20 qazan – Halyqaralyq aspazdar kúni.  Qamshy.kz aqparat agenttigi osy aıtýly merekege oraı, oqyrmanǵa 10 jyldyq eńbek ótili bar, Atyraý qalasynan shyqqan aspaz – Qadyrov Baǵdat Talǵatulymen eksklıýzıv suhbat usynady. Aspaz nege bul kásipti tańdady? Qarapaıym aspazdy tabysty aspazǵa aınaldyratyn qasıetter qandaı? Avtorlyq taǵamdardy qalaı jasap shyǵarýǵa bolady? Instagram jelisinde Bagdat Cook degen atpen belgili 27 jastaǵy aspaz bizdiń barlyq suraǵymyzǵa jaýap berdi.

Armanyma aspaz bolyp jetip kelemin

Otbasyda tórteýmiz: anam – muǵalim, ákem – avtomehanık, men jáne stýdent inim bar. Tuńǵysh bala bolǵasyn, anama qolǵabys etip, úıdiń tirlikterine aralastym. Eń alǵash 5-6 synypta  peshke taýyq pisirdim. Oqýshy kezimnen aspazdyqqa qyzyǵyp, úıde ártúrli taǵamdardy daıyndap kórip, eksperıment jasaıtynmyn.  

Meniń ómirime áser etken myna oqıǵany aıtaıyn. 5-synyptamyn. It qaýyp aldy, dálirek aıtsam tamaǵymnan tistep alǵan. Sodan keıin qatty kekeshtenip sóıleı bastadym. Sabaqty tek jazbasha jaýap berýge tyrystym. Sebebi sabaq aıtýǵa, dostarmen sóılesýge qınalatynmyn. Ishteı qatty yzalanyp, túnerip  júretinmin. Bireýmen ashylyp sóılese almaý qandaı qıyn. Sodan bastap emdeldim,  2008-2010 jyldary Reseıge de baryp tynystaý, sóılegende demdi durys alý, jalpy psıhologııalyq turǵydan da em aldym, qaraldym. Alǵashynda bul meniń óner jolyna qadam jasaýyma kedergi bolady-aý degen oı týyndaǵan da joq. Biraq, árıne, meniń aspazdyq joldy tańdaýyma tikeleı áser etken de joq. О́zimniń qyzyǵýshylyǵymnyń bar ekenin eskerip, úı ishimmen aqyldasa kele osy mamandyqty tańdaıtyn bolyp sheshtim.  Sóıtip Almatyda bilim alyp, artynsha úzdiksiz jumys istep kettim. Kolledjdiń ekinshi kýrsynan bastap alyp shahardaǵy tanymal meıramhanalardyń biri "Assorti"-de 5 jyl jumys istedim. Onda Lıvon degen armıan jigit bas aspaz edi. 16 jastaǵy meni jumysqa aldy, jol kórsetti, jón kórsetti. Alǵashynda kómekshi boldym, keıin káýap ázirleýshi, odan keıin basqa da tamaq túrlerin úırenip, bir aptada  birneshe meıramhanalarda jumys istep, izdene berdim, izdene berdim. Toqtaýsyz, úzilissiz, demalyssyz, 24/7 isteıtin kezderim de boldy.

Mektepte óner adamy bolsam, birge aralassam, qarapaıym halyqtyń ortasynda júrip, ózimdi tanytsam, jaqsy atym shyqsa dep kóp armandadym. 2012 jyldary qazaq tilde erkin sóıleıtin bas aspazdar az edi. Sol kezde  Habar arnasynan usynys tústi de, 1 jyldaı Tańǵy as baǵdarlamasynda tamaq pisirip, habar júrgizip júrdim. Aspaz retinde birshama tanyla bastaǵanda Evrazııa, Habar, Qazaqstan, Hıt TV sııaqty  arnalar shaqyryp, seriktes boldyq.  «Júrek jalǵaıyq» baǵdarlamasynda da bir jyl istedim. «Tańsholpan», Láılá Sultanqyzynyń «Áıel baqyty», «О́z oıym», «Bizdiń úı», Aınur Tursynbaevanyń «Aınurdyń as úıi» baǵdarlamasynda, basqa da qaralymy kóp baǵdarlamalarǵa talaı qatystym. Qazir óner adamy bolmasam da, solarmen ıyq tirestirip, joldas bolyp júrmin. Barlyq armandaryma aspaz bolyp jetip kelemin. Basqa mamandyqpen tanylýǵa múmkindik syılaǵan Allaǵa "shúkir" deýden jalyqpaımyn.

Aspazdyq – elimizdegi tabysty salanyń biri dep aıta alamyn

Ánshi Nurbolat Abdýlınmen

Basqa shyǵarmashylyq adamdary sekildi, aspaz da bir orynda turyp qalmaı, únemi izdenis ústinde júrýge tıisti. Bul kásipke ýaqytsha, tabys kózi retinde ǵana qarasam, jumys ýaqyty bitken soń qaıtyp kete bersem, kóptiń biri ǵana bolamyn. Ofıste 10-nan 6-ǵa deıin isteıtin jumys emes. Halyq demalǵan kúni bizde kerisinshe. Mereke kúnderi grafık múldem tyǵyzdala túsedi.

Qazaqstanda aspazdyq sala, meıramhana kásibi jaqsy damymaǵan. Osyny eskerdim. Tapqan tabysymdy jınap, tájirıbe jınaqtaý úshin shetelderge shyqtym. Reseı, Túrkııa, Birikken Arab Ámirlikteri sııaqty elderindegi aspazdyqtyń qyr-syryna qanyqpyn. 2018 jyldyń kókteminde Ýkraınada boldym. Ol jaqta jańa ádispen jasalyp jatqan molekýlalyq ashananyń kýrsyn támamdap keldim. Osylaısha, jyl saıyn shetelderge shyǵyp, basqa elderdiń tásilderin úırený ústindemin. Osy jyly mamyrda Italııaǵa baryp qaıtýǵa nıettenip em. Qazirgi jaǵdaıdy ózderińiz de bilesizder, karantın bolǵan soń úıde boldym.  

Joǵaryda aıtqanymdaı, aspazdyq sala kenjelep kele jatsa da, elimizdegi tabysty salanyń biri dep aıta alamyn. Mysaly meniń aılyq tabysym muǵalimniń jarty jyldyq eńbegimen para-par. Shamamen 1,2-1,5 mıllıon teńge. О́zimizben birge oqyǵan 28 balanyń kóbi bul salanyń "bolashaǵy joq" dep oılap ár jerde jumys isteıdi, saýsaqpen sanarlyǵy ǵana aspaz. Kóp aspaz erteńgi kúnine durys maqsat qoıa almaıdy. Jumys grafıgin naqtylap suraıdy. Jańa kirisip jatqanyn oılamastan, birinshi kezekte aılyǵy qansha dep  anyqtaıdy. Jalaqy úshin ǵana kelip-ketip istep júrgenderdiń de talaıyn kórdim. Al shyn máninde bul mamandyqpen úlken tabystarǵa jetýge bolatynyn eshkim eskermeıdi.  

Bir paradoksty aıtaıyn. Bizdiń eldegi ataqty meıramhanalar jergilikti aspazdardy mensinbeıdi. О́zimdi tanystyryp, jumysqa barmaq bolsam, meni elemeýi de múmkin. Olar Italııadan aspaz aldyrýdy abyroı sanaıdy. Janaǵy ıtalııalyq aspaz óz elinde kartop qýyryp júr me, pııaz týraı ma, jaı ǵana pıssa ázirleı me, oǵan eshkim mán berip jatqan joq. "Tamaqtarymyzdy ıtalııalyq aspaz jasaıdy" degen maqtanǵa kúshti sóz ǵoı. Sol úshin men atymdy brendke aınaldyrǵym keledi. Qazirdiń ózinde meni eki jaqqa da tıimdi usynystaryn bildirip, suraǵan aılyǵymdy berýge daıyn birneshe jerge shaqyryp jatyr.

Aspazdyq tek áıel adamnyń jumysy emes

"Aspazdyq – áıel adamnyń jumysy" dep baǵalaıtyndar bar. Men oqýǵa túsken jyly sondaı stereotıp boldy. Baıqasańyz, qazir de joq emes. Biraq sońǵy jyldary aspaz jigitter kóptep boı kórsete bastady. Menen aqyl-keńes suraıdy. Bul jaqsy ǵoı.

Eshkimniń ala jibin attap jatqan joqsyń. Iship, ne temeki tartyp, buzyqtyq jasap júrgen joqsyń. Mańdaı terińmen etken eńbegińe "er adamnyń jumysy emes" dep syn aıtýǵa bola ma?!. Ystyq peshtiń janynda 10-15 saǵat tik turyp jumys isteısiń. Kúnine kemi 20-30 (keıde 50-ge deıin) taǵam ázirleısiń. Ol da óner. Aspaz bolǵan soń kópshiligi úıde de tamaq pisiredi dep oılaıtyn shyǵar. Úıge barǵanda tamaq jasamaımyn. Qonaq kelgende ǵana kómektesemin.

Al qazir men meıramhanada taǵamdardyń  sapaly, báriniń birdeı dámdi jasalýyn qadaǵalaımyn. Balyq, sýshı, pıssa, steık, táttiler, desert,  bárin jasaı beremin.  Bárine ózim aralasyp, baqylap júremin.

Karantın kezinde qol qýsyryp otyrmadym

Osyǵan deıin 2 jyldaı Oralda jumys istedim. Ol jerdegi restoran karantınde jumysyn toqtatty. Al men sol ýaqyttarda Almaty men Astananyń ortasynda júrip, ózimniń sheberlik saǵattarymdy ótkizdim. Toqtamaı jumys isteı berdim. Tipti elimizdiń ózge de úlken qalalaryna baryp, offline  sheberlik saǵattaryn ótkizýdi josparlap em. Karantın kúsheıtilgen  soń, onyń barlyǵyn basqasha qurastyryp, ata-anamnyń janyna Atyraýǵa bardym. Sóıtip onda da ýaqytty tekke ótkizbeı, ınstagram jelisi arqyly aqyly onlaın sheberlik saǵattaryn ótkize bastadym. Tynym tappaıtyn adammyn. Karantın kezinde tyǵylyp taýǵa shyǵyp, tamaq pisirip, sýretke túsirip, jarnamamen aınalysyp, sheberlik saǵattaryn ótkizip, áıteýir áreketsiz jatpaýdyń bar amalyn jasadym. Qazir jarnamanyń zamany ǵoı. Instagramdy qolǵa alyp, júrgizip jatqanyma bir jyldan asty

Tabysymnyń jartysyna 7 otbasyǵa bir aılyq azyq-túlik jetkizip, muqtaj jandarǵa kómektesip, Atyraý oblystyq aýrýhanasynyń hırýrgııa bóliminde istep jatqan 50 shaqty dárigerge bir kúndik tamaqtaryn daıyndap jetkizdim. Sondaı-aq ózge de azamattarmen birlesip, Maqtaaralǵa kómek kórsettik. О́zim dep júrgennen góri, ózgelerge kómektesseń, ishteı bir rýhanı baıyǵandaı, jaqsy bolyp qalasyń ǵoı. Sadaqanyń jarııa da, jarııa emes te túri bar. Aıtyp maqtandy demeńizder, ózimnen keıingilerge úlgi bolsynshy degen nıetimdi ǵana túsinersizder. Sadaqa – bereke kilti dep jatamyz. Osyǵan kóp adam mán bermeıdi. Allanyń razylyǵy úshin múmkindigim jetkenshe jıi sadaqa berýdi jón kóremin. Keıde shyn qınalǵan kezimde tabys túsedi, banket shyǵyp qalady, sonyń barlyǵy jasaǵan amaldarymnyń berekesi shyǵar dep oılaımyn.

Jas aspazdardy eýrostandartpen daıarlaıtyn mektep ashqym keledi

Aspaz Baǵdat Talǵatuly jumys barysynda

Kóbisi oqý kerek, dıplom kerek dep kúıip-pisedi. Men óz oıymdy aıtaıyn. Oqý kerek. Biraq dıplom alyp basqa salanyń sońynda ketetinder qazir kóp. Ol – adamnyń ózin-ózi túsinbeýine, bolashaǵyn josparlaı almaýyna aparyp soǵady.  Eń aldymen sen ishteı ne qalaıtynyńdy túsinýiń kerek.  Mysaly pyshaq ustap bilmeseń,  dámniń úılesimin taba almasań, as ázirleýge degen talǵamyń, ıkemiń bolmasa, dıplom satyp alǵanyńnan ne paıda? Maqsatsyz, mazmunsyz ómir súrýge bolmaıdy.

Men ózimdi bes jyldan keıin jas aspazdardy eýrostandartpen daıarlaıtyn mektebi bar, avtorlyq taǵamdaryn usynatyn jeke meıramhanasy bar, úlken komandasy bar (ázirge 3-4 shákirtim bar) Qazaqstandaǵy bas aspaz retinde elestetemin.  Qazir de meıramhanadaǵy tamaqty úı jaǵdaıynda qalaı jasaýǵa bolatynyn kórsetip,  onlaın kýrstar júrgizip jatyrmyn. Alaıda munda men úırenýshige tolyqqandy aqparat bermeımin. Mysal retinde etten jasalǵan salatty alaıyq. Men ony qalaı jasaý keregin aıtamyn, biraq et jylqynyń qaı bóliginen alynǵanyn aıtpaımyn. Sol sııaqty, bul salanyń ózim bilgen, zerttegen qupııalaryn bolashaq aspazdarǵa úıretkim keledi. Túrkııadaǵy Nýsret aspaz bolmasaq ta, 3-4 jylda Qazaqstanda Baǵdat degen aspaz bar deıtin atymdy shyǵarýǵa damylsyz jumys istep jatqan jaıym bar.

Mıshlen juldyzy degen bar. Joǵary deńgeıdegi meıramhanalarǵa beriletin juldyz. Onyń da talap, sharttary bar, kez kelgen dámhananyń qoly jetpeıtin juldyz deýge bolady.  Qarapaıym qasyq pen shanyshqynyń qoıylýynyń da, balyqty oń jaqtan, etti sol jaqtan usynady degen sııaqty árbir elementtiń óz standarttary bar. Mıshlen juldyzyn alǵyń kelse, meıramhanada bári soǵan saı bolýǵa tıis.  Bul juldyzdy kórshiles Reseıdiń ózinde myqty aspazdardyń eshqaısysy almaǵan. Bul – bizge áli kóp izdený kerek degen sóz.

Oqyrmanǵa túsinikti bolý úshin qarapaıym tilmen jetkizip kóreıin. Mysaly, biz mıshlen juldyzyn aldyq delik. Malaızııada prezıdenttiń aspazyn almastyrý kerek bolsa, Qazaqstandaǵy Baǵdat bar, ol azıattyq taǵamdardy jaqsy jasaıdy dep meni sonda jiberýi múmkin. Basqa da Sammıt, jınalystardy mysalǵa alýǵa bolady. Men eki ret Elbasyǵa tamaq jasaǵanmyn. Ol kisige tamaq jasaýǵa aspazdardy Máskeýden shaqyrtty. Al men kómekshi retinde atsalystym.

Aspazdyqtyń joǵarǵy shyńyna jetemin degen adam uıyqtamaıdy, únemi izdeniste júrýge tıis. Jetistikke jetýdiń barlyq kásipke qatysty jalǵyz-aq qupııasy bar dep oılaımyn. Ol – eńbek, eńbek jáne eńbek. О́mirde eńbeksiz eshteńe bermeıdi. Az uıyqtap, kóp jumys isteý kerek. О́zimniń shákirtterime de solaı aıtamyn. Uıyqtaıtyn ýaqyt keledi áli. Jas kezde bárin qarmap úlgerý kerek.

Qarapaıym aspazdyń tabysty aspazǵa aınalýy úshin birinshi talanty bolýy kerek, odan keıin eńbektenýi, izdenýi tıis. Mysaly men jańa taǵamdardy, ıdeıany kóbine ınstagram arqyly alamyn. Keıde basqa dámhanadan  bir taǵamnyń dámin tatsam, bir nárse jetpeı turady. Solardy oıyma saqtap alamyn da, kelesi kúni iske asyramyn. Ishindegi elementterin aýystyryp, úılestiremin. Basqasha óńdep, usynamyn.

Qalyń jurtshylyqtyń meniń qolymnan dám tatýy úshin arnaıy izdep keletin kúnge jetý úshin áli de tynymsyz eńbek etýge ázirmen.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir