Fotoda Ǵalymurat Júkel

Buǵan deıin Almaty oblysy ákimi baspasóz qyzmetiniń jetekshisi qyzmetinde Jetisý jurtynyń únin basshylyqqa jetkizip, bılik pen buqara arasyna altyn kópir ornata bilgen Ǵalymurat Júkel Almaty oblysy ákiminiń keńesshisi qyzmetine taǵaıyndaldy.

Ǵalymurat Júkel 1987 jyly 4 jeltoqsanda Monǵolııa halyq respýblıkasynyń astanasy Ulanbatyr qalasynda dúnıege kelgen. Ár jyldary "Taldyqorǵan", "Jetisý" gazetterinde tilshi, 2014 jyly Taldyqorǵan qalasy ákiminiń baspasóz hatshysy qyzmetin atqarǵan.

2017-2020 jyldyń shilde aıy aralyǵynda Almaty oblysy ákiminiń baspasóz qyzmetine jetekshilik etti.

Ǵalymurat Júkel osy úsh jylda kóptiń esinde jýrnalıster úshin ashyqtyǵymen, ótkir de ózekti máselelerdi der kezinde basshylyqqa jetkizip, sonyń oń sheshilýine uıyqty bolýymen este qaldy. Onyń baspasóz hatshysy qyzmetin kiriskenin kezinde belgili jýrnalıst, kóktemde dúnıeden ótken Beısen Quranbek súıinshilep habarlaǵan edi.

"Tanymaıtyndar bolsa – tanı júrińizder: Ǵalymurat Júkel degen azamat osy. Almaty oblysy ákiminiń jańa baspasóz-hatshysy. Telearnanyń da, gazettiń de, saıttyń da jumysyn biledi. Qalalyq ákimdikte baspasóz –hatshysy da bolǵan. Bloggerligi jáne bar. Bir sózben aıtqanda bilimdi, bilikti maman. Soǵan qaramastan, jasynyń kishiligin, shákirttigin paıdalanyp Dosekeń ekeýmiz "jaqsy baspasóz-hatshysy qandaı bolý kerek" degen taqyrypta aqyl aıtyp kettik" dep jańa qyzmette aqjol tilegen-di marqum jýrnalıst.

Ǵalymurat Júkel bul qyzmetten ketkende Beısen Quranbektiń senimine selkeý túspegenin jelide jazylǵan jazbalar-aq kórsetti.

Sonyń birinde jýrnalıst Qanat Ábilqaıyr jańa qyzmetkerdi o basta onsha jaqtyrmaǵanyn, artynsha ózin iskerligimen dáleldeı bilgenine kýá bolǵanyn aıtty.

"Ǵalymurat Júkel baýyrymdy bastapqyda asa jaqtyra qoımaǵan edim. Ony alǵash áldebir alańǵasar mınıstrdiń shash al dese bas alatyn "presseginiń" qasynan kórgennen keıin be, áıteýir birden búıregim bura qoıǵan joq. Keıinnen telefonmen birneshe áriptestik áńgimeler boldy. Kóbine meselin qaıyryp tastap otyrdym. Sóıtse de, biz kótergen barlyq problemaǵa bel sheshe kirisip ketetinin kóre-kóre, ishteı rıza bola bastaǵanymdy ózim de ańǵarmaı qalsam kerek. Rıza bolǵanda da, bul jigitpen jeke bastyń áńgimesin aıtqan emespiz.

Oblys ákimine "aqty – aq, qarany – qara" dep aıta alatyn. Jáne bizdiń aıtqanymyz qospasyz ákimge jetip jatatyn. Ol sosyn ońynan sheshiletin. Bul shynyn aıtqanda Amandyq Batalov aǵamyzǵa tek + bolǵanyn qajet bolsa naqty faktimen dáleldep bere alamyn.

Qosh, kóp ákimniń qatardaǵy baspasóz hatshysy týraly oda aıtyp jatsaq, el túsinbeı qalar. Dese de, shyn nıetpen elge qyzmet etken memqyzmetkerdiń de artynan jaqsy áńgime qalatynyn ózgeler de bile júrse degen nıetpen birer sóz jazdyq. Kóp kórmegeısizder!" dep jazdy jýrnalıst.

Sol kezde osy mazmundas jazbalar áleýmettik jelide az bolmady.

Jańa qyzmetke taǵaıyndalǵany týraly jańalyqtan keıin de jaǵymdy jazbalar birshama jazylyp jatyr.

О́z kezeginde Qamshy portaly da Ǵalymurat Júkeldi osy údeden únemi kórinetinine senim bildire otyryp, jańa qyzmetke kirisýimen quttyqtaıdy.

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir