Taldyqorǵanda 200 otbasyna azyq-túlik tabystaldy

Taldyqorǵandaǵy ortalyq ıman meshitinde turmysynda qıynshylyǵy bar 200 otbasyna túrli azyq-túlik tabys etildi. Qaıyrymdylyq  sharasyn áıgili atymtaı jomart  qurmet ordeniniń ıegeri, batyr ana Bıbi-Jamal Ábdimálikqyzynyń urpaqtary uıymdastyrǵan.

Ekinshi dúnıejúzilik soǵys bastalǵan jyly 2 naýryzda dúnıege kelgen batyr ana óz kindiginen taraǵan on balaǵa qosyp, júzdegen jetkinshekti baýyryna basyp, ósirip jetildirgen. Bıbi-Jamal Ábdimálikqyzynyń esimi Arys oqıǵasy kezinde jasaǵan qaıyrymdylyǵymen kópke málim boldy. Tirisinde áleýmettik jaǵdaıy tómen 67 otbasyǵa úı áperip, qajylyq jasaǵysy keletin 80 adamnyń jol shyǵynyn ózi kótergen el anasy Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy jyl saıyn uıymdastyratyn respýblıkalyq Quran jarysyna qatysýshylar men júldegerlerine baǵaly syılyq úlestirip, Quran jattaýǵa qumartqan jas urpaqtyń qyzyǵýshylyǵyn oıatqany belgili. El basyna kún týǵan qıyn kúnderde alǵashqylardyń qatarynda kómek qolyn sozýdan tanbaǵan Jamal Ábdimálikqyzy Qyzylaǵash aýyly pen Maqtaaral aýdandaryndaǵy sý tasqyny kezinde halyqtyń qasynan tabylyp, demeý boldy.

О́tken aıdyń 1 kúni kelmestiń kemesine minip, baqıǵa attanǵan marqumnyń qyrqyna oraı Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy respýblıkalyq deńgeıde qaıyrymdylyq sharalaryn uıymdastyryp, oblys ortalyqtarynda 300-den, Nur-Sultan men Almaty qalalarynda 500-den, barlyǵy 6300 otbasyǵa azyq-túlik taratý isin qolǵa alýda. Atalǵan sharaǵa Bıbi-Jamal apanyń urpaqtary demeýshilik jasap otyr. Osyǵan oraı Taldyqorǵan qalasyndaǵy ortalyq «Iman» meshitinde qaladaǵy 200 otbasyna azyq-túlik sebetin taratyp, kópshiliktiń qýanyshyn eseledi. Qazirgideı karantın sharalaryna baılanysty meshit aýlasynda ótkizilgen sharada sóz alǵan Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń Taldyqorǵan óńirlik ókil ımamy Ardaq Orazbaev qaıyrymdylyq sharasynyń sebebin túsindirip ótti.

– Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) «Múminder ózara súıispenshilikte, raqymdylyqta jáne janashyrlyqta bir denege uqsaıdy. Onyń bir aǵzasy aýyrǵanda, deneniń qalǵan bólikteri de uıqysyzdyq pen dene qyzýyna túsip qosarlanady», – degen hadısi bar emes pe?! Jamal apa dál sondaı jan edi, – degen Ardaq Núsiphanuly marqumnyń jasaǵan jaqsylyǵyn tanystyryp ótti. – Jurtymyzda keleńsizdik pen apatty jaǵdaı oryn alsa úıinde qol qýsyryp qarap otyra almaıtyn. Keıde apatty aımaqqa balalaryna eskertpeı shyǵyp ketetin. Solardyń qatarynda Jamal apa Arys qalasyndaǵy jarylystan, Qyzylaǵash pen Maqtaraldaǵy sý tasqynynan, Jambyl oblysyndaǵy tabıǵı apattan zardap shekken turǵyndarǵa alǵashqy ýaqytta áleýmettik kómegin arqalap aparyp, otandastardyń janyna tabyldy. Qatty zardap shekkenderge baspana salyp berýge atsalysyp, qarjylaı kómegin úlestirip qaıtatyn. Sondaı-aq, apamyz elimizdegi 5 meshitti turǵyzyp, kóptegen meshittiń qurylysyna qosymsha qolǵabys tıgizdi. Shalǵaıdaǵy 6 eldi mekenge tabıǵı gaz qubyry tartylýyn qarjylandyryp, sol aýyldardaǵy ondaǵan kósheniń salynyp, abattanýyna qamqorlyq jasady. Tipti, úılenýge jaǵdaıy kelmeı júrgen jastardyń bas qosýyna járdemdesip, qudalyǵy men toıyn jasap bergeni, turmysqa qajetti zattaryn ápergeni shyndyq. Búgingi kúni Jamal apanyń aq batasymen shańyraq kótergen 63 otbasy asyl ananyń qamqorlyǵyn rızashylyqpen eske alady. Odan bólek, balalar úıine, medrese men mektepterge, aýrýhanalarǵa, naýqastar men múgedekterge, muqtaj jandarǵa qolynan kelgen kómegin aıamaǵan batyr ananyń rýhyna baǵyshtalǵan saýapty iske Jaratqan Alla razy bolsyn!

Bıbi-Jamal ananyń urpaqtary elimizdiń ár oblysynan 6300 januıaǵa azyq-túlik taratyp, joq-jitik adamdarǵa kómek kórsetýdi  qolǵa alǵan.