23 Shilde, 2020 NEWS

Sóz kónerdi me, el jańardy ma?

Kórneki sýret

Til bilimindegi «leksıka» – grekshe «leksıkos» – «sóz» degendi bildiretin, «tildegi sózderdiń jalpy jıyntyǵy» degen uǵymdy bildiredi. Leksıka degenimiz keı jaǵdaıda jekelegen tildik tulǵalardyń, kórkem shyǵarmalarda da sóz saptaý mánerinde qoldanylatyn sózder retinde qoldanysta bolýy zańdy qubylys.

Jalpy adamzat til arqyly tabıǵattaǵy barlyq zattar men qubylystarǵa ataý beredi. Ulttyq tanym men ult tiliniń ortaq núktesi, negizgi baılanysy osy tusta toǵysady. Kez kelgen ult ókiliniń oılaý júıesi, bilim deńgeıi, ómirge kózqarasy, mentalıteti, dúnıetanymy, bolmysy beınelenedi, tilde saqtalady. Til biliminiń maıtalman ǵalymy, akademık Á.Qaıdar óz sózinde: «Kez kelgen tildiń qoǵamda ózara baılanysty úsh túrli qyzmeti bar. Onyń basty qyzmeti – kommýnıkatıvtik, ıaǵnı qoǵam músheleriniń ózara qarym-qatynas jasap, bir-birin túsinýi, pikir alysýy úshin qajetti qyzmeti. Onyń ekinshi qyzmeti – kórkem shyǵarma tiline tán, adam balasyna obraz arqyly erekshe áser etetin, lázzat syılaıtyn estetıkalyq qyzmeti. Tildiń bul qyzmeti, árıne qalamgerdiń sheberligine, sóz saptaý mádenıetine tikeleı baılanys­ty. Al tildiń úshinshi bir qyzmeti, ǵylymı termınmen aıtqanda akkýmýlıatıvti qyzmeti dep atalady. Ol – tildiń ǵasyrlar boıy dúnıege kelip, qalyptasqan barlyq sóz baılyǵyn óz boıyna jıyp, sóıtip ony keleshek urpaqqa asyl mura retinde túgel jetkizip otyratyn qasıeti…til faktileri men derekteri – tula boıy tunyp turǵan tarıh. Sondyqtan etnostyń ótkendegi tarıhy men etnografııalyq baılyǵyn biz eń aldymen sodan izdeýimiz kerek» deıdi.

Iаǵnı, tilimiz bolmasa, bizdiń rýhanı jańǵyrýymyz ben mádenıetimiz damymaıdy, belgili bir beleske jete almaıdy degen sóz. О́zderińiz biletindeı, halyqtyń rýhanı kúshi – onyń tilinde. Tilimiz damymaǵan jaǵdaıda, bizdiń rýhymyz da, ózindik kúsh-jigerimiz de damymaıdy. Sebebi, tilde ertedegi tanymnyń izi, el jasaǵan parasattyń túbi jatyr, til - dybys tańba júıesi ǵana emes, tildiń saqtalýy arqyly halyqtyń bú­kil ǵumyryndaǵy tanym-túsinigi ur­paqtan-urpaqqa jetedi. «Tilin bilmegen túbin bil­meıdi»,  «О́ner aldy – til» demekshi, dúnıeniń negizgi kilti – tilde, til­diń damýy arqyly adam balasy­nyń dú­­­nıetanymy satyly damıdy. Iаǵnı ata-ba­­ba biligi balaǵa til arqyly da­myp, bol­mystyń qasıeti men belgileri tereń ta­nylady. Til – bizdiń oıymyzdyń negizgi quraly.

Eski qazaq jazba tili  – arab álipbıi negizindegi qazaqtyń eski jazba tili, shamamen, XV ǵasyrdan bastaý alatyn XX ǵasyrdyń basyna deıin qoǵamda óz qyzmetin atqardy. Iаǵnı, Qazaq handyǵy isqaǵazdary men dıplomatııalyq, basqa el ókilderimen bolatyn qarym-qatynasta da qoldanyldy. Mundaı derekterdi rastaýshy retinde Qadyrǵalı bı Jalaıyrıdiń «Jamıǵ-at taýarıhy», Ábilǵazy Bahadúrhannyń «Shejire túrik» atty tarıhı jylnamalaryn jatqyzýǵa bolady. Sonymen qatar, eski qazaq jazba tiliniń úlgilerine Ábilhaıyr hannyń Reseı patshasy Elızavetaǵa joldaǵan dıplomatııalyq jazbalary, Mahambet О́temisuly, Sh.Ýálıhanovtyń hattarynyń tili jáne Abaıdyń qarasóz túrindegi shyǵarmalarynyń túrin eski qazaq jazba tiliniń úlgileri dep tanýǵa bolady. Negizinen, eski qazaq jazba tiliniń normalary  XIX ǵasyrdyń aıaǵyna qaraı sóıleý tiliniń yqpalyna kóbirek ushyraı bastady, halyq tiliniń elementteri birtindep ene bastady. Bul kezeńdegi kósh basyndaǵy demokratııalyq baǵyt ustanǵan «Qazaqstan» gazeti, «Aıqap» jýrnaly jáne t.b. basylymdar qoǵam úshin óte mańyzdy ról atqardy.  Erekshe atap ótsek, XX ǵasyr basyndaǵy kórkem ádebı shyǵarmalar tilinde sóıleý tiliniń normalary anyq baıqalady, biraq eski jazba tiline tán sóz úlgileri de kezdesedi. Qazaq qoǵamy úshin eski qazaq jazba tiliniń sol kezeńderdegi mádenı-tarıhı sıpatynyń róli joǵary boldy. Sebebi, halyqtyń tanymdyq kózqarasyn qalyptastyrý, qoǵamdyq sanany oıatý, ǵylymı, quqyqtyq, estetıkalyq túsinikti ajyrata bilý men ony damytýdyń tildik quraly retinde jumsalǵandyqtan, eski qazaq jazba tili mádenı ulttyq tarıhymyzda erekshe qazyna, qundy dúnıe ekendigi anyq.

Ǵalym R. Syzdyqova óz sózinde bylaı deıdi: «XV-XVII ǵǵ. Qazaq halqynyń mádenı ómirinde jańa qurala bastaǵan halyqtyń sóıleý tilimen qazaq halqyn quraǵan rý-taıpalardyń áriden kele jatqan, poezııa tiliniń negizinde aýyzsha damyǵan ádebı til qyzmet etti. HV-HIH ǵ.ǵ. aralyǵynda qalyptasqan kitabı jazba til birte-birte qazaqylanyp HIH ǵ. aıaǵyna taman jalpyhalyqtyq negizdegi jańa jazba ádebı tilmen astasyp ketti dep kórsetedi» [Syzdyqova R. Qazaq ádebı tiliniń tarıhy. – Almaty: «Ana tili», 1993. –319 b.. 196].

Osy jaǵdaıda qazaq tilindegi kónergen sózder məselesine keletin bolsaq, eń bastapqy ǵalymdarymyz N.Saýranbaevtyń «K ıstorıı kazahskogo lıteratýrnogo ıazyka», Q.Jubanovtyń «Iz ıstorıı porıadka slov v kazahskom predlojenıı», A.Mahmudovtyń «Qazaq tilindegi kónergen sózder», R.Syzdyqovanyń «Sózder sóıleıdi», Ǵ.Qalıev pen Ə.Bolǵanbaevtyń «Qazirgi qazaq tiliniń leksıkologııasy men frazeologııasy», taǵy basqa eńbekterinen kóptegen jan-jaqty ǵylymı aqparat ala alamyz. Qazaq tilindegi kónergen sózderdiń kónerý dərejesi úsh túrli bolady: 1. Əbden umytylyp, qoldanystan birjola shyqqan kónergen sózder; 2. Túbir qalpynda jeke aıtylmaıtyn, biraq belgili bir týyndy sózderdiń túbirinde saqtalǵan kónergen sózder; 3. Jeke sózder retinde qoldanystan shyǵyp qalǵanymen, maqal-mətelmen frazeologııalyq tirkesterdiń quramynda əli de qoldanyla beretin kónergen sózder [Qalıev Ǵ.,Bolǵanbaev Ə. Qazirgiqazaqtilinińleksıkologııasymenfrazeologııasy. – Almaty, 264-b; 176].

Babalarymyzdyń ótken tarıhtaǵy asyl muralaryn tanyp bilý is-sharalarynda eski qazaq tiliniń jazba úlgilerindegi materıaldardyń qoldaǵy baryn ıgerýdiń, joǵyn izdestirip, ǵylymı aınalysqa tartý isiniń mańyzy óte zor. О́kinishtisi, eski qazaq jazba tiliniń XV-XVII ǵasyrlardaǵy jaı-kúıin tanytatyn jazba nusqalardyń kópshiligi bizge jetpegen, al basym bóligi túrli obektıvti, ishinara sýbektıvti jaǵdaılarǵa baılanysty sheteldik murajaılar men kitaphanalar qorynda jatyr. Túrki taıpalarynyń, onyń ishinde eski qazaq tiliniń erekshelikteri V-VIII ǵasyrlardaǵy Orhon-Enıseı, odan keıingi kóne túrki, uıǵyr, arab jazýly jáne t.b. jazba eskertkishterde saqtalǵan. Qazaq tiliniń qalyptasý kezeńi kóptegen tarıhı dáýirlerdi artqa qaldyra otyryp, qazirgi tańdaǵy sózderdiń ádebı tilimizdegi qoldanysyna ákeldi. Qazirgi qoldanystaǵy sózderdiń shyǵý tegi men damý kezeńin qarastyrǵan kezeńde, negizinen eski qazaq sózderiniń ómir súrý kezeńderin kóre alamyz. Olardyń árqaısysy qoǵamda ózindik mindet atqarǵan, altyn qazynamyz bolyp tabylady.

Eski qazaq jazba tili – qazirgi ádebı tilimizdiń damýyna jol ashqan úlken arnalardyń biri. Biz estimegen qazaqtyń kóne sózderi óte kóp. Qazaqtyń eski jazba tili XV ǵasyrdan XX ǵasyrdyń basyna deıingi kezeńde qyzmet etti. Eski jazba ádebı til birdeı bolǵan joq, HVIII ǵasyr jazbalarynda onyń aldyńǵy kezeńnen edáýir «qazaqylanyp», túrki ádebı til elementteri qazaqtyń aýyzsha ádebı tilindegi tulǵalarymen aýystyrylyp, halyqqa túsiniktiligi artty. Osy kezeńdegi ádebıet úlgileriniń tilin eki topqa bólemiz: 1) qazaqtyń aýyzsha taraǵan baıyrǵy tól ádebı tili men ulttyq ádebı tiline negizdelgen úlgiler (aýyz ádebıeti, Abaı, Ybyraıdyń shyǵarmalyry, eki tildik sózdikter, kópshilik qoldy kitapshalar, mıssıonerlik ádebıet úlgiler); 2) qazaqtyń eski jazba dástúrindegi, ıaǵnı sol kezeńde qazaq topyraǵynda «kitabı» tildik úlgide jazylǵan shyǵarmalar (dinı taqyryptaǵy keıbir qıssalar, ıslam dinin ýaǵyzdaıtyn aýdarmalar, resmı keńse qaǵazdary, epıstolıarlyq úlgilerdiń tilderi). 

Osy tusta, B.Ábilqasymovtyń bul týraly jasaǵan tujyrymyn erekshe atap ótýge bolady: Ǵalym «kitabı til» termıniniń qazaqsha ádebıetterde eki túrli yńǵaıda, ıaǵnı «birinshisi – shaǵataı nemese orta azııalyq túrki ádebı tiliniń (tıýrkı) maǵynasynda, ekinshisi – shaǵataı tiliniń qazaq avtorlary shyǵarmasynda qoldanylǵan túri retinde atalǵanyn aıta kelip, eger «kitabı tildi» shaǵataı nemese orta azııalyq túrki ádebı tiliniń sınonımi retinde tanıtyn bolsaq, HVIII-HIH ǵasyrda ómir súrgen saýatty qazaqtardyń barshasy óz týyndylaryn túrki ádebı tilinde jazǵan bolady jáne ol tildi jete meńgergen bolady. Al shyndyǵyna kelsek, HIH ǵ. birinshi jartysynda ómir súrgen qazaq azamattary Shoqan, Mahambetter ózderiniń aǵaıyn-týmasyna jazǵan hattaryn shaǵataı ne túrki ádebı tilinde jazýy eshbir múmkin emes»,- deı otyryp, bul tildi qazaqtyń «kóne ádebı tili» dep ataǵan durys degen pikir bildirgen bolatyn [Ábilqasymov B. HIH ǵ. ekinshi jartysyndaǵy qazaq ádebı tili. –Almaty: Ǵylym, 1982. –224 b. 121-123].

Tilshi ǵalym G.Mamyrbekova óz zertteýinde bylaı deıdi: «Kitabı tilge» jatqyzylǵan shyǵarmalar tilinde qazaq tiliniń arǵy tarıhı damýyn kórsetetin qurylymdyq júıe saqtalǵan jáne kóne, orta túrki dáýirindegi ortaq túrkilik elementterdiń ulttar tiline ydyraǵannan keıingi kezeńderdegi «qazaqy» bolmysyn bizge jetkizip, ulttyq jazba tildiń qalyptasýyna keń jol ashqandyqtan «kitabı tilge» jatatyn jazbalardy «eski qazaq jazba tili» úlgileri dep tanýymyz qajet. Qazirgi ádebı tilimizdiń qazynalyq sózdik qoryn barynsha molaıtqan da osy dúnıeler» (Mamyrbekova G. Eski qazaq jazba tili týraly túsinik. Túrkologııa. -№3-4. - 2010.).

Joǵarydaǵylardy tujyrymdaı kele, qazaq qoǵamynda dúnıege kelgen jádigerlerimizdi «eshkim túsinbegen kitabı tilde jazyldy» nemese «tek saýattylardyń múddesine jarady» dep syrtqa teppeı, «tarıhı tól týyndylarymyz» retinde qabyldaýymyz qajet degen pikirge kelemiz.

Qazirgi tańda eski qazaq tiliniń bastaý kózderi týraly málimetterdi tómendegideı jerlerden taba alamyz: XV- XVII ǵasyrlardaǵy eski qazaq jazba tiliniń nusqalarynyń kópshiligi bizge jetpegen, obektıvti, sýbektıvti jaǵdaılarǵa baılanysty basym bóligi sheteldik kitaphanalar men murajaılarda jatyr; Eski qazaq tiliniń negizi – kóne túrki tili, onyń erekshelikteri túrki taıpalarynyń V-VIII ǵasyrlardaǵy Orhon-Enıseı eskertkishterinde jáne kóne túrki, uıǵyr, arab jazýly jazba eskertkishterde saqtalǵan; О́z kezinde kóptegen túrki tildes halyqtarǵa ortaq til bolǵan shaǵataı tiliniń jazba eskertkishterinde kóne tilimizdiń izi jatyr. Sanamyzda kómeskilenip, beıtanys sózderge aınalǵan tildik birlikterdiń kúńgirt keletin túsiniksiz tabıǵatyn ashý, tarıhı sózdik qorymyzdy baıytýdyń alǵysharty.

TIRIK, TIRIKLIK (túrk.) – ómir; tiri bolý; tirshilik etý. Dúnıeniń tirikligi bári mehnat, Áýre bolyp izdeme beker any («Shahmaran». Babalar sózi. 2-tom. 2004. 100 tomdyq. 12 b.); Rızyǵy bitip adamnyń, ǵumyry qalsa, Bolady tirikliktińjóni qalaı («Shahmaran». Babalar sózi. 2-tom. 2004. 100 tomdyq. 12 b.); Rızyǵy bitip, adamnyń ǵumyry qalsa, Tirikligi bola ma durys,- deıdi («Shahmaran». Babalar sózi. 2-tom. 2004. 100 tomdyq. 12 b.).

TÚMEN – on myń adam/ásker. Attarynan júz túmen qulaǵanlar, Kóz jastaryn sel qylyp bulaǵanlar. «Darıǵa, padıshamyz ne boldy», - dep, Oıbaılasyp barshasy jylaǵanlar [«Shahmaran». Babalar sózi. 2-tom. 2004. 100 tomdyq, 138 b.]. Atalǵan sóz parsy jáne keıbir túrki tilderinde «sansyz, on myń» degen maǵynada ıe. Altaısha tÿmen «sansyz kóp, qyrýar». Tilimizdegi Túmenbaı// Tumanbaı, Túmenov sııaqty adam attarynyń túbiri de osy túmenmen tórkindes bolý kerek. Búginde «Birdiń kesiri myńǵa, myńnyń kesiri túmenge» degen maqal quramynda saqtalǵan.

BUǴAZ – tamaq, moıyn, buǵaq. Ol Namrýd ımansyzdyń atqan oǵy Balyqtyń buǵazyna kelip batty («Shahmaran». Babalar sózi. 2-tom. 2004. 100 tomdyq. 122 b. );

BAǴYR – baýyr. Taǵy Jamsyb ant etip qyldyzaryn, Aıdahardyń kúıdirdi baǵyrlaryn [«Shahmaran». Babalar sózi. 2-tom. 2004. 100 tomdyq. , 105 b.].

AQYQ – áshekeı úshin paıdalanylatyn, túsi aqshyl baǵaly tas. Apyr-aı, Erenbaqta osy patsha, Aqyq kóz, altyn shynjyr, kúmis qaqpa («Nurǵazaryn». Babalar sózi: Júztomdyq. 30 tom: Hıkaıalyq dastandar. - Astana: Folıant, 2006. - 394 b.).

QOL. Aǵyzlaryńyz bir bolsa uzaq ıyllarýa kób kúnler buıurtlar qoluńyzdyn chyqmas (Túrki shejiresi). Mundaı mysaldar arqyly eski qazaq tiliniń shyǵý tórkini kóneden ekendigine taǵy da kóz jetkizemiz. Ǵalym, professor N. Ýálıdiń mynadaı pikiri bar: «Eski qazaq jazba tiliniń normalary, ásirese, HIH ǵasyrdyń aıaǵyna taman sóıleý tiliniń yqpalyna kóbirek ushyrap, halyq tiliniń elementteri júıeli sıpat ala bastady. Bul tusta ilgerishil demokratııalyq baǵyt ustanǵan «Aıqap» jýrnaly, «Qazaqstan» gazeti, t.b. sııaqty basylymdardyń orny erekshe boldy. Ásirese, HH ǵasyr basyndaǵy kórkem ádebı shyǵarmalar tilinde sóıleý tiliniń normalary aıqyn kórindi, biraq eski jazba tiline tán sóz úlgileri de jıi kórindi, biraq eski jazba tiline tán sóz úlgileri de jıi kezdesip otyrdy». Professor eski qazaq tiliniń júıesi týraly pikirin bylaı sabaqtaıdy: Eski qazaq jazba tiliniń emle júıesi tym kúrdeli boldy. Sebebi, onyń tildik júıesinde, birinshiden, Qarahanıd dáýirinen kele jatqan baıyrǵy túrkilik sózder men tulǵalar, ekinshiden, qalyń jurtshylyq bile bermeıtin arab, parsy sózderi, úshinshiden, qazaqtyń kádimgi sóıleý tiline tán elementter boldy. Jazba til júıesinde mundaı úsh túrli elementterdiń aralas quralas júrýi, onyń emle júıesin oqyp-ıgerýge kóp qıyndyq keltirdi. Sondaı-aq qazaqtyń eski jazba tilin halyqtyń belgili bir áleýmettik toby ǵana qoldandy. Jalpyhalyqtyq ıgilikke aınalyp, buqaralyq sıpat ala qoımady» [Ýálıuly N. Týǵan til – tuǵyryń / Til jáne qoǵam. №4.(42). -2015. – 23 b.].

Eski qazaq jazba muralary – erte dáýirlerdegi kóne leksıkanyń kórinisi, olar qazaq halqynyń tarıhy, mádenıeti men ómir-tirshiliginen habar beredi. Eski jazba leksıkalyq erekshelikterdi saraptaı otyryp, tól sózder men kirme sózderdiń jaǵdaıyn paıymdaımyz. Al maǵynasy kúńgirttengen kóne sózder men kirme sózder tabıǵaty áli de anyqtaýdy qajet etip otyrǵany belgili. Eski qazaq jazba tilindegi tól sózderimiz búgingi kúnge deıin ózgerissiz saqtalyp jetti. Eski qazaq tilinde tól sózderimiz mol, ári maǵynasy baı, olar kúndelikti turmys, tabıǵat qubylystary, qoǵamdyq qarym-qatynas, áskerı ataýlar, sharýashylyq, jan-janýarlar, adamnyń dene músheleri, zattardyń sapalyq qasıeti jáne jer-sý ataýlary syndy alýan túrli taqyrypqa qurylǵan.

Sonymen qatar, qazaq tiliniń leksıkalyq qorynyń tolyǵýyna fonetıkalyq tásilder múmkindik beredi: húkimet (úkimet), lashker (ásker), qaǵyba (qaǵba), san (sen), man (men), azhar (yzǵar), aýaz (áýez), taýap (táýep), ázhara (áshkere), daraja (dáreje), ǵaıan (aıan), shaharıar (shadııar), afzal (abzal), nájik (názik), tańla (tańda), amıt (úmbet), múhir (meıir), bárekalla (bárekeldi), aǵyz (aýyz), salla (sálde), ahyl/ahyl/ǵaqyl (aqyl), múhirban (meıirban), ǵaryz (aryz), zıhyn (zeıin).

Dybystyq ereksheligi bar sózderge mysaldar keltirelik: Sarnaýshy edi elige, Zarnamasqa bola ma, Qyzyqqan soń tós pen terige?! («Toǵaı boıynda Edige balasy Beısenge bireýdiń aıtqany»); Qyzyl ıaqut esikte telefon tur, Mashınamen ornatqan tozbas, synbas («Bir úıge»); Aqymaqlyqtan sóıleımin áńgime aıtyp, Keıde tanyp esimnen, keıde qaıtyp («Qanaǵat týraly jumbaq óleń»); О́nerdiń jaslyqtaǵy bári kóship, Kún edi umytshaqtyq ornyn basqan («Káf pen Non»); Sen ınan, ant amansyz, tilime nan, Qalmady bu denemde bir tamshy qan («Káf pen Non»); Táńirim bizdi (bizli) qadirlep, ıaqshy kútti, Qandaı jerdi bizlerge qonys etti?! («Minilmegen kólik»).

Fonetıkalyq tásil kezinde dybystyq tranformasııalar oryn alsa, leksıka-semantıkalyq tásil kezinde sózdiń syrtqy formasy men dybystyq kesheninde eshqandaı ózgeris bolmaıdy.  Leksıkalyq semantıkalyq tásilge myna sózderdi qarastyrýǵa bolady: úshbý, sharpy, jaı, qaryndas, urǵashy, quda, dúr, laǵyn, malma, shartyq, qııapat, pul, qujyra, kejim, mor, kirekesh, shyrǵa, sarýar, t.b.

Sózderdiń birneshe taqyryptyq toptarǵa bólip qarastyramyz:

  1. Áleýmettik-qoǵamdyq, saıası ataýlar: basalqa, bende, záńgi, úkirdaı, sárýar.
  2. Dinı uǵymdarǵa baılanysty ataýlar: qyryq shilten, ǵaıyp eren, qary, bádduǵa, tamkún.
  3. Turmystyq zat ataýlary: shanash, parsha, máýlim, sárke, adalbaqan, aqyq, zúbárjat t.b.
  4. Tabıǵat qubylystary ataýlary: zaǵypyran,sandal bıqam, torańǵy, ýaqýaq, boryq, qolat.
  5. Jan-janýarlar, ań-qus ataýlary: nurǵazaryn, saýys, sıqnuqyr, buldyryq, narsha, úlek, oqpaq.
  6. Saýda-sattyqqa baılanysty ataýlar: kókaldash,qadaq, put.
  7. Týystyqqa baılanysty ataýlar: juraǵat, urǵashy, oǵul, qyz t.b.
  8. Abstraksııalyq ataýlar: maqsut, maǵlum, alaldyq t.b.
  9. Túr-tús ataýlary: baran, bedirek, bórte, bula t.b.

    Maqalanyń jalǵasy myna jerde.

Abıtjanova Janar Altynbekovna

A. Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń

aǵa ǵylymı qyzmetkeri, f. ǵ.kandıdaty

Eshmetova Baljan Batyrhanovna

A. Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń

ǵylymı qyzmetkeri, PhD doktorant

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir