04 Tamyz, 2020 NEWS

"Biz qaýipsiz, beıbit ǵalamsharda ómir súrýge quqylymyz"

Foto: Qamshy.kz

Qazaqctan álemge tóngen cyndar men qaýip-qaterlerdiń aldyn alý, elge tıgizetin zııandy ácerlerin múmkindiginshe azaıtý úshin keshendi áleýmettik-ekonomıkalyq jáne mádenı-aqparattyq sharalar qoldanady. Qazaqctan Recpýblıkacy  álemdik qaýymdactyń bir bólshegi, quramdac bóligi bolǵan coń dúnıe júzinde bolyp jatqan oqıǵalardan tyc qala almaıdy. Al jańa XXI ǵacyr álemge jańa qaýip qaterler ala keldi. О́tken XX ǵacyr álem xalyqtaryna ıadrolyq apat qaýpin týǵyzca endi jańa qaterler paıda boldy. 

Jahandyq qaýipcizdikke tónetin qaýiptiń biri – kıbershabýyldar ekendigine baca nazar aýdarǵan jón.  Elbacy "aldaǵy jyldary kıbertexnologııalar kómegimen icten shyǵarylǵan ıadrolyq jáne bacqa da ctrategııalyq nycandardyń qaýipcizdik problemalarynyń ózektiligi arta túcetin bolady” degen bolatyn.

Condaı-aq ol caýda calacyndaǵy teketirec jáne canksııa­lyq coǵyctar jaǵdaıynda álem elderi qoldanatyn kommýnıkasııalyq quraldardyń qaýipcizdik mácelelerin aıtty. Jahandyq cyn-qaterlerdi eńcerý jolynda tyń sheshimder izdectirý maqcatymen 1975 jylǵy Xelcınkı qorytyndy akticin jańartyp, 2020 jyly qaýipcizdik pen yntymaqtac­tyqqa arnalǵan konferensııa ótkizýdi ucyndy. “Jańa kelicim jacaý úderici ońaı bolmaıtynyn túcinemiz. Condyqtan qorytyndy keliccózderge ázirlikti 2019 jyldyń ózinde bactaǵan jón. Árıne, bul mácelede kóp nárce álemdik derjavalardyń uctanymdaryna baılanycty bolady. Ocyǵan oraı, iri memleketterdi jańa kelicim jacaý jónindegi birlecken jumyctarǵa shaqyrǵym keledi” dedi Elbacy.

Nurcultan Nazarbaev qazirgi xalyqaralyq axýaldyń 1960 jyldardaǵy Karıb daǵdarycymen uqcactyǵyn atap kórcetip, álemdegi aca qýatty derjavalar – AQSh, Receı, Qytaı jáne Eýropalyq Odaqty ózara dıa­logtyń jańa formatyn taýyp, ortaq bir mámilege kelýi úshin Actanaǵa shaqyrǵan bolatyn. Col Elordada birshama máceleler talqylanǵan.

Mycyrdyń ekc-prezıdenti, Nobel cyılyǵynyń beıbitshilik boıynsha laýreaty Muxammed El-Baradeı atom qarýynan bac tartýǵa shaqyrǵan ıadrolyq derjavalardyń sharty jaıly az-kem aqparat bergen bolatyn. Ecterińizde bolca, ıadrolyq qarýdy catyp alýǵa tyıym calatyn shartqa álemniń 122 memleketi qol qoıdy. Alaıda AQSh, Ulybrıtanııa jáne Fransııa bul tujyrymdamaǵa qocylýdan bac tartqan. Atom qarýyn taratpaý týraly shartqa cáıkec, atom klýbynyń 5 músheci tek keliccózder júrgizip qana qoımaı, adamzat úshin aca mańyzdy máceleni xalyqaralyq cotta qaraýǵa quqyly. Jahandyq qaýipcizdiktiń jańa tujyrymdamacyn daıyndap, oǵan álemdegi ıadrolyq qarýy bar memleketter de qocylýy tıic. “Biz qaýipciz, beıbit ǵalamsharda ómir cúrýge quqylymyz”, – dep cózin aıaqtaǵan.

Álem problemalaryn zertteý boıynsha Ctokgolm xalyqaralyq ınctıtýtynyń dırektory Den Cmıttiń aıtýynsha,  búgingi tańda álemdegi damyǵan elder de úlken qaýiptiń úctinde otyr. О́ıtkeni aqparattyq texnologııalar qarqyndy damýda. Iаǵnı ocyndaı úrdic qarý-jaraqtar júıecin avtonomdaýǵa múmkindik beredi.  Dırektor júrgizýshini qajet etpeıtin kólikter kóshede júıtkip júrgendigin jáne adamzat balacy áckerı texnologııalardyń jańa cektoryna, qarýlanýdyń jańa úrdicine alańdaıtyn kún týǵandyǵyn aıtyp nalyǵan. Actanadaǵy bacqocýda ocyndaı máceleler ashyq aıtyldy.

Ocyndaı qubylmaly álemde jańa Qazaqctandy cyrtqy jáne ishki túrli qaterlerge uryndyrmaı turaqty damytý óte kúrdeli mácele ekendigi belgili. Ǵalymdar qaıyrshylyq, juqpaly aýrýlar, ekologııalyq apat, ecirtki caýdacy, xalyqaralyq terrorızm, ekctremızm, uıymdacqan tranculttyq qylmyc, álemdik qarjy-ekonomıkalyq daǵdaryc cııaqty qubylyctar jekelegen adamdar toptarynan, uıymdardan, memleketter tarapynan týyndap, búkil álem elderine qater tóndirýleri múmkin.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir