Armenııa Taýly Karabah qaqtyǵysyna baılanysty málimdeme jasady

 

Málimdemede Armenııa birlesker úndeýde Taýly Karabaqtaǵy qaqtyǵys kezinde kúsh qoldaný aıyptalǵanyn jaqtaıtynyn jetkizgen.

 

"Armenııa ózi men Arsahqa (Taýly Karabahtaǵy táýelsizdigi moıyndalmaǵan memleket) qarsy Ázerbaıjannyń qateri men kúsh qoldanýyn, Túrkııanyń áskerı qımyldarǵa tikeleı aralasqanyn aıyptaıdy. Ázerbaıjan men Túrkııanyń birlesken agressııasy, sondaı-aq sheteldik terrorısterdiń aralasýy aımaqtaǵy tynysh ári beıbit ómirdiń shyrqyn buzady. Sol arqyly keń aýqymdy soǵys qaterin týǵyzdy. Arsahqa qarsy agressııa dereý toqtatylýy kerek. Armenııa Taýly Karabah konflıktiniń beıbit sheshilgenin qalaıdy. Biz Arsahqa qarsy agressııaǵa batyl túrde qarsy shyǵa otyryp, OBSE Mınsk toby tóraǵa elderiniń 1994-1995 jyldardaǵy kelisimge saı, oq atýdy toqtatý baǵytynda jumys isteýge ázirmiz" delingen mınıstrlik taratqan aqparattyq habarlamada.

 

Taýly Karabahtaǵy qaqtyǵys 27 qyrkúıekten beri jalǵasyp keledi. Eki tarap janjaldyń bastalýyna birin-biri kinálaıdy.

 

Taýly Karabah Ázerbaıjan Respýblıkasy aýmaǵyndaǵy avtonomııalyq oblys. Oblys tolyqtaı Ázerbaıjannyń aýmaǵynda jatyr. Eshqandaı elmen shektespeıdi. 

 

1992-1994 jyldary Armenııa aımaqta etnıkalyq armıandardyń turyp jatqanyn jeleý etip ásker kúshimen Taýly Karabah ólkesi men irgeles jatqan jeti aýdannyń jerin basyp alǵan. Akkýpasııalanǵan jer Ázerbaıjan terrıtorııasynyń 20 paıyzyn quraıdy.

 

Ol sátte Taýly Karabahta 170 myń azamat turǵan. Onyń 130 myńy armıandar, qalǵany ázerbaıjandar edi.

 

1994 jyly oblysta oq atýdy toqtatý týraly kelisim jasalar sátte Ázerbaıjan jerine mıllıonǵa jýyq bosqyn kelgen.

 

1994 jyldan beri atalǵan aımaqqa qatysty kelissózder AQSh, Fransııa, Reseı teńtóraǵalary sanalatyn OBSE-niń Mınsk toby degen atpen jalǵasyp keledi.