne?" dep jaýap beretin. Bir ókinishtisi, logopedke tórt jarym jasta kelgeni. Bul jas biz úshin óte kesh. Sodan dıagnostıka júrgizip bolǵannan keıin kyzdardy nevropotolog dárigerge barýyn, arnaıy dári-dármek alýyn aıttym. Keıinnen olar logopedtiń sabaqtarymen birge oı-órisin damytatyn ártúrli vıtamınder qabyldady. Qazir túzetý jumystarynyń júrip jatqanyna 5 aı boldy. Nátıjemiz jaqsy. Biraz býyndardy biledi, 2-3 býyndy sózderdi durys aıta alady. Eń bastysy, sózdi túsinetin boldy. Suraqtarǵa tolyq jaýap bermese de, jartylaı jaýap berýge tyrysady. Sóıleý tiliniń aýyr buzylysy bar 3 oqýshym sabaqty jaksy nátıjemen aıaqtaǵan bolatyn. Alla buıyrtsa, osy qyzdarymnyń da durys sóıleýine sebepshi bolamyn, – dep sózin aıaqtady logoped.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir