Qamshy redaksııasy jaqynda Iаdrolyq synaqtarǵa jappaı tyıym salý sharty uıymyna (IаSJTShU) resmı hat joldap,  IаSJTShU ıadrolyq qarýsyzdandyrýǵa qatysty Qazaqstan respýblıkasynyń sońǵy jetistikterin rastaǵan. Uıym ıadrolyq qarýlardy taratpaý týraly Qazaqstannyń rórlin joǵary baǵalap, eldiń burynǵy prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń "chempıon statýsyn" alǵanyn rastady jáne jaqyn arada tolyq habarlama jasaıtynyn málimdegen. Al, sheteldik uıymdar men saıasatkerler Qazaqstannyń ıadrrlyq qarýsyzdandyrýdaǵy atqarǵan isteriniń mańyzy joǵary ekenin aıtady.

BUU Bas Assambleıasynyń 29 tamyz Halyqaralyq ıadrolyq synaqtarǵa qarsy is-qımyl kúnine arnalǵan arnaıy sessııada BUU Bas Assambleıasynyń 74-shi sessııasynyń Tóraǵasy Muhammad Tıjanı-Bande jáne Iаdrolyq synaqtarǵa jappaı tyıym salý sharty uıymynyń (IаSJTShU) atqarýshy hatshysy Lassına Zerbo Qazaqstannyń eks-prezıdenti men Fınlıandııanyń burynǵy prezıdenti Tarıa Halonendi ıadrolyq synaqtarǵa qarsy kúrestegi róli úshin joǵary baǵalaǵan.

Qazaqstannyń burynǵy prezıdenti Nursultan Nazarbaev Birikken Ulttar Uıymyna  “IаSJTShU Chempıony” dep ataǵany úshin alǵysyn bildirip, mıssııany oryndaý úshin bar kúshi men jigerin jumsaıtynyn málimdegen. Qazaqstan Syrtqy ister mınıstri Muhtar Tileýberdi oqyǵan habarlamada Nazarbaev ıadrolyq qarýdy taratpaý týraly kelisimge qol qoımaǵan barlyq elderge túsindirý jumystarynyń mańyzdylyǵyn atap ótken jáne ıadrolyq synaq júrgizýge múmkindikteri bar elderdiń synaq alańdaryn jabýǵa shaqyrǵan. Degenmen, keıbir qazaq baspasózinde “chempıondyq staýtys” týraly kúdikter kóterligen soń, Qamshy redaksııasy IаSJTShU-ǵa anyq qanyǵyn bilý úshin resmı hat joldaǵan. IаSJTShU Qamshy jýrnalıstiniń saýalyna jaýap berdi. Uıym Nazarbaevtyń "chempıon statýsyn" alǵanyn rastap, jaqyn arada tolyq habarlama jasaıtynyn málimdedi. IаSJTShU Vena halyqaralyq ortalyǵy Quqyqtyq jáne syrtqy baılanystar bólimi Qoǵamdyq aqparat bóliminiń bastyǵy Gıll Tıýdor Qamshyǵa dereý habarlasý múmkin bolmaǵany úshin keshirim ótinip, biraq “chempıondyq staýstyń durystyǵyn rastaǵanyma óte qýanyshty ekenin jáne biz jaqyn arada tolyq habarlama jasaıtyn málimdegen.

Bul táýelsizdik ala salayp, ıadrolyq qarýsyzdandyrý jolynda álemdik úlgi bolarlyqtaı jumystardy jasap kele jatqan Qazaqstannyń sońǵy jetistkeriniń biri ǵana deýge bolady.

Al, álemdik ıadrolyq qarýdyń jalpy qaýpi men tarıhynnan bastap, aıtar bolsaq,  Kolın Stıvens “ıadrolyq qarýdy synaý 1945 jyly 16 shildede bastalǵannan beri shamamen 2000 osyndaı synaq ótkizildi. Iаdrolyq synaqtardyń alǵashqy kúnderinde onyń aýadaǵy synaqtardyń ıadrolyq zalaldy qaýpin bylaı qoıǵanda, onyń adam ómirine tıgizetin zııany týraly adamzat az oılanǵan bolatyn” dep jazypty.

Tarıh ıadrolyq qarýdy synaýdyń qorqynyshty jáne qaıǵyly áserin kórsetti. Ásirese baqylanatyn jaǵdaılar nasharlaǵan kezde, qazirgi kezdegiden áldeqaıda qýatty ári joıqyn ıadrolyq qarý qaýpinde qalar edi. Dúnıejúzinde sanaýly memleket kóshbasshylyq jasap, álemdi ıadrolyq qarýdan tazartý úshin belsendi qadamdar jasady jáne olardyń qatarynda úlgi bolarlyq Qazaqstan bar. 2009 jyldyń 2 jeltoqsanynda BUU Bas Assambleıasynyń 64-sessııasy 29 tamyzdy Iаdrolyq synaqtarǵa qarsy halyqaralyq kún dep jarııalady. Halyqaralyq kúnniń ıdeıasyn dál Qazaqstan usynǵany málim. 1991 jyly táýelsizdik alǵannan keıin Qazaqstan Keńes Odaǵynan qalǵan álemdegi tórtinshi joıqyn ıadrolyq qarý-jaraqtan bas tartty jáne 1991 jyldyń 29 tamyzynda eń iri Semeı ıadrolyq synaq polıgonyn japty, bul ıadrolyq qarýdy ıadrolyq qarýdy kúsheıtýge eń mańyzdy úles boldy.

 

Polıgonnyń jabylýy tek Qazaqstan úshin ǵana emes, sonymen birge búkil adamzat úshin tarıhı mańyzy boldy. BUU-nyń 2009 jylǵy qarary “ıadrolyq qarýdyń synaq jarylystarynyń nemese kez-kelgen basqa ıadrolyq jarylystardyń saldary jáne olardy ıadrolyq qarýsyz álem maqsatyna jetýdiń bir quraly retinde toqtatý qajettiligi týraly” aqparattandyrý pen bilimdi arttyrýǵa shaqyrdy. Bul bastamany Qazaqstan kóptegen qoldaýshylar jáne demeýshilermen birge Semeı polıgonynyń jabylýyn eske alý maqsatynda qolǵa aldy.

Iаdrolyq qarýsyzdandyrýdyń negizgi tetigi - Birikken Ulttar Uıymynyń Bas Assambleıasy 1996 jyly 10 qyrkúıekte qabyldaǵan Iаdrolyq synaqtarǵa jappaı tyıym salý týraly kelisim. Búgingi kúnge deıin 184 memleket kelisimshartqa qol qoıyp, 168 memleket ony bekitken. Shart kúshine enýi úshin ony ıadrolyq áleýeti joǵary memleketter ratıfıkasııalaýy kerek. Jaqyndaǵy Halyqaralyq kúnniń aldynda BUU Bas hatshysy Antonıo Gýterrısh “Iаdrolyq synaqtyń murasy -(adamzatttyń) quryp joǵalýynan basqa eshnárse emes. IаSJTShU qurbandardyń bolmaýyn qamtamasyz etý úshin óte mańyzdy. Sonymen qatar ıadrolyq qarýsyzdanýdy damytý qajet. Iаdrolyq synaqtarǵa qarsy halyqaralyq kún men ony áli jasamaǵan barlyq memleketterdi, ásirese Sharttyń kúshine enýi úshin ratıfıkasııalaýy qajet memleketterdi Shartqa qol qoıýǵa jáne ratıfıkasııalaýǵa shaqyramyn. Daý-damaı men alaýyzdyq kúsheıgen álemde bizdiń ujymdyq qaýipsizdigimiz osyǵan baılanysty” degen bolatyn.

Gýterrısh sonymen birge Qazaqstannyń birinshi prezıdenti Nazarbaevqa osy iske adaldyǵy úshin rızashylyǵyn bildirgen. Gýterrıshtiń pikirinshe, Qazaqstannyń burynǵy prezıdenti Nursultan Nazarbaev óz elin ıadrolyq qarýdan bas tartý jónindegi jahandyq kúsh-jigerdiń aldyńǵy qataryna shyǵarýda sheshýshi ról atqardy dep sanalady. Bul óte mańyzdy, óıtkeni bul keńestik qarý-jaraqtyń kóp bóligi synalǵan jáne saqtalǵan jerde Qazaqstan olardy izdeýi múmkin edi.

Qazaqstannyń ıadrolyq qarýsyzdandyrýdaǵy álemge úlgi bolýy prosessi Semeı ıadrolyq synaq polıgonyn jabý týraly resmı jarlyqtan bastalǵan, 1991 jyly 29 tamyzda, alǵashqy qadamdar is júzinde 1989 jyly talqylanyp, qolǵa alynǵan. Nazarbaev ıadrolyq qarýdy satyp alý jáne saqtaý aımaqtaǵy onsyz da shaıqalǵan qatynastarǵa paradoksaldy turaqsyzdandyrýshy áser etetindigin sol kezde-aq túsingen.

Kóptegen ıadrolyq synaqtardyń alańy Qazaqstannyń eks-prezıdentin bul qorqynyshty qarýdyń joıqyn áleýetin túsinýdi kúsheıtken. Qazaqstan BUU Nazarbaevtyń 29 tamyzdy Iаdrolyq synaqtarǵa qarsy is-qımyl kúni retinde taǵaıyndaý týraly qaýlysyn qabyldaǵan kezde, 2009 jyly taǵy bir mańyzdy qujatqa qol qoıdy. Sheteldik mamandar men saıasatkerler Qazaqstannyń ıadrolyq qarýsyzdandyrýdaǵy mańyzy men rólin óte joǵary baǵalaǵan. Belgııada ornalasqan Eýropalyq konservatorlar men reformatorlar partııasynyń atqarýshy dırektory Rıchard Mılsom “Qazaqstan beıbit túrde ıadrolyq qarýsyzdandyryldy jáne qarýdy taratpaýdyń jahandyq chempıony boldy. Ol eldiń kúshter arasyndaǵy tepe-teńdikti saqtaýǵa jáne táýelsiz beıbitshilik brokeriniń qyzmetin qamtamasyz etýge kómektesti” dep málimdegen.

Latvııa Sosıalıstik Eýroparlamentiniń depýtaty, Eýropalyq Parlamenttiń EO-Qazaqstandaǵy ókildiginiń múshesi Andrıs Amerıks ES Reporteryna “Búkil álem úshin eń qundy qadamdardyń biri - Qazaqstandy beıbit ıadrolyq qarýdan tazartý boldy, ol keremet durys” dep suhbat bergen.

Budan ári Brıýsseldegi Eýropalyq Azııa zertteýler ınstıtýtynyń zertteýshisi Mettıý Neapole qyryp-joıǵysh qarýdy taratpaý jóninde Qazaqstannyń kúsh-jigeri týraly óz pikirin jarııalaǵan. Ol Qazaqstandy álemdi qaýipsiz etýdegi róli úshin keremet senimge ıe bolǵanyn aıtyp, “(Álemge) tanymaldylyǵy az, biraq mańyzy bar is - bul Qazaqstannyń ıadrolyq qarýdan bas tartýy” dep baǵa bergen.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir