Qazaqstan men Reseıdiń ekijaqty yntymaqtastyǵy

Maqalanyń jazylýyna Qazaqstannyń táýelsiz damý jolyna túsýi, basqa eldermen dıplomatııalyq qarym-qatynastar ornatýy zertteýshilerdiń halyqaralyq qatynastar men syrtqy saıasat problemalaryna nazaryn aýdarýy túrtki boldy.

Qazaqstan men Reseıdiń ekijaqty yntymaqtastyǵyn jandandyrýdaǵy asa mańyzdy mindet:

Jańa tarıhı jaǵdaılarda Qazaqstan-Reseı baılanystarynyń turaqty jáne serpindi damýy eleýli sharttyq-quqyqtyq bazamen qamtamasyz etiledi. Ony 1992 jylǵy 25 mamyrdaǵy Qazaqstan Respýblıkasy men Reseı Federasııasy arasyndaǵy dostyq, yntymaqtastyq jáne ózara kómek týraly shart, sondaı-aq Prezıdent H. A. Nazarbaevtyń 1994 jylǵy naýryzdaǵy Reseıge alǵashqy resmı sapary jáne onyń 1995 jylǵy qańtardaǵy Prezıdent B. N. Elsınmen jumys kezdesýi barysynda qol qoıylǵan sharttar men kelisimder jasaıdy. Osy túbegeıli mańyzdy ýaǵdalastyqtardy damytý úshin 1995-2000 jyldar ishinde naqty mınıstrlikter men vedomstvolardyń qatynastaryn retteıtin birqatar úkimetaralyq qujattarǵa, kelisimder men hattamalarǵa qol qoıyldy.

Alaıda, ekijaqty yntymaqtastyqtyń kúndelikti tájirıbesi eki eldiń kúsh-jigeriniń odan ári ushtasýyn turaqty qamtamasyz etý qajettigin kórsetedi. Demokratııalyq reformalaý múddesinde jáne

Qazaqstan men Reseıge, eń aldymen, ekonomıka men gýmanıtarlyq salada odan da tyǵyz ıntegrasııa qajet. Sondyqtan jańa jáne jańa kelisimderdi ázirleý jáne kelisý prosesi toqtamaıdy. Sońǵy jyldary eki eldiń Máskeý, Almaty ne Omby, Kókshetaý nemese basqa qalalarynda mınıstrlikter men vedomstvolar basshylarynyń, úkimet delegasııalarynyń, ekonomıkalyq, Qorǵanys jáne mádenı mindetter jónindegi sarapshylar toptarynyń kezdesýleri ótpeýi úshin is júzinde bir aı ótpedi.

Eki eldiń ekonomıkalyq áleýetiniń edáýir bóligi eki eldiń óndiristik kesheniniń jumys isteýin qamtamasyz etýge tartylǵan. Ári qaraı ydyraý daǵdarys qubylystarynyń, sonyń ishinde erekshe kásiporyndardyń órshý qaýpin týdyratyny sonshalyqty tyǵyz jáne tehnologııalyq. Sonymen qatar, bizdiń halyqtarymyzdyń arasynda únemi qoldaýdy qajet etetin ǵasyrlar boıǵy rýhanı jáne mádenı tamyrlar bar týystyq jáne taza adamı qatynastar. 

Qazaqstan-Reseı ekijaqty yntymaqtastyǵyn damytý tájirıbesi eki táýelsiz memlekettiń quqyqtyq memleketaralyq qatynastardy bastapqy aıqyndaýdyń alǵashqy kezeńderinen bastap, yntymaqtastyqtyń neǵurlym tıimdi modelin izdestirýden bastap, eki eldiń qatynastardyń barlyq salalarynda tyǵyz yqpaldasýynyń damyǵan jaǵdaıyna deıingi jemisti ózara is-qımylynyń úlgisin kórsetti. Sonymen qatar, bizdiń basty tujyrymdarymyzdyń biri retinde biz postkeńestik keńistiktegi eki iri memlekettiń, Qazaqstan Respýblıkasy men Reseı Federasııasynyń qarym-qatynasynda, mazmundy jáne alýan túrli ótkendi, serpindi jáne údemeli qazirgi jáne bolashaǵy zor bolashaqty eskere otyryp, egemendik pen táýelsizdik qaǵıdattaryn qurmetteý kezinde qalypty jáne ózara tıimdi kópjaqty ıntegrasııaǵa balama joq dep sanaımyz.

Yntymaqtastyq pen ózara kirigýdiń baı dástúrlerine, halyqtardyń tarıhı jaqyndyǵyna negizdelgen Qazaqstan-Reseı qarym-qatynastary ózara syılastyqqa, teńdikke, áriptestikke jáne janjaldy jaǵdaılardy, sheshilmeıtin máseleler men máselelerdi sheshýdegi yntymaqtastyqqa negizdelgen egemen táýelsiz memleketter arasyndaǵy qarym-qatynastyń jańa formasynyń úlgisi retinde usynylady.

Tájirıbe kórsetkendeı, ekonomıkalyq jáne qarjylyq-ekonomıkalyq qatynastardyń ártúrli aspektileri, Memlekettik qaýipsizdik jáne áskerı-strategııalyq yntymaqtastyq máseleleri, gýmanıtarlyq máseleler ózara múddelerdi jáne jemisti ózara tıimdi seriktestikke degen sanaly umtylysty eskere otyryp, oń sheshim ala alady.

Sondaı-aq, sońǵy jyldary adamdardyń sanasynda belgili bir evolıýsııany eskerý qajet. Eger egemendiktiń alǵashqy kezeńderi jańa egemen memleketter halqynyń bir bóliginde ulttyq-oqshaýlanǵan eıforııanyń keıbir belgilerimen sıpattalsa, 2000 jylǵa qaraı Qazaqstan men Reseı azamattarynyń kópshiligi ıntegrasııanyń ımperatıvti qabyldady. Bul, ásirese, bir urpaqtan astam qalyptasqan rýhanı baılanystar, mádenı-gýmanıtarlyq baılanystar bolashaqta saqtalýy jáne damýy tıis ekenin túsinýde aıqyn kórindi.

Búgingi kúnniń kózqarasy boıynsha ótken ǵasyrdyń 90-shy jyldary Reseıde de, Qazaqstanda da oryn alǵan saıası jáne áleýmettik-ekonomıkalyq prosesterdiń belgili bir qarama-qaıshylyǵyna qaramastan, eki memleket arasynda syndarly dıalog basym boldy jáne eki jaqty qatynastardyń sıpaty árdaıym tatý kórshilik jáne Dostastyq bolyp qala berdi dep qanaǵattanýshylyqpen aıtýǵa bolady. Osy jyldar ishinde barlyq salalarda yntymaqtastyqty dáıekti jáne josparly túrde arttyrý jalǵasty. HHI ǵasyrdyń basy bul turǵyda óte aıqyn boldy.