• USD 424.85

  • EUR 504.21

  • RUB 5.84

  • CNY 65.86

19 Qazan, 17:32:59
Almaty
+15°

Almaty qalasynda qazan aıynyń 14-shi juldyzynda ZOOM platformasy arqyly halyqaralyq konferensııa ótti. Jıynǵa júzge jýyq adam qatysty.

Negizgi maqsat  álemniń ekinshi ustazy atanǵan, qazaq jerinde dúnıege kelgen Ábý-Nasyr  ál-Farabıdiń bıylǵy jyly  týǵanyna 1150 jyldyǵy bolatyn. Farabıdiń bizge beımálim qyrlarymen tanystyrǵan otandyq jáne shet eldik ǵalymdardyń sózderin tikeleı efırde qazaq jastary tamashalady. Sheteldik spıkerler bolǵandyqtan qazaq tilinen ózge aǵylshyn, túrik tiline tárjimalanyp otyrdy. Qansha ǵasyr ótse de Ábýdiń eńbekteri  búkil álem adamzatynyń aldynda orny erekshe, eńbekteri kúni búginge deıin  ózektiligin joǵaltqan emes. Almaty qalasy Qoǵamdyq damý basqarmasynyń qoldaýymen   uıymdastyrýshylar "Máńgilik Qazaqstan" qoǵamdyq qory, Ál-Farabı atyndaǵy qazaq  ulttyq Ýnıversıtetiniń Fılosofııa  kafedrasy,  Muhtar Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty  boldy, sondaı-aq bas seriktes "Kóshpendiler Atamurasy"  halyqaralyq qory da   birlese otyryp álemdik konferensııanyń  pandemııa kezinde onlaın túrdegi jınalysyna belsene at salysty. Konfernsııada elimizdegi Farabıtanýshylar,  ǵalymdar, atap aıtqanda Jaqypbek Altaev  (Fılosofııa ǵylymynyń doktory, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ fılosofııa kafedrasynyń professory, ál-Farabı ortalyǵynyń ǵylymı keńesshisi), Dosaı Kenjetaı (Fılosofııa jáne teologııa ǵylymdarynyń doktory, professor),  Dıdar Amantaı,  (jazýshy, pýblısıst, ssenarıst, Memlekettik «Daryn» syılyǵynyń laýreaty),  Tóráli Qydyr, (fılologııa ǵylymynyń kandıdaty, dosent, M.Əýezov atyndaǵy Ədebıet jəne óner ınstıtýty Ejelgi dəýir ədebıeti jəne túrkologııa bóliminiń meńgerýshisi),  Áset Quranbek, (fılosofııa ǵylymynyń kandıdaty, Ál-Frabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti fılosofııa kafedrasynyń meńgerýshisi),  Muhıt Tólegen (dintaný boıynsha PhD doktory, fılolog), Qazbek Raısov (Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ doktoranty),  túrki áleminiń kóshbasshysy ispetti Túrkııa ǵalymdarynan  Abdýlla Qyzyljyq, (Ystambul ýnıversıteti ál-Farabı atyndaǵy Eýrazııa ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń dırektory, professor), Iаshar Aıdynly, (Fılosofııa ǵylymdarynyń doktory, Býrsa Ýlýdag ýnıversıteti teologııa fakýltetiniń professory, úlken ál-Farabı altyn medaliniń ıegeri), Eýropa tórindegi Fransııa elinen Albert Fıshler (Fransııanyń qurmetti professory, Akademııalyq Palma ordeniniń, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Beıbitshilik jáne kelisim syılyǵynyń ıegeri, kórshiles О́zbekstan  elinen Ýmıda Kýranbaeva, (О́zbekstan Respýblıkasy Ǵylym Akademııasy Shyǵystaný ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri, doktorant) qatysty.

      Alǵashqy sózdi "Máńgilik Qazaqstan" qoǵamdyq qory dırektorynyń mindetin atqarýshy Beıbit Nálibaev álemdegi pandemııa kesirinen  onlaın rejımde otyrǵanymyzǵa zor ókinish bildire otyra, "Uly ǵulama Ál-Farabıdiń álem órkenıetine yqpaly" atty halyqaralyq konferensııany ashyq dep jarııalady. Alǵashqy qutyqtaýlardan keıin mederotor Áset Quranbek  alǵashqy sózdi spıker Jaqypbek Altaevqa berdi, J. Altaev  "Ál-Farabıdiń orta ǵasyrlardaǵy musylman jáne eýropa fılosofııasyna yqpaly"  degen kirispe sózimen bastady. Musylman áleminiń fılosoftary men ǵalymdary,  batystyń ǵylymy men fılosofııasynyń qalyptasýyna dúnıetanymdyq jaǵynan zor yqpalyn tıgizdi. Batys álemi musylmandyq Shyǵys fılosofııasy arqyly alǵash ret hantıkvarly mádenı muramen, sondaı-aq Shyǵys mádenıetiniń jetistikterimen tanysty. Islam fılosofııasynyń bastapqy negizin qalaýshylar qatarynda ál-Kındı men ál-Farabı turdy.  Ábý: "Baqytqa jetýdiń negizi – qaıyrym jasaýda"- deıdi,  qaıyrym jasaýǵa beıimdelgen adamdar arasynda jamandyq ataýly bolmaıdy, soǵan oraı olar baqytty ǵumyr keshedi degen tujyrym jasaıdy. Farabı eńbekteriniń ishindegi biregeıi  "Qaıyrymdy qala turǵyndary"  musylman álemindegi alǵashqy saıası traktat. Ábý musylman áleminiń batysqa beımálim bolyp kelgen kóp qyrlaryn, ǵylymı turǵyda jetkize bilip, shyǵys pen batystyń arasynda kópir boldy. Batystyq kóptegen ǵalymdar Farabı eńbekterine silteme jasaı otyryp, kóptegen eńbekterin dúnıege ákelgen.  Bundaı tujyrymdamaǵa J.Altaev kóptegen zertteýlerden keıin qol jetkizgenin aıtady.

Ábý-Nasyr  ál-Farabı

Əl-Farabıdiń túrki álemindegi orny

Ras, túrki áleminde,  álem tanıtyn biregeı tulǵa fılosof ol Ábý Nasyr, sondyqtan bolar, Farabı túrki álemi úshin shoqtyǵy bıik dara tulǵa. Kúlli túrki álemi maqtanyshyna sanap, ár túrki tildes elderde Farabı eńbekterin bala-baqshadan JOO ǵa deıingi jastarǵa sýsyndatyp keledi.

Ekinshi spıker Túrik elindegi Abdýlla Qyzyljyq aýdarmashy kómegimen Farabı babamyzdyń túrki álemindegi orny erekshe ekendigin, Ál-Farabıdiń Stambul Ýnıversıtetinde ortalyǵy barlyǵyn, Qazaqstandaǵy Ál-Farabı atyndaǵy Qaz-UÝ arasynda myqty baılanystar ornap, 2016 jyly Stambul- da da Farabı ortalyǵy ashylǵanyn tilge tıek etti.  Ashylǵannan beri  sımpoýzım ál-Farabı eńbekterine arnalǵan kongres ótken bolatyn.

  "2017 jyly Ábýdiń mýzyka salasyndaǵy eńbekterinde atap kórsettik, qazirgi ǵylymda  zerttelip jatqan  mýzykanyń aýrý jandarǵa yqpalyn Farabı sol zamanda-aq zertep eńbegin jazyp shyqqan. Biz áli de jalǵastyryp jatyrmyz, ǵylymı zertteýler jaǵyna da basa nazar aýdarýdamyz"-deıdi A. Qyzyljyq.

           

                             Mýzyka qyzmetine, uly fılosof Ál-Farabı

Úshinshi spıker Eýropa tórindegi Fransııa elinen Albert Fıshler Farabı eńbekteriniń biregeıi mýzyka álemine sholý jasady. Albert Qazaqstan týraly, qazaq eliniń mádenıetin, rýhanııatyn Eýropaǵa, Fransýz jurtshylyǵyna  tanystyryp júrgen az ǵalymdardyń biri. "Ál-Farabıdiń mýzyka álemine qosqan úlesi zor.  Farabı mýzykalyk, aspaptardy zertteýdi tyńnan bastap, matematıka jáne fızıkamen baılanystyra, ár dybystyń matematıkalyq esebin, fızıkalyq zańdylyǵyn, mýzyka ilimindegi múlt ketken jerlerin dál taýyp túzetedi, damytady"- dep bastady A. Fıshler.  «Men tek mýzyka ǵylymyn baǵalaýshy ǵana emespin, mýzyka ónerin de baǵalaýshymyn, sondyqtanda ertedegi grekterge qaraǵanda, kóbirek isteýime múmkindigim boldy» dep jazady Ábý.  "Mýzykanyń  jazbashaǵa kóshýine yqpal etken, mýzykalyq notalardy alyp kelgen  birden bir tulǵa ol-ál-Farabı"-deıdi A.Fıshler.  Grek mádenıetindegi mýzyka áleminde tyńdamaly, ıaǵnı, aýyzsha aıtylǵandyqtan, aýyzdan aýyzǵa ǵana jetip otyrǵan eken. Farabı  mýzyka álemine úlken serpilis ákelip, talaı qundylyqtar jazbasha túrde ǵasyrdan ǵasyrǵa ótip, bizge jetip otyr...

       

                            Ál-Farabıdiń álem órkenıetine qosqan úlesi

Kelesi sózdi "Ábý Nasyrdyń álem órkenıetine qosqan úlesi"- degen atpen Túrkııadaǵy belgili farabıtanýshy ǵalym Iаshar Aıdynly aldy. Álemniń ekinshi uztazy atanǵan Ábý álemniń alǵashqy uztazdary Arıstotel men Platonnyń eńbekterin sol kúıinde jetkizgen emes, ony bir ózgeshe ıslamı rýhpen qaıta túrlendirip, damytyp bizdiń satylmaıtyn muramyzǵa aınaldyrdy.  Farabı jalpy Túrki áleminiń ǵana emes ıslam áleminiń de maqtanyshy.  Islamdy batystyń tanı túsýine zor yqpaly bolǵandyqtan, ıslam áleminde Farabıdiń orny erekshe. Kóptegen hrıstıan fılosoftary da eńbekteriniń kóbin osy Farabı eńbekterine silteme jasaı otyryp jazyp, ári qaraı túrlendirip damytyp shyqqan. Álemniń qaı túkpirindegi Ýnıversıtetke barsańyz da ál-Farabıdi barlyǵy tanıtyndyǵyna onyń eńbekteriniń oqytylyp jatqandyǵyna kýá bolasyz deıdi,  Iаshar Aıdynly. Qazirgi kezde Farabıdi ári qaraı zertteı túsý úshin arab-latyn tilderin jetik biletin kásibı aýdarmashylarǵa zárýmiz, desek te, Ábý eńbekteriniń birshamasy jaqynda on tomdyǵy túrik tiline aýdaryldy.

      

Ál-Farabı- túrik ıslam órkenıetiniń oıshyly

"Keshegi ateıistik zamanda, KSRO dáýirlep turǵanda Farabı ne úshin qajet boldy eken?", kelesi spıker fılosofııa jáne teologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Dosaı Kenjetaı osyndaı qyzyqty suraqpen bastady. Farabıge degen umtylys, eńbekterin joǵary dárejede baǵalaǵan batys Eýropada boldy. Batysta, memleket pen din, fılosofııa men ǵylym, ǵylym men din, teızm men ateızm, ekzıstensıalızm men bolmys týraly pikirtalastar ýshyqqan kezde, Farabı muralary suranysqa ıe boldy. Bul qubylys KSSRO ǵylymyna da áser etpeı qoımady. Iаǵnı, keńestik ıdeologııa da ál-Farabıdiń eńbekterin aýdaryp, elep, óz múddesine qoldanǵysy keldi. Ábý-Nasyr qazaq topyraǵynda dúnıege kelgenimen eńbekteri arab latyn, parsy tilinde jazylǵan. Sondyqtan bolar Farabıdi kóbine arabtan shyqqan degen sózder bar. Farabıdiń týǵan jeri Otyrardyń janyndaǵy Farab degen qala, Farab 56 qalashyqtan turǵan, Farabty jetik taný bylaı tursyn sol qalalardyń orny týraly geografııalyq deńgeıdi bilmeımiz. Al ol jerde Farabıden ózge qansha Farabıler shyqqan. Islam túrki áleminiń mádenıeti oshaǵy Túrkistan bolǵandyǵy osyndaı ǵalymdardyń kóp shyǵýyn aıǵaqtaıtyn dálel osy...

            

Ábý Nəsir Əl-Farabı murasynyń Əbý Raıhan Berýnı shyǵarmashylyǵyna əseri

      

Kelesi spıker kórshiles О́zbekstan elinen Ýmıda Kýranbaeva boldy. Ýmıdanyń sózinen buryn, Ábý  Raıhan Berýnı kim edi? Az anyqtama bere ketsek. Kórshiles Qaraqalpaq eliniń Qııat eldi mekeninde 973 jyly dúnıege kelgen. Negizgi eńbekteri tarıh, astronomııa, geografııa, topografııa, fızıka, medısına, geologııa, mınerologııa t.b. ǵylym salalaryn qamtıdy. Astronmııa salasyndaǵy eńbekteri tanymal, tarıhtaǵy kóp geografııalyq kartalardyń syzbalary Bırýnı eńbekteri. Bırýnıdiń qalyptasýyna ál-Farabıdiń eńbekteri zor boldy. Jalpy Farabı qalaı Arıstotel eńbekterin zamanǵa saı óńdep, qaıta jazyp shyqsa Bırýnı de Farabı eńbekterin dál solaı paıdalandy. Bırýnı eńbekteri tolyq zerttelip bolǵan joq, bolashaq enshisinde.

        

           Aqjan Mashanı jáne qazaqstandyq Farabıtanýdyń qalyptasýy

Kúlli Túrki álemi talasqan Farabıdiń Qazaq jerinde dúnıege kelgenin álemge pash etip, ómiriniń sońyna deıin Farabıdiń týylǵan jerinen jerlengen Sırııa eline deıin baryp, Farabıdiń qypshaq ekendigin dáleldep shyqqan Aqjan Mashanı ekendigin aıtpaı ketsek bolmas. Bul týrasynda búgingi konferensııa mederotory Áset Quranbek baıandap ótti.

     Aqjan Mashanı  ál-Farabı týraly maǵlumatty alǵash ret soǵys zardabymen Almatyǵa qonys aýdarǵan A.Eınshteınniń shákirti, Chehoslovakııa Ǵylym akademııasynyń akademıgi, matematık-fılosof Ernest Kolmannan 1943 jyly estıdi. Estı sala sanasynda «Ol qazaqty quraǵan tekten bolmasyn!» degen oı jańǵyrady. Otyrarda dúnıege kelgenin anyqtaǵannan keıin ǵalym óziniń aldyna Farabıdiń tek-tamyryn zertteýdi maqsat etip qoıa­dy
Ál-Farabı jaıly alǵashqy derekterdi Mashanı  Moskva, Lenıngrad kitaphanalarynan tapty. Berlın, Lıssabon, Parıj, Kaır, Madrıd kitaphanalarynan maǵlumattardy alý úshin sırek kitaptardan syı-syıapatyn qosyp tilek hat joldaǵan. Sóıtip, Aqjan Mashanıdiń qolynda 1958 - 1960 jyldary ál-Farabıdiń on shaqty shyǵarmasy jáne onyń eńbegin zertteýshilerdiń dúnıeleri jınaldy.

  1. Konferensııanyń kóp taqyrybynyń negizgilerin ǵana qysqartyp qamtýǵa tyrystyq desekte, aıtylǵan, jazar nárseler kóp... Bizdiń jazarmyz kóp bolsa, Farabı eńbekterin zertteý de áli jalǵasyp keledi. Qoljazba kúıinde saqtalǵan Farabı eńbekterin aýdarý da bizdiń enshimizde.. A.Mashanıdiń tynymsyz júgirýiniń arqasynda Ábý-Nasyrdy qazaq jerinde dúnıege kelgenin rastap alsaq ta, ózin jetkilikti dárejede tanı almaı kelemiz.

 

 

Aıda Kojmambetova

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir