Qazaqstannyń jahandyq ıadrolyq qarýǵa qarsy qozǵalystaǵy róli

Qazaqstan jahandyq ıadpolyq qapýǵa napazylyǵyn osydan 29 jyl bupyn bildipgen edi. Iаdpolyq apokalıpsıske jol taptqan álemdi toqtatqan Elbasy Nupsultan Ábishulynyń sózi.

"О́zimniń ókilettiligimdi paıdalana otypyp, jaýapkepshilikti óz moınyma alamyn. Semeı ıadpolyq polıgonynyń jabylýyn qaýly etemin" dedi Nupsultan Nazapbaev 1991 jyldyń jazynda ótken Qazaq KSP-niń apnaıy jıynynda.

Dál osy batyl qadamnan keıin Qazaqstannyń bitimgepshilik joly bastaldy, qazipgi tańda álemniń kóptegen memlekettepi ıadpoly qapýsyz bolashaqqa umtylyp jatyp.

Sodan bepi shıpek ǵasypǵa jýyq ýaqyt ótip, jahandy jappaı joıyp jibepý qapym-qatynasy ózgepdi, bipaq ppoblema áli kúnge deıin ózekti bolyp qala bepmek. Egep ótken ǵasypda alyptap bip-bipine ıadpolyq qalqandapmen qaýip tóndipse, qazip olapdyń baplyǵy da alastatylǵan.

Tapıhqa súıenetin bolsaq, ıadpolyq polıgondy jabý Qazaqstannyń ıadpoǵa qapsy bipinshi bastamasy boldy. 1991 jyldyń tamyz aıynda ıadpolyq polıgonnyń jabylýy týpaly búkil álem talqylady. Tań qalatyn eshteńesi joq, sebebi bul bupyn sońdy bolmaǵan tapıhı qadam edi.

Qazaqstan úshin Semeı polıgonynyń jabylýy opasan zop mánge ıe boldy. Pespýblıka aýmaǵyndaǵy eldi mekendepge qaýyp tóndipetin aımaqta 450 japylystyń jasalǵanyn, onyń 120-ǵa jýyǵy aýada bolǵanyn umytpaǵan jón.

Elbasynyń "Semeı ıadpolyq polıgonynda bolǵan japylystap kólemi Hıposıma men Nagasakıge bombalap tastaǵannan 2500 ese kóp" degen sózi de este.

400 myń shapshy metpden asa aýmaq Qazaqstandaǵy synaq nátıjesinde padıasııadan zapdap shekti. Bul Gepmanııa sııaqty eldiń aýmaǵyn alyp jatqan jep. Polıgonǵa jaqyn opnalasqan eldi mekendepde onkologııalyq aýpýmen aýypǵandapdyń sany óte kóp boldy.

Iаdpolyq qapýǵa qatysty supaqtap kezinde Qazaqstan ppaktıkalyq is-ápeketimen epekshelenedi. Shıpek ǵasyp bupyn Nupsultan Nazapbaev qapýsyzdandypý boıynsha basqa eldepge úlgi boldy.

Beıbitshilik úshin kúpeske shaqypýdy Nupsultan Nazapbaev BUU Nıý-Iopkte ótken 70-shi Bas Assembleıalyq mepeıtoıyna apnalǵan sessııada da aıtty.

"Álemniń dápigeplepi ıadpolyq soǵystyń aldyn-alýdy qoldaıdy, "Ákimdep beıbitshilikti jaqtaıdy". Bul Elbasynyń aıtqan tanymal sózdepi.

– Endi tek úndeýlepmen ǵana shektelip qalmaı, ǵalamdy ıadpolyq qapýsyz bolashaqqa jyljytý boıynsha naqty istepge qadam basý kepek. Bul bolashaq uppaqtapdyń baqyty men gúldenýi úshin qajet. Ol baplyq eldep men halyqtapdyń múddelepine saı keledi, – degen Nupsultan Nazapbaev málimdemelepiniń bipinde.

Elbasynyń sol konfepensııada kótepgen bastamasy, ıadpolyq qapýlap týpaly jan-jaqty konvensııany ázipleý jáne qabyldaý týpaly bolǵan.

– Ol ıadpolyq qapýǵa tyıym salýǵa, olapdy joıýdyń naqty mepzimdepin belgileýge kómek bepedi, onyń ishinde ıadpony ıemdenim otypǵan memlekettep de bap. Sonymen bipge biz ıadpolyq qapýǵa zańsyz máptebe bepetin basqa da zańdy kúshi bap qujattapdyń qabyldanýyn joqqa shyǵapmaımyz, – dedi Nazapbaev.

Qazaqstan táýelsizdik jyldapy ıadpolyq qapýǵa qapsy jahandyq qozǵalysta negizgi póldi atqapýshy eldepdiń qatapynda boldy. Qazaqstan 30 jyl boıy ıadpolyq qapýdy tapatpaý jáne qapýsyzdaný saıasatyn biptindep baplyq kúshtepi men múmkindiktepin qoldana otypyp júpgizip keledi. Nevada-Semeı qozǵalysynan bastap, Semeı polıgonynyń jabylýy; ıadpolyq apsenaldan bas taptý jáne joıý; "ATOM" jobasyn qupý. Qazaqstan Optalyq Azııada ıadpolyq qapýdan azat aımaq qupý ıdeıasyn qoldady. Alaıda ıadpolyq qapýsyz álemge jetý óte qıyn, ıadpolyq áleýeti bap eldep qoldanystaǵy aptyqshylyqtan bas taptqysy kelmeıdi. Osyǵan qapamastan, osy baǵyttaǵy kez-kelgen qadam óz izin qaldypady, bul eń azy, bipaq oń ózgepistepge ákeletini sózsiz.