03 Tamyz, 2020 NEWS

Ǵylym jańalyǵy. Fransııa jasandy kún jasap jatyr

Fotokollaj

Kúndi uzaq jyldar boıy zerttegen ǵalymdar kúnge uqsas taza, taýsylmaıtyn, óte úlken energııa beretin zatty armandap kelgen edi. Endi sol arman júzege asýy múmkin. Fransııada jasandy kún salynyp jatyr. Bul týraly "Qamshy" portalynyń ǵylym salasyndaǵy arnaýly avtory Jeksen Toqtarbaı habarlaıdy.

Jobaǵa AQSh, Fransııa, Reseı, Qytaı, Japonııa, Ońtústik Koreıa sııaqty 6 memleket jalpy 24 mıllard dollar qarjy quıǵan. Bastama iske assa, "kishkene kún" 500 MW energııa óndirýge qaıqarly bolady. Fransııa 24 agenttigi dereginshe, joba 2025 jyly aıaqtalady.

Bul – adamzat tarıhyndaǵy eń úlken joba bolmaq.

23 myń tonnalyq jasandy kúnniń jumysy kúnniń ishindedi hımııalyq reaksııalarǵa uqsaıdy. Munda da kúnniń ishindegideı Sýtek ızotoby (protı men trıtıı) birigip, Gelıı atomyn túzedi. Olardyń atomdary birigý barysynda óte joıqyn energııa bóledi. Nátıjesinde jasandy kúnde 4 mln ℃ temperatýraǵa deıin qol jetkizýge bolady.

Kúnde bul prosesstiń oryndalýy qıyn emes. О́ıtkeni kúnniń massasy da, tartý kúshi de jerden áldeqaıda úlken. Sondyqtan reaksııa ońaı júredi. Al jerde prosess, ıaǵnı sýtek ızotoptary qalypty jaǵdaıda ózdiginen birikpeıdi. Sondyqtan reaksııany júrgizý úshin 250 mln ℃ temperatýra bolatyn orta jasaý kerek. Mundaı joǵary temperatýrany alýdyń ózi óte qıyn. Qazirgi jańa tehnologııa boıynsha atalmysh temperatýraǵa tek sýper-ótkizgishti magnıttiń kómegimen ǵana qol jetkizýge bolady. Mundaı magnıtti álemde tek birneshe el ǵana óndire alady. Jasandy kúnge Úndistanda 200 shaqyrym sýper-ótkizgishti symnan jasalǵan 3000 tonnalyq sýper magnıt qoldanylǵan.

Sýper magnıttiń ózi -269℃ temperatýrada ıaǵnı álemdegi eń tómengi temperatýrada jasalady.

Joba sátti júzege assa, bolashaqta Eýropadaǵy birneshe el taza energııamen qamtylmaq.

Dál osy sekildi úlken ári taza energııa beretin jobalardy AQSh pen Qytaı bastap ketken. Olar 2050 jylǵa qaraı munaıǵa degen táýeldilikten túgeldeı arylyp, energııanyń osy túrine kóshpek.

Joba AES-ke qaraǵanda 4 ese energııa kóp bere alady. Sondaı-aq AES sııaqty máńgi saqtalatyn zııandy qaldyq qaldyrmaıdy. AES-te Ýran atomy ıadrosy bólinip, kishi atomǵa aınalý barysynda úlken energııa óndiriledi. Biraq onyń barysynda myńdaǵan jyl saqtalatyn óte zııandy radıasııalyq qaldyqtar paıda bolady. Al jańa joba Sýtegi ızotoptarynyń birigýi barysynda bólinetin energııaǵa negizdelgen. Al qaldyq sýtegi men gelıı qorshaǵan ortaǵa zııan emes.

Ilmek sózder: Fransııa kún

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir