05 Tamyz, 2020 NEWS

Qytaılyq doktor: Qytaı tipti de qorqynyshty vırýsty damytýda!

Americas Voice

Gonkongtan AQSh-qa qashyp barǵan doktor Iаn Lımeng "Americas Voice" arnasyna bergen suhbatta "Gıdroksıhlorohın sıqyrly dári bolmasa da, ol ómirdi qutqara alady", "Qytaı kommýnıstik partııasy tipti de qorqynyshty vırýsty damytýda", "Chen Veı dálelderdi joıý úshin Ýhanǵa bardy" degen sııaqty kútpegen aqparattardy jarııalaǵan.

Bul suhbatqa doktor Iаn Lımengmen qosa, Tramp ákimshiliginiń burynǵy bas strategi Stıven Kevın Bannon de qatysqan.

Eksklıýzıvti suhbatta doktor Iаn gıdroksıhlorohınniń koronavırýsty emdeý men aldyn alýda ónimdiligin basa aıtty. Suhbatta Taıvan, Úndistan jáne Ońtústik Koreıa sııaqty elder osy dárini qoldanyp, kóptegen jaqsy nátıjelerge jetkeni aıtyldy.

Al dárige qarsy pikirlerdi túsindirgende, olar naýqastardy qalaı tańdady, olar keısterdi qalaı ajyratty? Jeńilden aýyrǵa qaraı naýqastardy qalaı bóldi? Olardyń standarttary, qamtý jáne qamtymaý talaptary qandaı ekenine jáne nátıjesine qaraý kerek, statıstıkasyna qaraý kerektigin atap ótti.

Gonkonktik mamannyń aıtýynsha, keıbir medısına qyzmetkerleri ózderiniń laýazymyn jáne ataǵyn paıdalanyp, gıdroksıhlorohınniń ónimdi ekenin jarııalaý arqyly adamdardy tańǵaldyrýǵa tyrysýda. Ol Úndistan, Mysyr sııaqty elderdiń bul dárini bastapqy kezeńde qoldanǵanyn jarııalaǵanyn aıtty. Doktordyń aqparatynsha, olar óte jaqsy tabysqa jetken.

– Nege AQSh, tipti, Qytaı da bul dári týraly keńes bermeıdi? Al, DDSU-ǵa qarańyz, DDSU bul dárini dereý toqtatý kerektigin aıtty. Olar taǵy ne aıtty, adamnan adamǵa juqpaıdy dedi, durys pa? Betperde taǵý kómektespeıdi dedi, durys pa? Olar jasyryp jabý úshin kóp jumystar istedi. Sizdiń túsinigińizdi burmalaý úshin. Olardyń artynda Qytaı kommýnıstik partııasy tur, – dedi Iаn. 

Gonkongtyq mamannyń aıtýynsha, gıdroksıhlorohın alpys jyldan artyq qoldanylǵan. Dári aıaǵy aýyr áıelderge de, balalarǵa da paıdaly. Dárini qoldanǵanda ár ýaqyt tekserilip turý da kerek. Oǵan qosa, bul dári 2005 jyly SARS vırýsyna da qoldanǵan jáne jaqsy ónim bergen. Al, zııany jóninde aıtylǵanda, doktor "eger kóp sý ishseń de zııany bolady" dep jaýap qaıtardy. Dárigerdiń sózinshe, bul qazirge deıin eń jaqsy qorǵanatyn jáne emdeıtin dári. 

– Biz ony shuǵyl emdeý sharasy retinde vaksına tapqansha qoldanýymyz kerek, – dedi ol.

Doktor taǵy Qytaı bıligi aqparattardy syrtqa shyǵarmaǵanyn, vırýstyń shyn jaǵdaıyn ǵalymdardyń bilýin keshiktirý úshin, zertteý men vaksına tabýdy kesheýildetý maqsatynda Beıjińniń solaı jasaǵannyn aıtty.

– Men bul jaǵdaıdy 2020 jyly 16 qańtarda ǵylymı jetekshim, DDSU keńesshisi prof. Leo Penmen birge ekinshi ret qupııa zertteýge qatysqanda bildim. Bul vırýsty adamdar ózgertken, biraq tolyq qoldan jasalmaǵan. Qytaı azattyq armııasynyń zertteý toby tapqan jarǵanat vırýsynan geni ózgertilgennen paıda bolǵan, – dedi doktor.

Iаn barlyq aqparattarǵa taldaý jasap, jazyp, ǵylymı jetekshisine bergenin, alaıda jetekshisi eshteńe jarııalamaǵanyn, DDSU-da eshqandaı reaksııa tanytpaǵanyn habarlady. Ýhanda taralǵan vırýstyń adamnan adamǵa juǵatyny týraly da eshkim málimdemegenin aıtty. 

– Vırýstyń gendik erekshelikteri týraly kúıeýimmen talqyladym. Ol da DDSU mamany. Ekeýimiz de bul vırýstyń tegi Qytaı azattyq armııasynyń Zhoushan jarǵanat koronavırýsy ekenin tujyrymdadyq. Bul óte myqty dálel... Vırýs zerthanda ózgertý barysynan ótip, sosyn baryp koronavırýsqa aınalǵan... Men bul dálelderdi tapqan kezde, Qytaı kommýnıstik partııasyna da, Gonkong úkimetine de senbedim. Qazir men DDSU-ǵa da, ǵylymı jetekshime de senbeımin, – dedi maman.

Tramp ákimshiliginiń burynǵy bas strategi Stıven Bannon jeltoqsannyń sońynda Taıvannyń DDSU-ǵa vırýstyń "adamnan adamǵa juǵatyny" týraly habarlaǵanyn aıtty. Ol taǵy COVID-19-dyń adamdar jaǵynan jasandy túrde jasalǵany qańtar aıynda anyqtalǵanyn málimdedi.

– Ulybrıtanııa Saýtgempton ýnıversıtetiniń zertteýi boıynsha, eger Qytaı bıligi shyndyqty ashyq aıtqan bolsa jáne DDSU durys jumys jasaǵan bolsa, 95 paıyz ólim jáne ekonomıkalyq zardaptardan aman qalýǵa bolady eken. Sol kezdegi eki úsh aptada keıbir adal mamandar shyndyqty bilgen, olar DDSU jaǵynan, Qytaı bıligi jaǵynan qysymǵa ushyraǵan, – dedi ol taǵy.

Bannon doktordan kelesi kezekte qandaı negizgi jumystar istelýi kerektigi týraly suraǵanda, Iаn búkil áńgimelerdiń jazbasyn tekserý kerektigin aıtty.

– Elektrondy poshtalar, óshirilgen elektrondy poshtalardy da, tekst habarlamalar bárin tekserýimiz kerek. Meniń oıymsha, tehnologııa oǵan jetedi. Telefon qońyraýlarynyń jazbasyn da tekserý kerek. Biz ne bolǵanyn bilýimiz kerek. COVID-19-dan buryn jáne keıin. Ásirese, jetekshi mamandarǵa kóńil aýdarýymyz kerek. Mysaly, prof Malık Perıs, prof Chjenlı Shı. Olar COVID-19-dan buryn jáne keıin ne istegenin bilýimiz kerek. Nege sonsha ótirik aıtyldy? Meniń aıtpaǵym, zertteýshi retinde "bul vırýs gendik turǵydan qalypty jaǵdaı emes" dep málimdeý óte ońaı. Nege bári Qytaıdyń antıkoronavırýs soǵysyn maqtap ketti? Nege ol tabıǵı túrde paıda bolǵan degen sııaqty kóptegen ótirikter aıtyldy? Biz zerthana esepterin tekserýimiz kerek. 2020 jyly aqpanda Chen Veı Ýhan zerthanasyna baryp, olar dáleldemelerdiń kózin qurtqan. Biz álige deıin qalypty emes isterge kýá bolyp otyrmyz, – dep jaýap bergen.

 

Ilmek sózder: Qytaı doktor

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir