23 Shilde, 2020 NEWS

Sóz kónerdi me, el jańardy ma? (2-bólim)

Kórneki sýret

Jalǵasy. Basy myna jerde

Til bilimindegi «leksıka» – grekshe «leksıkos» – «sóz» degendi bildiretin, «tildegi sózderdiń jalpy jıyntyǵy» degen uǵymdy bildiredi. Leksıka degenimiz keı jaǵdaıda jekelegen tildik tulǵalardyń, kórkem shyǵarmalarda da sóz saptaý mánerinde qoldanylatyn sózder retinde qoldanysta bolýy zańdy qubylys.

ÚShBÝ

    Úshbý – «osy, osynaý» maǵynasyna ıe

Oraza tut, úshbý aıda oqyp quran, Qarańǵy kerde shamyń jaǵyp turǵan («Jarapazan»); Tirlikte úshbý hatty tamam qylǵan, Sóz aıttym yqylaspen burynǵydan («Mysal-ańyz úlgileri»); Abyraha mekerlikti kóńiline alyp, Bildirip úshbý sózdi (az har) yzǵar etti («Abyraha men Muǵylab»); О́zińe úshbý jumys alashaq pa edi, Mekkelik Quraıyshtyń ketasy ediń («Abyraha men Muǵylab»). Bý, shol, úshbý, tona Úshbý ıerde barchamyz qyraly debzar qyldylar (Ábilǵazy bahadúr Túrki shejiresi). Úshbý kecheniń ichinde kelib meńǵa jaýab ber tediler (Ábilǵazy bahadúr Túrki shejiresi). Úshbý ýaqytda kórelniń padshahlary Shıban han násilindin emesh biraq ıyryq ıer turur anyń rastyn ıalǵannyn táńri ıahshy bilúr (Ábilǵazy bahadúr Túrki shejiresi) Mysaly: úshbý pále, úshbý er, úshbý kún, úshbý sóz, úshbý túni, úshbý zaman, úshbý is, úshbý ıer, úshbý jaı, úshbý jol, úshbý ýaqyt, úshbý qıssa, úshbý pánı, t.b.

      Úshbýdúr. Bilálǵa Rasýl aıtty qylyp párman: - Habar qyp Halyqtyń bárin keltirip san. Aqyrǵy ósıetim úshbýdúr, - dep, Bul kúnde san ósıet aıta – dúrman (Máshhúr Júsip Kópeıuly «Paıǵambardyń sońǵy tilegi»).

       DÚR

      Dúr/dúrri arab sózi, «teńiz túbinen alynatyn qymbat baǵaly asyl tastyń bir túri, injý, marjan; keremet, zor, ataqty» degen maǵynalarǵa ıe. Mysaly: Qaldyrǵan sý túbinde dúrdiń tasyn, Túspeıdi kózge ár nárse, bolsa asyl («Adam eki túrli»); Ádetiń: dúr óleńge aıat jazbaq, Tymshym qyp (tamasyn qor ǵyp) bireýdiń ǵaıybyn qazbaq («Máshhúr-Júsip pen Ǵaly Kúzembaıuly aıtysqany») . Dúr sózine qatysty tildik birlikter kóp: dúr óleń, dúr oryn, dúr quny, dúr tasy, dúr gazet, dúrman,  Bahadúr, úshbýdúr

      «dúr» qosymshasy arqyly jasalady:

Surady saýal etip Mutylabtan: - Maǵlum et: ne jumysqa kele dúr sen (san) (M-J. Abyraha men Muǵylab); Árkim-aq ǵıbrat qylyp oılaý kerek, Allanyń bolǵan dúr dep biradasy (M-J. «Qajylarǵa»); Mutylab patshaǵa aıtty qylyp azhar (yzǵar), Eki júz túıelerim kelip dúrlar (M-J. Abyraha men Muǵylab).

  • Sharpy

 Sharpy sózi «jarty» degen maǵynaǵa ıe bolǵan: Rasýldiń jasy sharpy qyryqqa kelip, Aıtaıyn paıǵambarlyq kelgenlerin («Abyraha men Muǵylab»). «Shala-sharpy» degen qazaqta sóz bar. Mundaǵy shala sóziniń maǵynasy belgili, biraq sharpy sóziniń maǵynasy bulyńǵyr. Sharpy sózi týva tilinde ««jarty» uǵymyn bildiredi, sonda «shala-sharpy» qos sóziniń maǵynasy «shala-jarty» bolmaq. Shala, sharpy sózderi otqa baılanysty aıtylady. «Sózdiń alasy – jaman, ottyń shalasy – jaman» degen qazaqta maqal da bar. Jalpy alǵanda, «sharpy» sózi «tolyq emes, jartylaı» degen maǵynany bildiredi.

Áleýmettik-qoǵamdyq, saıası ataýlardy bildiretin sózder boıynsha:

      BASALQA – aqyl (keńes), basý sóz aıtýshy. Qyzyqty bastaý úshin basalqalar, Toı sońyn atqa aýdardy tym uzatpaı («Qumash qońyr hıkaıasy». Babalar sózi).

     ZÁŃGI, ÚKIRDAI – shen, bılik ataýy. Jıylǵan záńgi, úkirdaı, baı-baǵlanǵa, Bir toıda Totaı kepti antalatyp («Totaı sal». Babalar sózi).

      KEREShI – kelistirýshi, araǵa júrýshi, bitistirýshi

      SÁRÝAR/SÁRÝÁR – basshy, kósem (Muhammed paıǵambardyń atyna baılanysty qoldanylady), bastyq, jetekshi.  «Men endi sol Sárýárdi izdeıin», - dep,Amandasyp olarmen ketip qaldy(«Shahmaran». Babalar sózi))

       ILGIDAI  – laýazym ıesi, úkirdaıdyń orynbasary. Mansapty: biri úkirdaı, biri ilgidaı, Ár túrli qurmetteldi taǵammenen («Qumash qońyr hıkaıasy». Babalar sózi).

Týystyq ataýlar

       JANAP – jaqyn, jamaǵaıyn, týys. Ǵalym taǵy suraǵyn sabaqtady, Tyńdap otyr halıfa janaptary («Ǵalym qyz Býadat». Babalar sózi).

        BIR TÝMA – bir týǵan týys, týysqan. Baıbóri ákesi hám Qultaı, hám Shynybaı degen úsheýi bir týma eken («Qıssa-ı Alpamys batyr». Babalar sózi).

        Turmystyq zat ataýlaryna baılanysty eski sózderge kelsek:

     Shanash – eshki terisinen jasaǵan as quıatyn ydys. Sen ıttiń janyń yrza, joldasyń sol.

Ishpeı, jemeı, shanashqa qoısa salyp («It dúnıe»).

      Parsha/Barsha – altyn men kúmisti aralastyra otyryp tyǵyz toqyǵan jyltyraq jibek mata jáne sol matadan tigilgen qymbat baǵaly kıim. Parsha menen máýlimdi, Boz boıaqtaı jumsaǵan, Jorǵa menen júırikti, Taı, qunandaı jumsaǵan («Tátıdijoqtaý»).

       Máýlim – mata-kezdeme ataýy. Parsha menen máýlimdi, Boz boıaqtaı jumsaǵan, Jorǵa menen júırikti, Taı, qunandaı jumsaǵan («Tátıdi joqtaý»).

        Bóz – arzanqol mata.

        Barsha – altyn men kúmisten bezelgen mata. Barshany bózdeı jyrttyrǵan, Jibekti júndeı túttirgen («Joqtaý»).

        Qaýǵa – qudyqtan sý   tartatyn teriden istelgen ydys. Shyńyraýdan alyp, sý ishken, Shynjyrly qaýǵa taqtyrǵan («Joqtaý»).

         Qamqa – zerli jipten toqylǵan jibek mata. Astyna jorǵa mingizip, Ústine qamqa kıgizip! («Saıyn batyr»).

         Kónek – teriden tigilgen shelek. Kónekte turǵan qymyzyń bar ma?! – dep ursady eken (Qalmaq Saryarqadan aýǵanda, tamaq surap jylaǵan balalaryna aıtqany).

         Sárke – ishimdik.Birinde sút, birinde sárke eken, Adam uǵly biledi jamandyqty (Shahmaran).

          Kerme – kilem sııaqty toqylyp kóbine sándik úshin keregege ilinetin, ishine kıim-keshek, usaq-túıek zattar salynatyn qalta; shymyldyqtyń jelbir shegi; at baılaıtyn jer. Júregiń men dep soǵyp eljirepti, Bebeýlep kerme asylyp tursańyz da («Qaratorǵaı». Babalar sózi).

         Adalbaqan – kıim iletin ashaly qada aǵash. Asadal – ydys-aıaq salyp qoıatyn bıik keń shkaf; býfet. Áıelder júrmesin dep meni qarǵap, Asadal, adalbaqan shapty arnap («Altyn balta». Babalar sózi). 

         Kórik – tandyr qaqpaǵy, kesek qaqpaq; samaýrynnyń ot salatyn jeri. Qol ara, áınek keskish, temir teskish, Kórik, tós, balǵa, qysqysh, temir sashaý («Altyn balta». Babalar sózi).

        Kebeje túıemen kóship-qoný kezinde bala otyrǵyzatyn aǵash jáshik tárizdi buıym. Júkaıaq, kebeje men tósek aǵash, Jasady naq qaıyńnan kesek aǵash («Altyn balta». Babalar sózi.)

        Qymqap – altyn nemese kúmis jip apalastypyp

toqylǵan qalyń jibek mata. Kelbetine qarasam, Qymqapty tańlap kıgendeı («Qıssa-ı Alpamys batyr». Babalar sózi).

       Moıynturyq – apba, shana, soqa taptatyn ógizdepdiń moınyna salatyn apnaýly aǵash qupal. Tis aǵash, moıynturyq jataq elge, Úı aǵash kóshpeli elge pana kerek («Altyn balta». Babalar sózi).

       Syryq. Kıiz úıdiń kıizin jóndeýge, túndikti kótepip ashýǵa apnalǵan uzyn taıaq; baqan. Jasady quryq, syryq, toqpaq, qazyq, Jol júrgen jolaýshyǵa tartyp syıyn («Altyn balta». Babalar sózi).

       Tegildirik – ep-tupman jabdyǵy. Atqa saldym tegildirik terlikti, Qarataýda men kóp súrdim beklikti («Qıssa-ı Alpamys batyr». Babalar sózi)

       Toǵanaq – túıege artqan júk. Jatty olar toǵanaǵyn basqa qoıyp, Sýsyndap shólirkese, asqa toıyp («Nurǵazaryn». Babalar sózi)

       Tós – ústine  temip qoıyp soǵatyn ustanyń qupaly. Qol ara, áınek keskish, temir teskish, Kórik, tós, balǵa, qysqysh, temir sashaý («Altyn balta». Babalar sózi).

        Sháńgek – maldy soıǵanda ilip qoıatyn aspa ilmek aǵash.  San etti shansha salar asyqsa dep, Basyna ilip qoıdy sháńgek qarmaq («Altyn balta». Babalar sózi.

        Shyldyrman – sybyzǵy túri.Alpamys serkeniń súıekterinen «shyldyrman» degen sybyzǵy jasady («Qıssa-ı Alpamys batyr». Babalar sózi: Júz tomdyq.

         Kúlá – dıýananyń bas kıimi. Onda qyz, aıtqanyndaı, perdemen betin jasyryp, hanǵa amalyn asyryp, basyna kúlá kıip, astyna esek minip, qorjyn salyp, qolyna asa alyp, hannyń ordasyna aqtap keldi («Qıssa-ı Alpamys batyr». Babalar sózi).

         Mosy – basy bipiktipilgen úsh temip taıaqty ilgekke sháýgim shelek ilip, shaı qaınatyp, as pisipetin qupal. Jáne bu jaǵyna Shala-pula pisirip, Mosydan alyp túsirip, Qoń etin kesip beripti («Alpamys batyr qıssasy». Babalar sózi:

         Kireýke – oqtan, naızadan saqtaný úshin jopyqqa kıetin temip saýyt. Jigittikte júrýshi eń Kireýke tondy jamylyp («Qıssa-ı Alpamys batyr». Babalar sózi).

         Muryndyq – túıeniń ıa ógizdiń eki tanaýynyń apasyndaǵy shemipshegin tesip ótkizetin istik aǵash. Muryndyq, noqta tımegen, Túıeshiler minbegen Toqsan nardy qulatty («Alpamys batyr qıssasy». Babalar sózi)

         Oqshantaı - bylǵapydan tigilip, beldikke taǵyp oq-dápi, qupal salyp júpetin qalta; kise. Oqshantaıyn baılanyp, Moınyna myltyq salady-aı («Alpamys batyr qıssasy». Babalar sózi)

          Terlik – toqymnyń astyna salatyn, qoıdyń jabaǵy júninen ter sińirý úshin jasalatyn kıizdiń bir túri; tershik.  Atqa saldym terlikti, Dushpanǵa qyldym erlikti («Alpamys batyr qıssasy». Babalar sózi).

          Kerseń – úlken shara, tegesh, tegene. Úlkenge kerseń qaldy da, As quıyldy tegeshke («Qara óleń». M.J.).

          Malma – teri ıleıtin ashytqy, ıge salatyn terini asty-ústine shyǵaryp, aralastyrý. Qymyzǵa qara saba ańsamaıdy, Malmanyń bolǵan úıir shelegine («Bir úıge». M.J.)

          Manat – qymbat, túkti mata. Jetkizgen ushqan qustaı qanatym-aı! Kún jaýsa, sý bolmaıtyn manatym-aı! («Yshqysh bap sapary». M.J.)

          Mor – kıiz úıdiń aǵashyn (súıegin) balqytatyn oryn. Mor basqan uzyn uzaq qaǵazym bar, Oqıtyn mezgil-mezgil namazym bar («Jádigóıdiń jyry». M.J.).

          Saptııaq, saptyaıaq – qymyz quıatyn ydys. Bir saptııaq (saptyaıaq) baılanyp bardyq, keldik, Kelgen soń aman-esen, jurtty kórdik («Izbas qajy». M.J.)

Túr, tús, syn, sapa ataýlaryna baılanysty sózderge kelsek:

          Baran – jylqynyń túsi; qapa qońyp, qapa kep. Artynan bir at shyqty Býryl dedi, Kók te emes, baran da emes, kúlgin dedi («Qumash qońyr hıkaıasy». Babalar sózi).

           Bula – qadirli, syıly.  Zarshylyq shyn boldy ma, Jasymnan bula óskenim. Jasymda óskenim bulańdap, Arǵymaq attaı sylańdap («Nurǵazaryn». Babalar sózi).

           Bórte – boz apalasqan kókshil, qyzyl-kúpeń tús Mingen aty bórte-di, Otaýdy endi órtedi («Qıssa-ı Alpamys batyr». Babalar sózi).

           Yrǵyn – qypýap, kóp, mol. Kók orman, ishi tolǵan shalǵyn eken, Jel-jemis, gúl-báısheshek yrǵyn eken («Júnis jetim». Babalar sózi.

          Saqy – qoly ashyq, myrza, jomart. Saqynyń qylǵan qaıyry sel bolady,
Reshetke – bizge qorǵan – qaıdan bolsyn?! («Kúıeý Maǵzum men Arýaqtar». M.J.).

Osy tusta erekshe lıngvomádenı birlikterdi atap ótýge bolady:

            Básire – Balalarǵa menshiktegen, arnaıy en salynǵan mal.  Básireń dep júz serke Bólip berdi ózine («Alpamys batyr qıssasy». Babalar sózi:

           Kerneı-syrnaı – qazaqtyń úrmeli mýzykalyq aspaby.  Kerneı-syrnaı tarttyryp, Daǵyra dabyl qaqtyryp, Qyryq qaqpaly qalaǵa Tegis habar berdi endi («Alpamys batyr qıssasy». Babalar sózi).

          Shyrǵa – qusty qolǵa, ańǵa túsýge baýlyǵanǵa qoldanylatyn ańnyń jasandy beınesi. "Bylaı qyl" dep úıretip, shyrǵadaı qylyp súıretip, Saltanattyń rásimin el jurtyna kórgizgen («Musa Shormanuly». M.J.).

          Shúlen – mypza, dapqan, jomapt kisi. Onda Alpamys aıtty: – Saǵan olaı bolsa men bir aqyl úıreteıin, erteń «hannyń shúlen beretuǵyn toıy bar» dep toı qylyp, eldi shaqyryp jıyńyz («Qıssa-ı Alpamys batyr». Babalar sózi)

         Siri – adamdy tulyp jasap, jas terige salý. Belgi joq, beıiti joq Nurlanǵannyń, Siride shiridi me qaıda ketti?! («Aqqan synap». Babalar sózi).

         Saýyn aıtý – bir aýylda, elde úlken as, úlken toı bolatyn bolsa, aldyn-ala (birneshe aı, tipti bir jyl buryn) jan-jaqqa habar jiberilýi, adamdardy soǵan shaqyrylýy. Ac berdieki oblysqa, saýyn aıtyp, Tik turyp eki oıaznaı, on bes bolys («Musa Shormanulynyń asy». M.J.)

          Totııa – kózge jaǵatyn dári, súrmeleıtin boıaý. Tabylmas kózge totııa – em dárideı, Qolynan ár jaqsylyq kelgen kisi («Adam eki túrli».M.J.)

          Súrme – kirpik, qasty boıaıtyn qynadan jasalǵan boıaý. Súrme tartyp kózine, Ornatqan gaýhar tisine («Alpamys batyr qıssasy». Babalar sózi).

           Kúıek baılaý. Qyrkúıek  aıynda qoı men eshkiniń tóldeý ýaqytyn kóktem aıyna keltirý úshin qoshqar men tekege kúıek baılaıdy. Bul sharýa qyrda, óris basynda ótkiziledi («Kóshpeli bolǵan jurttyń sharýasy» M.J.).

Eski qazaq jazba leksıkasynyń quramynda shet sózder bar:

         Arab sózderi: haıla (aıla), mınat (izet, qaıyr; shúkirlik; mindet, borysh), ǵasy, asy (kúnáhar, sharıǵatqa qaıshy ister jasaǵan kisi), dálelet (jol kórsetý, dáleldik, belgi), náýı/nábı  (áýlıe, qudiret, jaratýshy, elshi), hasyl (nátıje).

        Parsy sózderi: másdar  (bastaý, qaınar kóz), pushaıman (beıshara, sorly, qaıǵy, ókinish), nama (hat, jazý), lashker (ásker, qosyn), barham (alasapyran, aralas), har (qor), ǵar/qar (jaman), bınakah (jazyqsyz)  

         Iran sózderi: sárýar (basshy, kósem), aýan (aǵym, yńǵaı, ıkem), bahra (paıda, olja, nátıje), zada (perzent, bala), nııaz (ótinish, tilek), shahbaz

(er, azamat, batyl)

          Mońǵol  sózderi: ylaý, boġda  (qasıetti), ezen (ıem), albaty, utyq (rý), utaǵat, Tarbaǵataı, Sháýeshek, burhan (býdda), ԛulaԛay  (ury), ԛudal (ury), mörgü (bas ııý).

          Qytaı  sózderi: han (han), waŋ (ýań), ϳaŋϳuŋ (general), guŋ (gúń), saŋla (qaıranda), tayϳi (táıji), molon (gúldi torqa), uluw (aıdahar), darïn (ulyq), diŋsä (shen marjan)

          Manjý sózderi: záńgi (shen, bılik), úkirdaı  (bolys dárejeli laýazym), ilgidaı (laýazym ıesi, úkirdaıdyń orynbasary)

          Orys  sózderi: porma (forma), sótke (sýtka), zaposke (zapas), úıez (ýezd), sıpyr (sıfr), sbat (svet), minót (mınýt), panar (fonar), Mıkaıl (Mıhaıl), ysqad /sybhat (shod), tebeteı (tıýbeteıka).

Osy tusta til ǵylymynyń naǵyz maıtalmandarynyń biri, ǵalym Berikbaı Saǵyndyqulynyń:      «Túrki halyqtarynda buryn-sońdy bolmaǵan uǵymdar men zat ataýlary eskertkishterde arab-parsy sózderimen beriledi. Mundaı sózderdiń kópshiligi dinı uǵymdar, el basqarý isterine, ekonomıkaǵa, ǵylym men mádenıetke, qoǵamdyq ómirdiń basqa da salalaryna baılanysty termınder. Árıne, mundaı sózder aýdarýǵa kelmeıdi. Aýdarǵan kúnde de negizgi maǵynasy buzylyp keter edi» degen oıyn dáleldeı túsemiz [Saǵyndyqov B. XIV ǵasyrdaǵy túrki jazba eskertkishtegi arab, parsy elementteriniń leksıkalogııalyq erekshelikteri týraly // Qazaq SSR Ǵylym akademııasynyń Habarlary. Til-ádebıet serııasy.1976 1 (9)). Leksıka kóneniń kózi bolǵandyqtan, onyń tildik erekshelikterinen eski qazaq tiliniń san túrli tarıhı damý joldaryn tanýǵa bolady. Mysaly, qazirgi qazaq tilinde qoldanylmaıtyn arab jáne parsy sózderi. Lashker –Menim láshkerim ekige bólindi (Ábilǵazy bahadúr Túrki shejiresi). Ýálaıat – Ýáláıat Shyńǵys hannyń Hytaı ýa qara hytaı ýa chúrchit ýálaıatlaryny alǵan zikiri – qazirgi memleket ornynda qoldanylǵan. Hajymuhamed qolynda Horasandyn ózge ýáláıat qalmady (Ábilǵazy bahadúr Túrki shejiresi).

Maǵynasy beımálim, kómeski sózder bar, árıne, ol bolashaq tereń taldaýlardy kútip turǵany anyq. Olar: atıham, manhıkúm, marjamqa, birham, tamkún, harma, hamyla, lahsyzada, ǵal, maǵbas, hysyryıar, aqyraǵy, mıllad, mıkam, jikir, umqala, jynt, ǵydyrym, mádiǵa, zarra kapat, ushal, sobý qajılıt, aıyslaǵyl, dúrısat, maıshaq, múkim, akiram, aqtysh, taqyrar, ǵızza, mılıat, ánı, múnı, jakir, naıarmanlyq, rahfıbi, maýil, kinar, kinarsy, fyqataýhıd, bıopa, náýe, pirýaı, hummat, ǵyndaba, shıdıda, saılyq, saýan, sahabaýyl, seńgi, abrahymat, hýragan, ystyǵanat, torta, mahık, masaýalla, shaınalla, mýftala, káýip, hylym, shııa, mahbop, ganjý, ǵaraz, sadap,zabbanı, milamat, ǵuzdam,shar, ýmyn, týmyn, ǵadalatly, alhyr, jannatil, maýpin, parham, masna, shájárat, humaıyn, haıyr-yqsan, labud, shánı, zarra, qytre, muǵyzy, zynjyba, fyraıyz, jań-jadal, mıqan, ǵaqaıat, pilpila hatyrshaý, tafyq, rásúr, mujaýhar, zaıyǵ, zaıǵy, haıyf, aǵyrab, jahyl, husý, hamısaq, ámir-zıbal, saqyr, taja, zamabirır, ajdar, ashap t.b.

Sonymen qatar osy tusta, ózge tilden engen sózder dál sol qalpynda alynbaı, til zańdylyǵyna saı ıgerilip jumsalǵan sózderdi  kórsetýge bolady: formy (forma), zaposke (svet), minót (mınýt). Mysaly: Arabta ol sekildi qus bolmaǵan, Aıaǵy shegirtkeniń formynda edi (Abyraha men Muǵylab); Saryarqanyń kóde men betegesi Shóbiń bolǵan (zaposke) zapasqa, sýyń – syra; («Imanjúsip atynan shyǵarǵany»); Ana jyl etken saılaýda Jápek, Isa, Ýezge (úıezge) de Stabalov bolmap edi. Úıezdiń qorqytýy jetip edi, Qoryqpaı-aq endi bular ótip edi («Baıdalynyń Isasyna»); Samaýyr, qaıta-qaıta qoıdy, shaıdy, Jeı almaı azyqqa aldyq appaq maıdy; Samaýyryn – qaıta-qaıta qoıdy shaıyn, Atqa jem neshe mezgil berdi daıyn («Yshqysh bap sapary»); Balasyna Ǵalynyń tıgeni úshin, Qyzǵa segiz ujmaqtyń esigi ashyq («Shaharban men Husaıyn»); Kóktegi perishteler qara kıgen, Ujmaqtaǵy qorlar kórip, zar eńiregen («Ábýshaqyma»); Ujmaqqa Ábýshaqyma ketti jany, Júk bolǵan ol kápirge erdiń qany («Ábýshaqyma»); Sıpyryn bes tıynnyń bes teńge dep, Kedeıler hat bilmegen sory qaınar («Kóshpeli bolǵan jurttyń sharýasy»); Hyrystyń sbady (sveti) bolyp tabylǵan soń, Bizderde qumarpazdyq qaldy bir at («Bir úıge»); Barýǵa men osynsha oı oılandym, Oqtanyp neshe minót (mınýt) yńǵaılandym («Abaqtydaǵy Ishanǵa»). Barlyq sózderdi taldaı kele, kóshpeli ómirdiń taǵdyr tarıhy, halyqtyń rýhanı erekshelikteri kóne leksıkadan kórinis tabatyndyǵyn erekshe atap ótýge bolady. Qazaqtyń eski jazba leksıkasy halyq dúnıetanymyn, mádenıetin sol dáýirdiń tynys-tirshiligin tereńdetip kórsetedi.

Jalpy alǵanda, eski qazaq jazba tili – qazirgi ádebı tilimizdiń damýyna jol ashqan úlken arnalardyń biri. Biz estimegen qazaqtyń kóne sózderi óte kóp, sondyqtan olardy indete zerttep, maǵynalyq mazmunyn ashý arqyly qazaqtyń  mádenıetin, salt-dástúrin, tanymdyq qyrlaryn kórsetýge bolady.

Abıtjanova Janar Altynbekovna

A. Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń

aǵa ǵylymı qyzmetkeri, f. ǵ.kandıdaty

Eshmetova Baljan Batyrhanovna

A. Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń

ǵylymı qyzmetkeri, PhD doktorant

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir